6
fotot
James Harden (AFP / Scanpix)

Ta jääb kaitses passima palliga meest ja unustab vahel koomilisel  kombel enda mängija ära. Ta ei kavatsegi meeskonnakaaslastele sööta kiirrünnaku ajal. Talle meeldib jätkata peale viskamist ka siis, kui visked ei kuku sisse.

Kriitikud toovad välja, et ta skoorib pigem siis, kui USA koondis on "rongiga jaamast väljunud" ja vastased ei pinguta enam nii palju kaitses. Ta jätab enda lausetega enesekeskse mulje.

Ja ometi väidan ma järgmist – James Harden on vedanud koos Kyrie Irvingu, Klay Thompsoni, Kenneth Fariedi ja Anthony Davisega USA koondist korvpalli MM-il. 

USA suured mehed näevad petlikult head välja

Kui alagrupimäng Türgiga ehk välja arvata (ja isegi see mäng läks lõpuks sügavalt USA poole kreeni), pole jänkid veel kordagi pidanud tõsiselt pingutama, et saavutada võite korvpalli MM-il. 

Paberi peal näis, et vaid Hispaania suudab ehk teatud määral ameeriklaste edurivi pärssida, kuid Prantsusmaa "LeBron James" ja baguette’ide suurim sõber Boris Diaw andis endast kõik, et sellist võimalust tänavu ei tekiks.

Tulemuseks on olukord, kus finaalis mängivad siiani kõik vastased keskmiselt üle 20 punktiga alistanud USA ja Serbia. Ja ma võin panna enda pea pakule, kui ka see mäng ei lõppe vähemalt 15-punktilise võiduga. Olgugi, et serblased on läinud turniiri edenedes aina paremaks. USA koondis on kiiruse, jõu ja individuaalse osavuse poolest lihtsalt teisel tasemel.

Kõige eredamalt paistab see silma suurte meeste puhul. Kenneth Fariedist räägitakse, kui USA koondise liidrist ja Ameerika korvpalli uuest superstaarist. Faried pole kehv mängija. Ta võitleb iga lauapalli eest nagu kunagine Chicago Bullsi ja Detroit Pistonsi legend Dennis Rodman. Tal on suurepärane mootor ja võhm. Lisaks on ta huvitava taustaga ja mängib kirega. FIBA MM-turniir on toonud ta positiivsed omadused selgelt esile.

Kuid 24-aastane Faried on võistelnud sellel turniiril – vabandust, Euroopa ja ülejäänud maailma suured ääred – poisikeste ja meeste vastu, kes pole ligilähedaseltki samasuguses füüsilises vormis ning saanud pidevat koolitust maailma parimate mängijate vastu, keda MM-turniiril pole (Kevin Love, Blake Griffin, LaMarcus Aldridge).

Nagu ka tsenter Anthony Davis, kellelt eeldati isegi võimsamat esiletulekut. Käärid USA ja ülejäänud maailma suurte mängijate puhul on suuremad kui erinevused tagaliinis. 

Harden ja Irving on edu tegelikud võtmed

Efektiivsuse mõttes on USA parimad kaks mängijat olnud Hispaanias toimuval MM-turniiril Faried ja Davis. Kuid usun, et stabiilselt võistelnud mängujuht Irving ja viskavad tagamängijad James Harden ning Klay Thompson on mänginud kohati suuremat rolli. 

Irvinguga on lihtne – kuna vigastusest tagasi tulev Derrick Rose ei suuda kolmeseid visata ja on selgelt roostes, siis on ta USA koondise number üks valik peamängujuhi kohale. Tal on suurepärane pallikäsitlus, sujuv viskeliigutus, leiab hästi kaaslaseid üles. Kolmas mängujuht Stephen Curry on maadelnud vigadega ja mängib positsioonilt väljas peatreeneri mänguvisiooni tõttu.

Thompsoniga samamoodi – ta on tagameestest USA koondise parim kaitsja ja tõusnud play-off’ides esile valusa kaugviskajana, keda ei saa kunagi vabaks jätta. Ta on võtnud omaks selle rolli, mis pidanuks algselt minema Hardenile – parim pingimängija.

Hardeniga on keerulisem, sest ta ei mängi kaitset nii hästi, kuid teeb selle tasa ründes.

Viitan nüüd korraks juhtlõiku, kus tõin välja Hardeni kriitikute väited. Tema varasemad ütlused meedias ja nõrk kaitsemäng on teinud Habemikust norijate lemmikobjekti. Ja ometigi – peatreener Mike Krzyzewski, mänedžer Jerry Colangelo ja Hardeni tiimikaaslased leiavad, et just tema on USA koondise liider. Harden, kes oli koos Davisega ainsatena praegusest koondisest ka Londoni olümpial.

Eesti spordiajakirjaniku sõnadel on vaid nii palju mõju. Seetõttu kasutan MM-il säranud Kenneth Fariedi tunnistust Bleacher Reportile: "James on olnud tohutult mõjukas meie meeskonna jaoks. Ta motiveerib mehi, kellel ei tule kõik hästi välja ja toob maa peale mehed, kes arvavad endast liiga hästi. Ta on igal treeningul rõhutanud, et kogu meie meeskond peab olema keskendunud vaid ühele eesmärgile – võita iga mäng."

Turniiril episoodiliselt mänginud USA tsenter Andre Drummond: "James ei paista liidrina, sest ta ei karju platsil ja ei mõju pealtnäha sellisena. Ta on teistsugune liider. Ta toob su korraks platsi äärde ja räägib sinuga eraldi, nelja silma all."

Hardeni statistilised näitajad pole sugugi kehvad – ta on USA koondise parim skoorija, paremuselt teine sööduandja ja võtab palle hästi vahelt. Kiirrünnakuid lõpetab ta pea alati edukalt, vabaviskejoonele on ta pääsenud koguni 38-l korral ja tema koostöö Anthony Davisega on koondise parim. 

Mis puutub argumenti, et ta skoorib peamiselt siis, kui USA koondis rebib juba eest ära, siis – need ongi teatud määral kõige vajalikumad punktid, mis hävitavad vastase moraali täielikult. USA koondise edu šabloon on lihtne: kiire, kaitsele orienteeritud ("uskumatu“, kuid tõsi – USA koondise kaitse on turniiri parim, ka koos Hardeniga) ja füüsiline mäng, mis esimesel poolajal päädib enam-vähem tasavägise seisuga ja teisel poolajal pannakse "haamer" peale.

Hardeni punktid on need, mis aitavad USA-l otsustavalt ja kindlalt eest ära tõmmata.

Seega – lõpetagem mehe kritiseerimine ja andkem tunnustust, et ta on vedanud selle vankri peamiselt koos Irvingu, Fariedi, Davise ja Thompsoniga finaali. USA koondisel pole seni olnud liidrit vaja, kuid Harden on vaimselt end kehtestanud liidrina ja usun, et kui finaalis Serbiaga peaks tekkima mõni kibedam hetk (puhas spekulatsioon, mis vaevalt täide läheb), siis Harden on mängija, kelle poole suunatakse prožektorid. Mitte turniiri MVP auhinnale kandideeriva Kenneth Fariedi, mitte noore ja piiritu potentsiaaliga Anthony Davise, mitte Klay Thompsoni peale.

Harden on mängija, kes vastutab selle eest, et USA koondis naaseks Hispaaniast kullaga.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis