2
fotot
SÖÖDUMEISTER: Virtuooslik Šarunas Jasikevicius on võitnud Leedu koondisega kolm suurvõistluste medalit, sealhulgas vedanud meeskonna 2003. aastal Euroopa meistriks. Pilt on tehtud 2004. aasta Ateena olümpial – tol võistlusel esitas Jasikevicius alagrupis legendaarse partii USA vastu. (MATI HIIS)

Mitte küll kõige sirgemat teed pidi, aga Leedu korvpallikoondis jõudis Hispaanias peetaval MMil jälle paremate sekka. Eile Türgi üle saadud võiduga kindlustati poolfinaalikoht ning püütakse lõpetada medaliga nagu eelmisel korral neli aastat tagasi.

Vaatleme, mida on Leedu ajaloo jooksul saavutanud. Tulemus on aukartustäratav: 10 (loe: kümme) tiitlivõistluste autasu! Kolm Euroopa meistri tiitlit, lisaks kaks hõbedat ja üks pronks, kolm olümpiapronksi ja üks MM-pronks.

Kaks kulda võideti 1937 ja 1939, pärast taasiseseisvumist aga on medalid vaatamata põlvkondade vahetumistele tulnud üsna ühtlase voona. Pikim paus kahe pjedestaalikoha vahel on olnud kõigest neli aastat. Huvitav on asjaolu, et parimad tulemused on tulnud just pärast totaalseid ebaõnnestumisi.

Käime Leedu korvpalli lähiajaloo lühidalt läbi.

Üheksakümnendad

Kui pärast NSV Liidu lagunemist kujundasid värske Leedu koondise näo 1988. aastal Souli olümpial koos Tiit Sokuga kuldmedali võitnud mehed ­(Arvydas Sabonis, Šarunas Marciulionis, Rimas Kurtinaitis, Valdemaras Chomicius) ning kümnend hiljem Šarunas Jasikevicius ja Ramunas Šiškauskas, siis praeguses tiimis sama mõõtu superstaare ei olegi. Kuid kooslus on ühtlane ja keskmine tase piisavalt kõrge ning see loeb.

Aasta hiljem saadi aga valus ninanips, kui EM-valikturniirilt aukliku koosseisuga edasi ei pääsetudki (saatuslikuks osutus kaotus toonagi keskpärasele Valgevenele) ning seetõttu polnud võimalust püüda ka 1994. aasta MMi pääset.

1995. aasta EMil tehti see-eest korralik vigade parandus ja jõuti finaali suursoosiku Jugoslaavia vastu. Kõrgetasemelises, aga küsitava vilepartiiga mängus, kus leedulased ühel hetkel protesti märgiks saalist üldse lahkusid, kaotati 90:96. Võitjaist hiilgas 41 punktiga (kolmesed 12/9) tänane Serbia koondise peatreener ­Aleksandar Djordjevic, kaotajaist 32ga Marciulionis.

Aasta hiljem Atlanta olümpial nähti viimast korda koos legendaarset paari Sabonis-Marciulionis. Ehkki poolfinaalis tuli taas tunnistada Jugoslaavia paremust (66:58), teeniti teine järjestikune olümpiapronks 80:74 eduga Austraalia üle.

Kümnendi kolmel viimasel aastal jäädi medalita.

2000. aasta Sydney olümpial oli just Leedu see, kel avanes võimalus teha ajalugu, kuid poolfinaalis USA ässadega eksis noor Šiškauskas olulisel hetkel vabavisetel – 83:85. Pronksimängus nüpeldati taas austraallasi, seekord 89:71.

Aasta hiljem saadi EMil Türgis kaela külm dušš, kui naaber Läti võitis selgelt 94:76 ja Leedu ei jõudnud isegi veerandfinaali. Järgmisel suurvõistlusel, 2003 EMil Rootsis võeti aga ­Antanas Sireika juhendamisel uue iseseisvusaja seni ainus kuld! Võimsalt esines tagaliin (Arvydas Macijauskas viskas keskmiselt 15,8, Šiškauskas 14,9, Jasikevicius 14,0 (lisaks 8,2 korvisöötu) ja Saulius Štombergas 13,7 punkti).

Ateena olümpia 2004 tõi mälestusväärse alagrupimängu USAga, mis võideti 28 punkti toonud Jasikeviciuse vedamisel 94:90. Poolfinaalis alistuti aga ootamatult Itaaliale 91:100 ja pronksimängus võtsid ameeriklased juba revanši (104:96).

Praegune kümnend

Pärast tagasihoidlikumaid aastaid 2005 ja 2006 oldi 2007 EMil Hispaanias taas sõiduvees, kaotati ainult üks mäng – poolfinaalis hilisemale võitjale Venemaale 74:86. Põhitegijad olid Jasikeviciuse ja Šiškauskase kõrval juba Darius Songaila, Rimas Kaukenas, noor Linas Kleiza, vennad Lavrinovicid, ­Simas Jasaitis.

Peking 2008 tõi viiendat olümpiat järjest pronksimängu! Poolfinaalis tunnistati Hispaania 91:86 ja kohamängus Argentiina 87:75 paremust. Teist olümpiat järjest see jama koht.

Poolas 2009. aastal peetud EMi nimetatakse aga Leedu kõigi aegade nõrgimaks. Bilansis üks võit (Bulgaaria üle) ja viis kaotust ning 12. koht.

FIBA muutunud poliitika aitas Leedu 2010. aastal vabapääsme abiga MMile ja meie üleaedsed õigustasid seda täielikult. Türgis peetud võistlusel võideti veerandfinaalis Argentiina 104:85, kuid poolfinaalis jäädi Kevin Durantile ja kompaniile alla 74:89. Pronksimatšis alistati Serbia ilusas stiilis 99:88 ehk kohe pärast fiaskot jälle medalil! See koondis nägi välja juba enam-vähem tänastes piirjoontes.

2011 võõrustati ise EMi ja ootused olid kõrgemad kui eales varem. Kuid veerandfinaal Makedooniaga lõppes õnnetult 65:67… Tunamullusel Londoni olümpial liiguti raskelt ning veerandfinaalis kaotati Venemaale 74:83 – David Blatt jäi ette samamoodi nagu 2007ndalgi.

Mullusel EMil Sloveenias näitasid aga Kalnietis, Kleiza, Maciulis, Seibutis, Lavrinovicid, Valanciunas, Motiejunas taas, et neis on medaliainest. Veerandfinaal Itaaliaga 81:77, poolfinaal Horvaatiaga juba 77:62. Alles finaalis sundisid Tony Parker ja Prantsusmaa Leedu peatuma (80:66).

Käesoleva MMi poolfinaalis kohtub Leedu eile hilisõhtul peetud mängu USA – Sloveenia võitjaga. Ameeriklaste vaatlejad ei väsi meenutamast, et Londoni olümpial sai just Leedu Hispaania kõrval USA-le kõige paremini vastu.

Jaga artiklit

1 kommentaar

S
Smetanikus   /   22:33, 10. sept 2014
Kõva!
Oleks Eestil ükski EM pronks!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis