Margus Hunt ravib vigastust: kange on olla, aga katki ei ole

Ameerika jalgpalluri elu pole kerge: mängijate teenitavad rahasummad on küll kopsakad, ent iga nädal tuleb taluda pea lugematul hulgal valusaid hoope ning 17-nädalase põhihooaja jooksul reisitakse risti-põiki läbi terve ameerika.

Hunt kirjeldab, mis juhtus eelmisel pühapäeval Baltimore’is kõlanud lõpuvile ning selle nädala lõpus Bengalsi kodustaadionil toimuva Atlanta Falconsi mängu vahel: "Esmaspäeval oli koosolek, kus vaatasime Baltimore’i mängu üle. Täna (teisipäeval – toim) on puhkepäev. Kolmapäev ja neljapäev on koosolekud ning treeningud, reedel on hommikul trenn ja pärastlõuna on vaba. Laupäeva hommikul peame veel paar koosolekut. Ülejäänud päev on vaba kuni õhtuni, mil peame hotelli minema ja mängueelse öö seal veetma."

Treeningutel on iga tippsportlase elus tähtis roll, ent Hunt higistab jõusaalis hetkel eriti hoolikalt. "Pean paremas vormis olema, et mäng vastu pidada," selgitab ta, et rohkem mänguaega ja suurem vastutus on ta trenniplaane muutnud.

Tõsi, eile ei liigutanud Eesti vägilane selles osas lillegi. "Puhkan ja üritan oma roided terveks saada."

Hunt sai haiget pühapäevase matši kolmandal veerandil, mil ­Ravens sai kirja oma esimese ­touchdowni. Jooksjale teed teinud blokeerijad võtsid teiste Bengalsi kaitsjate seas maha ka Hundi, kes sai ründaja õlakaitsmega kõva vopsu vastu rindkeret. "Hinge lõi kinni, aga läks paremaks ja sain lõpuni mängida," sõnas mees, kes oli platsil ka Bengalsi 23:16 võiduga lõppenud mängu otsustavatel hetkedel. "Aga pärast mängu ja tänaseni on roided ikka päris kanged. Õnneks midagi katki ei ole."

Valutav Hunt loodab, et pühapäevaks on kõik korras. Falconsi hoos mängujuhi Matt Ryani söödukoridoride kinnipanemiseks kuluksid eestlase pikad käed marjaks ära.