VÕIDURÕÕM: Väravavaht Sergei Pareiko ja kapten Ragnar Klavan rõõmustavad lõpuvile järel Sloveenia üle saavutatud väärtusliku 1:0 võidu üle. Foto: Mati Hiis
Jalgpall
10. september 2014, 10:00

Esimene võit käes! Nüüd edasi Pariisi poole! (3)

Pole mingit põhjust, miks peaks Sloveeniast 1:0 jagu saanud Eesti jalgpallikoondise siht olema väiksem, kui suvel 2016 Prantsusmaal toimuv EM-finaalturniir. Nagu armastab öelda rahvusmeeskonna kapten Ragnar ­Klavan: eesmärgid peavadki kõrged olema!

"Uhke on olla sellise meeskonna kapten!" õhkas Klavan pärast vahvat võitu. See lause tuli nii südamest, kui vähegi võimalik. Eufooria, mis võitu kuulutanud lõpuvile kõlades meeli ja tundeid valdas, ongi hetk, mille nimel jalgpallurid pingutavad ja rügavad.

Magnus Pehrssoni oivaline vahetus

Kui au võidu eest kuulub meeskonnale, siis eufooria kõigile. Eesti auringi ajal silmas Klavan pressitribüünil istunud Raio ­Piirojat. Kui koondise eelmine ja praegune kapten silmside lõid, polnud sõnu vaja – mõlemad mehed raiusid kahe rusikaga õhku ja möirgasid teineteise poole nii, kuis häälepaelad lubasid. Võimas, väga võimas!

Ning isegi emotsioonide lahtudes tehtud kaine analüüs ütleb, et esmaspäevane võit oligi väga võimas. Eesti ridadest puudus vigastuse tõttu meie loovaim mängija Konstantin Vassiljev ja kolm meest (Ken Kallaste, Karol Mets, Ilja ­Antonov) tegid valiksarjadebüüdi, ent Euroopa tugevate keskmike sekka kuuluv Sloveenia alistati.

Muidugi aitas Eestit tublisti Dalibor Stevanovici punane ­kaart. Peatreener Magnus Pehrsson: "Lisaks arvulisele ülekaalule saime uut energiat ja jõudu. Meis tekkis tunne, et meil on võimalus mäng võita." Aga võidab ainult see, kes võimalused ära kasutab ning Eesti meeskond ja suurepärase vahetusega – Ats Purje skooris minut pärast sekkumist – loorbereid lõiganud Pehrsson seda tegid.

"Olime kaitses kompaktsed ja rõhusime kiiretele vasturünnakutele. Me ei jätnud vastasele palju ruumi ja olime meeskonnana paremad," sõnas Purje, kes lõi ­Sloveenia vastu Eesti võiduvärava ka 2011. aasta sügisel Ljubljanas.

Pehrsson rõhutas, et võitu valiksarja esimeses mängus ei saa alatähtsustada. "Kolm punkti annavad meeskonnale kõvasti motivatsiooni. Oleme väga-väga õnnelikud ning järgmisele kahele mängule (võõrsil Leedu ja kodus Inglismaaga) saame minna hoopis julgema tundega."

Sloveenide peatreener Srecko Katanec märkis, et valiksarja esimese mänguga finaalturniirile pääsemise osas midagi ei otsustata. Klavan rõhutas, et pikk valiksari on veel ees ja esmaspäevane võit oli alles esimene samm.

Eesti meeskonnal jagub reserve

Neil on õigus, aga ärgem vaadakem mööda faktist, et võit valiksarja alguses maksab sama palju kui võit aasta hiljem. Kahes eelmises Euroopas peetud valiksarjas kogusid kuueliikmelistes gruppides kolmanda koha saavutanud meeskonnad keskmiselt 15,4 punkti, millest Eestil on juba praegu peaaegu viiendik käes!

Hüüdlauses "Edasi, Pariisi poole!" pole midagi ülbet ega hooplevat, vaid selles seisneb väikese jalgpallirahva unistus, millele esmaspäeval tõhus samm lähemale nihkuti.

Eesti meeskonnal jagub reserve (Vassiljev naaseb, värsked koondislased küpsevad veelgi, Pehrssoni filosoofia jõuab meestele veel paremini pärale, klubi ja/või mänguajata jalgpallurite probleemid lahenevad), mille arvelt mängu parandada. Oktoobris peetavatele järgmistele matšidele ­Leeduga võõrsil ja Inglismaaga kodus võib ja tuleb sellise targa ja ühtse meeskonnaga julgesti minna!

ÕHTULEHT HINDAB | Eesti parim Sloveenia vastu oli kapten Klavan