ANALÜÜS | Kas Eesti jalgpalli Premium liiga tase on viimastel aastatel tõusnud või langenud?

Kohaliku vuti kõrgeima taseme tõusu või languse üle on viimastel aastatel palju spekuleeritud. 181 mängu koondisekogemust on arvamusel, et liiga on muutumas, kuid mitte nadi ega viletsa tasemega.

See number 181 on summa kaitsja Taavi Rähni, poolkaitsja Aleksandr Dmitrijevi ja ründaja Jarmo Ahjupera esitustest sinisärgis. Praegu kuuluvad nad kõik Eesti tippsatside nimekirja, esindades Florat, Levadiat ja Kaljut. Kõik nad on olnud ära, näinud mujal toimuvat, ent tulnud tagasi ning seeläbi vast parima ülevaatega reaalsusest.

Teema meistriliiga tasemest kerkis tõsiselt üles eelmise hooaja lõpus, mil amatöörklubid rekordilise saavutusega hakkama said. Nimelt võtsid nad (Infonet, Tammeka, Paide, Tallinna Kalev ja Kuressaare) proffidelt 50 punkti. Aasta varem oli see number 30, enne seda 26, 2010. aastal aga 23. Jalgpalliringkondades hakati ühest küljest rääkima, et supp on lahjemaks jäänud, teisest küljest aga, et amatöörid on treeningprotsessi tõsisemaks ajanud ja sammu järele astunud.

Tänavu on Premium liiga esimesed viis meeskonda tihedalt koos ning osa näeb selle põhjusena tippmeeskondade nõrgenemist. Üldistades on aga kogu selles "jamas" süüdi Infoneti meeletu tõus ja katse saada üheks suureks.

Mullu oma debüüthooajal koguti 38 punkti, mis andis kuuenda(!) koha. Nendest 18 saadi justnimelt profimeeskondadelt. Sel hooajal sai Infonet 38 silma kätte 20 vooruga, mis tähendas tabelis neljandat kohta. Enam ei mainita tugevatest rääkides mitte nelja, vaid viit klubi.

Nagu Ungari

2009. aastal Florast Ungarisse Györi ETOsse siirdunud ja tänavu suvel Ujpestist Eestisse ja Nõmme Kaljusse naasnud Jarmo Ahjupera peab siinset taset täiesti korralikuks.

"Mul ei ole taseme kohta öelda midagi halba – esimesed neli-viis meeskonda on hea tasemega ja ma ei ütle, et kehvemaga kui Ungari kõrgliigas," julgeb ta kaht liigat vabalt kõrvutada. Ahjupera arvates on nende tase kindlasti võrreldav, mida näitasid ka euromängud, kus meie klubidel läks päris hästi.

Eurosarjas läks meil ja ungarlastel sarnaselt: näiteks kui Sillamäe Kalev kaotas FK Krasnodarile Euroopa liiga 2. eelringis koondskooriga 0:9, siis Diosgyör järgmises 1:8.

"Ma ei räägi, et siinne liiga ei ole hea ja kvaliteetne – on palju häid mängijaid, palju noori mängijaid, kes arenevad iga aastaga," peab ka Aleksandr Dmitrijev Premium liigat igati konkurentsivõimeliseks. "Arvan, et kui sa pingutad ja arened, saad hakkama ka koondises." Kui Ahjupera võrdleb siinset Ungariga, siis Sillamäe Kalevi ründaja Jevgeni Kabajev Venemaaga.

"Eesti liiga liidreid võrdleksin ma Venemaa esiliigaga ja alumist poolt rohkem teise liigaga. Kuid siiski on Eesti liiga tähtsam – siitkaudu saab ka Euroopas mängida. Siin on ikka stiimul ennast näidata ja siit juba tugevamasse liigasse minna," ütles Eesti kõrgliiga hetke üks parimaid väravakütte soccernet.ee-le antud intervjuus.

Liiga on muutumas

Aleksandr Dmitrijev oli Eesti liigast eemal aastatel 2008–2013 ja on märganud mitut muutust: leegionäre on vähem ja võistkonnad on ka teised. Kadunud on näiteks TVMK. Meeskondades on palju noori ja uut verd, aga seetõttu on kogemust väljakul vähem.

Kasvulava on noortel ja kogenematutel tippklubides viimase pooleteise aastaga seejuures väga kõvaks läinud, sest vigastustest paranemise järel on mänguaega ja -kindlust tulnud teenima ju needsamad koondislased.

"Nii palju, kui ma meedia vahendusel jälginud olen, siis suurem publikuhuvi on kõige suurem muutus," räägib Ahjupera. "Jalgpall on spordiala number üks. See on väga positiivne. Ja mängijaid on rohkem. Igas klubis on konkurents tihedam. Kõik tahavad saada profimängijaks ja viie aastaga on noori ikka palju peale tulnud. Ning kes lõpetavad välismaal mängimise, tahavad ka kodus enda karjääri jätkata."

Toimunud verevahetusest kõneleb ka 2003. aastal võidukast Florast Ukrainasse lahkunud ning seejärel Leedus, Aserbaidžaanis, Venemaal, Hiinas ja Soomes leiba teeninud kaitsetala Taavi Rähn: "Kui Flora oli meister, siis oli sisuliselt terve Eesti koondis Floras. Selles suhtes on palju muutunud. Nüüd on noored mängijad. Praegu alles ehitatakse meeskonda. Kas tase on tõusnud? Seda ei oska öelda. Samas eurosarjas minnakse üks ring edasi ja see on positiivne."

Tugev tipp

Kui esiotsa tugevust kinnitavad mehed justkui ühest suust, siis tagumise otsa tugevuse puhul lähevad arvamused veidi lahku. Rähni arvates võivad neli-viis meeskonda kõva lahingu anda. Tagumine pool on kindlasti juba klassi võrra nõrgem ja pigem lähevad tugevad nende vastu kergemalt. Esimesed viis meeskonda võtavad Rähni sõnul nõrgemate vastu ikka oma võidu ära.

Ründaja Ahjupera on veidi teisel seisukohal: "No ma ei tea, ma mängisin Tammeka ja Kalevi vastu. Ma ei ütle, et väga hull seis oli. Praegu need tagumised meeskonnad osutavad vastupanu küll – ei olnud nii nagu Ajaxiga kunagi 10 : 0 ja suuremad skoorid. Tagumised mängivad organiseeritult, kaitsest lähtuvalt ja tulemuse peale. Nendega on raske. Aga no nad väsivad ära lõpuks ja profimeeskonnad suudavad ikkagi kvaliteedi maksma panna."

"Jalgpall on selline mäng, et päevad on erinevad ja ühel võistkonnal on halb päev, teisel hea ja iga päev toob midagi uut," usub Dmitrijev. "Selles mõttes võib nõrgem olla natuke nõrgem, aga kui on hea päev, võib ta võita keda tahes."

Statistika kohaselt on meister viimase kümne hooaja jooksul kogunud 36 mänguga üheksal korral üle 90 punkti. Kui tänavu seda ei juhtu, mis saab? Midagi. Ongi põnevam!

Meistriliigast koondisesse

Peale Premium liiga taseme uuris Jalka mängijatelt, kuidas on Eesti liigast koondisesse minna ja kas üldse oodatakse enam kutset.

Aleksandr Dmitrijev: "Ma arvan, et suurt midagi rasket ei ole. Tuleb lihtsalt kontsentreeruda asjadele, mida teed. Muidugi kui mängid A-koondises, on tempo suurem ja kõrgem kui meistriliigas. Pead lihtsalt valmis olema selleks. Kui keskendud, saad hakkama."

Taavi Rähn: "Siit koondisemängudele minnes on see vahe rahvusvahelise tasemega päris suur. Kui Levadia saab 7 : 0 Sparta käest, siis selline see vahe ongi. No eks tahaks küll (veel koondist esindada – toim.), aga võibolla tuleb siin natukene noorematele vaadata. Soov on olemas, aga ei ole kerge siit Eesti liigast minna rahvusvahelisele tasemele Šveitsi ja Inglismaa ja nende meeste vastu mängima. Seal on ikka teine tase kui siin meistriliigas."

Jarmo Ahjupera: "Tuleb vaadata asja ikkagi reaalselt. Koondises on konkurents veel tihedam ja ründajaid on palju ja paljud mängivad välismaal heades liigades. Kõige tähtsam on olla vormis, mängida iga nädal ja väravaid lüüa. Loomulikult annan endast parima ja loodan, et jään talle (koondise treenerile Magnus Pehrssonile – toim.) silma. Koondise esindamine on ikkagi auasi! Aga tasemevahe on Eesti liiga ja rahvusvaheliste mängude vahel kindlasti olemas ja päris suur. Ma ütleks isegi, et Ungari liigal ja rahvusvahelisel tasemel on vahe sees. Koondises mängivad ju oma riigi parimad, valitud mehed."