SIHIKS RIO: Purjelaudur Ingrid Puusta peab MMi viimastel päevadel tegema head sõitu, et Rio de Janeiro olümpiapilet Eestile kohe esimesel katsel ära tuua.Foto: Eesti Jahtklubide Liit
Spordivaria
17. september 2014, 10:00

Eesti purjetajad püüavad Hispaania vetest kahte piletit Rio de Janeirosse (1)

Hispaanias Santanderis jätkuval purjetamise MMil jagatakse välja 50% 2016. aasta Rio de Janeiro olümpia pääsmetest. Kaheksas paadiklassis esindatud Eesti sihib MMilt kahte olümpiapääset, lisa loodetakse hankida tulevastelt valikvõistlustelt.

Eelmisel esmaspäeval alanud MMi, kus võistlevad kõik 10 olümpiakavva kuuluvat paadiklassi, on seganud tuul. Täpsemalt selle puudumine. Pea kõigis paadiklassides on peetud vähem võistlussõite, kui kava ette näeb. Aga medalid ja olümpiakohad jagatakse igal juhul pühapäeval õhtul tablool oleva seisu põhjal välja.

2012. aasta Londoni olümpial oli Eesti esindatud rekordilises viies paadiklassis. Eesti Jahtklubide Liidu peasekretäri Ott Kallase sõnul on Rio de Janeiro olümpiaks seatud sama eesmärk. Kui siht saavutatakse, on põhjust endaga eriti rahul olla, sest olümpiakohtade jaotamine purjetamises ei erine mitmest muust spordialast – mida tublimast maailmajaost oled, seda raskem on olümpiale jõuda. Eesti õnnetuseks on Euroopas konkurents kõige tihedam.

Rio valiksõel Londoni omast veelgi tihedam

"Rio de Janeirosse kvalifitseerumine on keerulisem, kui oli Londonisse jõudmine. Olümpiaregati suurus on sama – 380 purjetajat 10 paadiklassis – aga kui eelmises kahes olümpiatsüklis tuli kohad välja võidelda terve maailma vastu, siis nüüd on kõigile maailmajagudele kindel hulk kohti reserveeritud," selgitab Kallas.

Puust ja punaseks tehes, siis Londoni olümpiakohad jagati välja nii – 75% 2011. aasta MMi ja 25% 2012. aasta MMi tulemuste põhjal. Rio de Janeiro puhul antakse pooled piletid välja käimasoleval MMil, natuke ka järgmise aasta MMil ja ülejäänud maailmajagude valikregattidel.

"Euroopa purjetajatel on olümpiale jõuda kõige raskem, sest meie mandril on kõige rohkem tugevaid purjetamisriike. Mujal on neid hõredamalt," tõdeb Kallas. "Aga sellest hoolimata on Eesti eesmärk viia olümpiale viis paati. Kui selle raskenenud olukorras ära teeme, oleme oma taset võrreldes eelmise olümpiatsükliga tõstnud."

Käimasolevalt MMilt lootis alaliit olümpiapiletit eelkõige Deniss Karpakilt (Finn) ja Karl-Martin Rammolt (Laser). "Nad on nüüd kauem tippregatte sõitnud ning nende üldine oskustase on kindlasti tõusnud," märgib Kallas.

Karpak alustas hästi, kuid Rammo põrus

Kui Karpak alustas võistlust kenasti ja sai eile peetud avasõidus oma grupis 2. koha, siis Rammo MM läks totaalselt aia taha – Londoni olümpia 18. mees ei mahtunud valiksõitude tulemuste põhjal kuldlaevastikku ehk 50 parema sekka.

Lootused sellelt MMilt Eestile olümpiapilet hankida on praeguseks kadunud ka Laser Radialis (Anna Pohlak, Anne-Mari Luik), naiste 470s (Marjaliisa ja Elise Umb), meeste purjelaual (Johannes Ahun ja Rainer Kasekivi), meeste 49er’il (Tõnis Haavel ja Lenart Kivistik) ja naiste 49er’il (Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp).

Lisaks kõrgetele kohtadele seilavale Karpakile on konkurentsis ka Londoni olümpial 15. kohaga üllatanud purjelaudur Ingrid Puusta, kes hoiab hetkel 27. kohta ja jätkab võistlust kuldlaevastikus.

Purjetamises võib iga riik igas paadiklassis olümpiale saata vaid ühe aluse. Naiste purjelaual jagatakse Santanderis välja 13 olümpiapääset, mis tähendab, et Puusta tohib alla jääda maksimaalselt 12 riigi sportlastele. Praegu on ta riikide arvestuses 15. kohal.

"Vaatame, loodame, üritame, usume," võtab Kallas kokku Eesti koondise hoiaku enne MMi viimaseid võistluspäevi.