Kolmkümmend võistkonda, kuuskümmend kohtunikku ja tuhanded pealtvaatajad – selliste arvudega iseloomustavad korraldajad seekordseid võistlusi. 30 võistkonna seas on ka meie mehed: Andres Olesk, Taavi Ehrpais, Sulev Tooming ja juuniorsportlane Jarro Mihkelson.
Meie esinduses on kõik nimekad raiemehed. Andres Oleskil on ette näidata individuaalne maailmameistritiitel aastast 2010, Euroopa meistri tiitel möödunud aastast, kaheksa Eesti meistri tiitlit ja hulgaliselt muid medalikohti.
Taavi Ehrpais on meeskondlik maailmameister aastast 2006, viiekordne Eesti meister ja võitnud kohti autasustamispoodiumil paljudel võistlustel. Sulev Tooming on Eesti meister aastast 2012, võtnud osa maailmameistrivõistlustest ja tihti tõusnud võistlustel poodiumile.
Ka juunioride esindaja, 19aastane Luua metsanduskooli õpilane Jarro Mihkelson on hoolimata oma noorest east juba tiitlitega sportlane: 2013. aastal tuli ta Austrias Euroopa juunioride raiemeistrivõistlustel kolmandale kohale, tänavu maikuus oli Euroopa noorte meistrivõistlustel individuaalarvestuses teine ning mitmel kohalikul raievõistlusel on ta olnud Eesti parim juuniorsportlane. Kindlasti on meie koondisel potentsiaali tulla Šveitsis kõrgele kohale, kuid ega konkurendidki kehvad ole.
Eestlased panustavad meeskonnavõistlusele
Raiesporti on harrastatud juba 44 aastat ning tänu sellele saavad pikkade metsatöö traditsioonidega maad välja panna väga tugevaid võistkondi. Kindlasti konkureerivad auhinnalistele kohtadele Soome, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa ja Šveits.
Raiespordi maailmameistrivõistlustel antakse välja nii meeskondlikud kui ka individuaalsed tiitlid. Meie mehed on seekord sihikule võtnud meeskondliku tulemuse.
«Siht, mida me omavahel meeskonnas oleme arutanud, on koht esikolmikus,» rääkis Andres Olesk. «Kui sealjuures tuleb ka individuaalselt hea tulemus, on suurepärane, aga me läheme Šveitsi ennekõike meeskonnavõistlust tegema. Vahe individuaalse võistlusega on, ma arvan, see, et me ei võta riske. Näiteks saepuruvõistlusel läheme välja kindla peale: individuaalvõistlustel võib alati lõigata millimeetri-kaks rohkem, meeskonnavõistlustel tuleb ikka kõigiga arvestada.»
Sama meelt on ka meeskonnakaaslane Sulev Tooming: «Tahaks ületada hooaja tulemuse ja teha oma parim tulemus üldse. Põhiline on meeskonda mitte alt vedada. Individuaalne koht võiks olla seal esimese viieteistkümne seas, siis oleks väga hästi.»
Mis on raievõistlus?
Raievõistlusi, mille all mõeldakse siiski mootorsaagidega saagimise võistlusi ja mille maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1970. aastast, on samast ajast korraldatud ka Eestis. Algselt olid reeglistik ja saedki küll teised, aga viimased 15–20 aastat pole reeglistikus olulisi muudatusi tehtud.
Võistlusalasid on viis ja need on tuletatud tähtsamatest saega tehtavatest metsatöödest: täpne puulangetamine, kiire ja kvaliteetne laasimine, täpne ja ratsionaalne tüvede järkamine ning sae hea hooldamine.
Raievõistlused olid populaarsed ka nõukogude ajal, siis võtsid omavahel mõõtu metsamajandite, metsakombinaatide ja KEKi töötajad. Eesti parimate väljaselgitamist alustati 1994. aastal, oma koondise pani Eesti esimest korda välja 1995. aasta MMile.
Eestis korraldab raievõistlusi Eesti Metsaselts.
Allikas: Eesti Metsaselts
Kommentaarid