EESTI KERGEJÕUSTIKUAASTA 2014: : kes on täht, kes sõnapidaja, kes kriminaal? (12)

Aasta täht - Rasmus Mägi

EMil hõbemedali võitnud 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi tegi arenguhüppe, millest ei osanud unistadagi.

"Mõnes mõttes on isegi uskumatu, et 48,5 on juba praegu käes," rääkis tartlane pärast hooaja tähtsaimat etteastet. "Olen küll fantaseerinud, aga see pole nimetatud ajaga kokku läinud. Loodetavasti saab siit veel maha võtta – see oleks juba ülivõimas!"

Hooaja lõpus pidi Mägi küll loovutama Euroopa edetabeli liidrikoha Šveitsi esindajale Kariem Husseinile, ometi jäi üldpilt täiuslikuks. Tasub meenutada, et oma isa juhendamisel treeniv Mägi oli mai algusest septembri keskpaigani vormis, mis lubas tõketega staadioniringi alati läbida kiiremini kui 50 sekundiga. Paar korda ta seda piiri ei alistanud, ent siis segasid vääramatud jõud.

Kõik märgid näitavad, et Mägi medaliteekond võib jätkuda juba tuleval suvel MMil. Selleks oleks vaja veel üht arenguhüpet, mille nimel noor mees kindlasti hea meelega treeningutel higi valab.

Aasta tegu - Gerd Kanter võitis 10. tiitlivõistluse medali

Kettaheitja Gerd Kanter jõudis mullu ühele pulgale Erki Noolega, tänavu vajutas ta gaasipedaalile ja möödus ka kümnevõistluse olümpiavõitjast, napsates oma kümnenda tiitlivõistluse medali, EM-hõbeda.

See on saavutus, mille tegelikku väärtust mõistame alles siis, kui Kanter on tippspordiga juba lõpparve teinud. Samas tahab 35aastane sportlane medaliketti pikendada. Tal on veel kolm võimalust: järgmisel suvel MM ning ületuleval aastal EM ja olümpiamängud. Kui vanameistri tervis vastu peab, näeme teda kindlasti poodiumil.

Aasta terveneja - Eleriin Haas

Veel maikuus polnud sugugi kindel, kas Eleriin Haas saab tänavu üldse kõrgust hüpata – jalavigastus ei lubanud tal täie pingega treenida.

Ja siis sündis ime, mida spordis väga harva juhtub.

Haas läks jalaprobleemide kiuste võistlema ja tundis end iga etteastega areenil üha mugavamalt. Enne EMi püstitas ta isikliku rekordi 1.93. Hooaja tähtsaimal mõõduvõtmisel piinles Helsingis elav ja harjutav 22aastane sportlane kvalifikatsiooni kadalipus, poetas isegi pisara, sest arvas, et lõppvõistlust tuleb vaadata tribüünilt. Õnneks pääses

Haas siiski finaali ja seal nägi publik pingetest vabanenud kõrgustevallutajat, kes viis isikliku tippmargi 1.94-le.

Aasta esiletõusja - Jaak-Heinrich Jagor

Spordi üks võlu on meeldivad üllatused, mida võib nimetada preemiaks heausksetele fännidele. 400 m tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor oli enne Eesti meistrivõistlusi nii-öelda tundmatu suurkuju, kelle tegemistega olid kursis vaid vähesed. Ometi suutis ta kodusel tähtsaimal medalijagamisel säraküünlana põlema lahvatada ja täita EMi normi. Kordaminek tiivustab teda tuleval suvel sihikule võtma MMi normi, mis oleks eriti suur suutäis.

Aasta pettumus - Laanmäe EM-etteaste

Odaviskaja Tanel Laanmäe aasta kujunes vastuoluliseks: ta naasis pärast rasket jalavigastust edukalt võistluskarussellile, paraku EM ebaõnnestus. Tegelikult pani Laanmäe ise endale pinged peale, kui kuulutas kevadel, et tahab juba 2015. aastal maailmameistriks tulla. Suurte eesmärkide seadmine on küll kiiduväärne tegevus, ent nii kõrge sihiga odamees pidanuks EMil mängeldes lõppvõistlusele jõudma. Pealegi polnud ju tase hirmkõva. Loodetavasti suudab Laanmäe vaimu turgutada ja liigub järgmisel suvel seitsmepenikoormasaabastega.

Aasta kriminaal - Andrus Värnik

Ehkki Andrus Värnik pole juba mitu aastat võistlustel oda visanud, mahtus ta kahjuks ikka hooaja kokkuvõttesse – sedapuhku kurikaela ja naisepeksjana, kes sai teenitud karistuse. Harju maakohus mõistis eksmaailmameister Värniku süüdi korduvas ja suurt valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises ning karistas teda kokkuleppemenetluses kahe aasta ja ühe kuu pikkuse tingimisi vangistusega.

Aasta läbilööja - Martin Kupper

Kui Eesti sportlane läheb esimest korda täiskasvanute tiitlivõistlusele, teeb ta suure tõenäosusega keskpärase etteaste. Kettaheitja Martin Kupper on meeldiv erand. Ta murdis EMil lõppvõistlusele ja oli lähedal finaali pääsemisele. Enne Gerd Kanteri kolmandat katset oli ta kaheksas, kuid pudenes siis ühe koha võrra tahapoole. Kiiduväärne on olnud Kupperi soov parandada isiklikku rekordit, ta on hooaja lõpus haaranud kinni igast võimalusest.

Aasta sõnapidaja - Marek Niit

Kiirjooksja Marek Niit väärib aasta sõnapidaja tiitlit, sest ta viis lubadused täide. Seni oli USAs treeniva saarlase võistlusmuster ühesugune: talvel ja varakevadel oli ta terav, suvel närtsinud. Tänavu, kui polnud enam kohustust ülikooli esindada, sai Niit vormi sättida tiitlivõistlusteks ning tegi seda kiiduväärselt. Niit murdis nii sise-MMil kui ka väli-EMil 400 m jooksus poolfinaali.

Aasta üllatusmehed - Eesti 4 × 100 m teatenelik

Eesti 4 x 100 m jooksu neliku (Mart Muru, Rait Veesalu,

Markus Ellisaar ja Marek Niit) saatmine EMile ei meeldinud Erki Noolele, kes leidis, et 11 sekundi mehi pole mõtet nii tähtsale jõuproovile saata. Kümnevõistluse olümpiavõitja kriitika oli suunatud Muru, Veesalu ja Ellisaare pihta, kuid

Zürichis püstitasid nad Eesti rekordi 39,52 ja saabusid kodumaale kilbiga. Ja nii tuli Noolelgi sõnad tagasi võtta.

Aasta duell - Fosti versus Nurme

Augusti alguses serveeris Roman Fosti (pildil vasakul) Eesti meistrivõistlustel 5000 m jooksus üllatuse, lüües pika lõpuspurdiga Tiidrek Nurmet (paremal). "Mu senise karjääri

parim võit!" meenutas Fosti sportlikku duelli pärast edukat etteastet EMi maratonil. "Olen seda lõppu vähemalt 20 korda vaadanud. Viimase ringi jooksin 53 sekundiga – isegi paljud maailma tipud ei suuda seda."

Aasta nullimees - Hausenberg

Eesti kergejõustiku tulevikulootus Hans-Christian Hausenberg on tänavugi kenasti arenenud, paraku sai ta noorte olümpial trumpalal kaugushüppes nulli. Hausenberg pääses Hiinas A-finaali, ent seal ei saanud kolme katsega tulemust kirja. Kahju, tema võimed lubanuks võidelda (kuld)medali pärast. Samas tuleb 16aastast sportlast kiita mitme vägeva tulemuse eest. Eriti muljetavaldav oli juulis püstitatud Eesti A-klassi kaugushüpperekord 7.55. Äsja tegi ta A-klassi rekordi ka kümnevõistluses, kogudes 7511 punkti.

Aasta veteran - Eha Rünne

Eesti kergejõustiku grand old lady Eha Rünne on tõeline igiliikur. Hiljuti püstitas ta kettaheites üle 50aastaste naiste maailmarekordi 45.68. Tore, et Rünne on aidanud ka Afganistanis jala kaotanud Jaune Engelit, kes naasis Londonist Võitmatute spordimängudelt kuulitõuke hõbemedaliga.