KODUSTAADION: Oma kuuendat aastat Ameerikas alustav Margus Hunt ei ole oma eesti keelele märkimisväärset aksenti külge haakinud, ent vahel lipsab mõni võõrkeelne väljend inertsist juttu sisse. Näiteks «I mean» «see tähendab» asemel.Foto: Viljar Voog
NFL ameerika jalgpalli liiga
25. september 2014, 07:00

Margus Hunt: "Mõtlesin, kuradile, tegelen jalgpalliga ja vaatan, mis saab!" (10)

Oma teist aastat Ameerika jalgpalli profiliigas NFL alustanud Margus Hunt ei unista suurtest tiitlitest, vaid võtab elu mäng mängu haaval: "Ameerika jalgpall on väga stressirikas töö. Kunagi ei tea, millal öeldakse: enam sind ei vajata."

Hundi vanal kodulehel on jätkuvalt kirjas: "Minu eesmärk on võtta kõik, mis võimalik, jõuda nii kaugele, kui vähegi saab - saada maailma parimaks kettaheitjaks. Minu soov on luua võitudega inimestele positiivseid emotsioone, tuua Eestile au ja kuulsust."

Kuigi kergejõustikukarjäär jäi Karksi-Nuia vägilasel poolikuks, on teine lause jätkuvalt jõus – tuhanded Cincinnati Bengalsi meeskonna fännid teavad tänu temale, et kuskil Euroopas on väike riik nimega Eesti, kus sirguvad suured ja tugevad mehed.

Margus, kuidas su elu siin USAs läheb?

Ei saa kurta. Viis-kuus kuud aastas teen tööd ja siis saan puhata.

Oled sa seda tüüpi inimene, kes ei taha puhkuse ajal jalad seinal olla, vaid pidevalt askeldab?

Oleneb. (Naerab.) Ma võin kolm päeva järjest jalad seinal passida, telekat vahtida ja mitte midagi teha ning siis mitu nädalat järjest ringi liikuda. Kui suvel Houstonis olin, siis nädalas käisin ikka kolm korda golfirajalt läbi.

Räägi oma praegusest hooajast. Kui palju oled oma teise NFLi-aasta algul paremaks läinud?

Eelmise aastaga võrreldes on palju parem olla. Toona tuli jube palju õppida. Kõik sada asja, mis kaitsetöö juurde käivad. Nüüd, kui kevadel trennid olid, sai ikka väga kõva areng tehtud ja see suvisesse treeninglaagrisse kaasa võetud. Seda on ka paljud treenerid öelnud, et minu mängus on võrreldes eelmise aastaga väga suur edasiminek.

Näed sa mängu ajal platsi kõrval seistes, et sind usaldatakse rohkem?

Kindlasti. Ma lihtsalt ei ole saanud veel korralikult mänguaega, aga niipalju, kui platsil olen käinud, olen hästi mänginud.

Palju sa teistest oma positsiooni meestest ehk otsestest rivaalidest maas oled?

Ikka kõvasti. On vaja mänguaega, et saaksin paremini aru, mis väljakul toimub. Robert Geathers on Bengalsis olnud juba 11 aastat – ikka kõvasti kogenum kui mina ja teab kõiki süsteeme nii seest kui ka väljast.

Oskad sa sihti seada, mida NFLis saavutada tahaksid? Lühiajaline plaan on vast, et saaks selle esimese üksiku mängujuhi kottipanemisegi (sack) kätte.

Üldiselt pole ma eriti sihiseadja tüüp. Isegi kergejõustikus pidi treener ütlema, kui palju heidan ja mida teen. Minu jaoks on lihtsalt tähtis, et teen tööd nii hästi kui oskan ja tuleb, mis tuleb.

Aga praegu tahaks lihtsalt rohkem mänguaega saada ja olla platsil neil momentidel, kus tean, et mängujuht hakkab söötma, mitte ei pea neid pagana jooksjaid takistama!

Kui raske oli ülikooliosariigist Texasest siia Cincinnatisse tulla, kus sa tegelikult ju mitte kedagi ei teadnud?

Polnud midagi hullu. Siin meeskonnas on väga sõbralikud mehed. Ei olnud siin mingit rebaste retsimist ja uued tulijad võetakse väga hästi vastu. Aga muidu suhtleme rohkem staadionisiseselt.

Palju on sul meeskonnaväliseid sõpru? Või lähed trennist koju, istud õhtul kodus arvutis ja hommikul uuesti staadionile tagasi.

(Naerab.) Ei, arvutis ma otseselt ei istu. Aga tööpäevad on niivõrd pikad, et kui koju lähen, siis veidi puhkan ja lõõgastun ning ongi aeg magama minna. Otseselt Cincinnati-põhist sõprusringkonda mul ei ole.

Tunned sa Texasest puudust kah?

Natukene ikka. Suvel küll mitte, sest siis on seal kohutavalt palav. Aga samas, ega Cincinnati väga palju parem ei ole, sest siin on palju niiskem.

Ma tahtsin küsimusega sinnani välja jõuda, et su kihlatu Heather on ju hetkel kaugel lõunas.

No aga selles osas ei ole midagi teha. Temal on oma töö, oma palk teenida, asjad maksta. Eks see oli ka minu otsus, et ta Houstonisse jäi. Nüüd sai ta veel ametikõrgenduse ja palgalisa, nii et ei olnud mõtet seisu häirima hakata.

Kuidas te kaugsuhtega hakkama saate?

Hästi. See on algusest peale selline suhe olnud, nii et ei ole midagi väga dramaatilist.

Tihti üksteist näete?

Viimane kord oli vist paar-kolm nädalat tagasi.

Õhtuleht peab ju küsima selle pildi kohta, mis Eestis väga palju furoori tekitas, kus sa ühe põlve peal oled.

Mis ilmus muide välja mitu kuud hiljem ja oli siis, kui ta tegelikult juhtus, isegi lehes. (Muigab.)

Kuidas kihlumisõhtu välja nägi, oli tüüpiline Ameerika unelm?

Minul küll mingit Ameerika unelmat pole kunagi olnud. (Naerab.) Eks ma tegin, mis tema unelm oli: panin põlve maha ja tõmbasin sõrmuse välja.

Palju sulle pulmaplaanidest usaldatakse?

Ei midagi! Heather teeb, mis tahab!

Peaasi, et sa kohale ilmud?

Jah. (Naerab.)

Ja kui pulmad on ära olnud, siis peab ju pisipere peale mõtlema.

Selleni on aega veel.

Suudad sa meenutada hetke ülikooliajast, kui said aru, et sinust saab jalgpallur?

See oli enne mu kolmandat aastat ülikoolis (2011 – toim) ehk kaks aastat oli veel ülikoolijalgpalli mängida. Tol kevadel opereeriti vasakut õlga ja Eestisse ma suvel ei tulnudki. Siis mõtlesin, et kuradile, tegelen jalgpalliga ja vaatan, mis saab.

Kuidas otsusele järgnenud kõne koju oli?

Ema ja perekond, ma arvan, aimasid seda niikuinii. Keegi tagasi hoidma ei hakanud, et ära seda nüüd küll tee ja jää ikka kergejõustiku juurde. Mingi valik tuli teha ja eks ma ise tahtsin ka teada, kui kaugele suudan välja jõuda.

Kuidas sa kodustele seletasid, mis see Ameerika jalgpall on ja mida defensive end (Hundi positsiooni nimetus – toim) tegema peab?

Eks ikka üritasin seletada, aga ega nad algul väga hästi aru saanud.

Nagu sa ju isegi!

Ei saanud! Ma läksin üks hetk koju, ostsin Maddeni videomängu ja mängisin seda neile ette! Näitasin, milline täpselt minu positsioon on.

Su vana koduleht, kus viimane uuendus aastast 2010, on jätkuvalt üleval. Seal seisab, et sa tahad saada maailma parimaks kettaheitjaks. Olgu viimase sõnaga kuidas on, aga kas "maailma parim" kehtib jätkuvalt?

Eks ikka. Töötan iga päev selle nimel, et olla parim ükskõik milles. Kettaheites see kahjuks välja ei kujunenud, aga nüüd on võimalus teha midagi muud.

Tunned sa kergejõustikust puudust?

Nii ja naa. Neist kümnest aastast, mis sellega tegelesin, on ainult väga head mälestused. Väga palju sai reisitud ja koondises olid väga lahedad inimesed.

Kui kaugel sa oleksid võinud praegu kettaheitjana olla?

(Ohkab.) Ei oska aimata ka. Kui ma 2010 lõpuks need 60 meetrit täis sain, oli see väga hea arenguhüpe. Eks ma oleks suutnud ikka kõrgel tasemel võistelda, aga kui kaugele, seda küll ei oska mõelda.

Mis sa meie praegusest kettaheiteladvikust arvad? Gerd Kanteriga on ilmselt lihtne, aga näiteks Martin Kupper…

Nii palju, kui olen aru saanud, siis on ta veel natukene ebastabiilne, aga samas on juba üsna korralikult sinna 60 peale heitnud. Kui stabiilsuse kätte saab, võib ta ikka väga kõvasti kõmmutada!

Palju sa Eesti spordi- või üldse elu siit kaugelt maalt jälgid?

Nii palju kui võimalik. Nädalas paar-kolm korda käin kõik lehed läbi.

Tihti kodumaale satud?

Viimati eelmisel suvel. Pidin ka tänavu reisima, aga kahjuks jäi tulemata.

Miks?

Olid muud asjad, mis päevakorda tulid. Ei saanud ise reisi ette võtta ja lennutasin hoopis ema siia.

Sinu kohta kasutatakse terminit Eesti enim teeniv sportlane. Palju sa ise selle peale mõtled, mis raha siin NFLis ringleb?

Kõik räägivad suurtest summadest, aga tõde on, et pool rahast läheb USA riigile, kolm protsenti originaalsummast agendile. Siis on veel ametiühingumaksud, haigekassa, osariigimaks, linnamaks …

Kas kättejääv summa on piisavalt suur, et elu kindlustada?

See oleks väga raske. Kui karjäär peaks praegu järsku lõppema, siis teenitud rahaga 90. eluaastani ära ei ela.

Õnneks su karjääri lõppu praegu väga ei paista.

Eks ma ürita seda tööd teha nii kaua kui võimalik.

Kuidas Ameerika jalgpall kehale mõjub?

Päris korralikult – ikkagi jõuline mäng.

Praegu on sul õlg haige, aga kui palju on pärast tavalist trenni või mängu kehal lihtsaid sinikaid?

Oleneb mängust, vahel ikka ohtralt. Kui on kodumängud, siis suurem osa kuttidest hüppab kohe jäävanni, et taastumist alustada. Esmaspäeviti tervenemegi kohtumisest, teisipäev on vaba ja oleneb, kui tõsiselt viga said: kolmapäeval-nelja­päeval teed trenni või puhkad.

Kui tähtis jalgpall Cincinnati inimestele on?

Kõvasti. Ta ei ole kõige suurem linn, võrreldes Dallasega pole ta näiteks midagi, aga siin on jalg- ja pesapall ikka väga suur osa majandusest ja kogu elust.

Tuntakse sind tänaval ära?

Raske on mind mitte tähele panna, kui ma üle kahe meetri pikk olen! Fännid tunnevad ikka ära.

Kas sa tribüünidel Eesti lippe oled näinud?

Eelmine aasta oli Baltimore’is grupp Eesti sõdureid kohalikus mereväebaasis õppustel. Võtsime ühendust, andsin neile kaks piletit ja siis nägin Eesti lippu staadionil ja ka sel aastal treeninglaagris.

NFLis on parajasti kõige rohkem mänguvälist juttu koduvägivalla teemal. Kas see on tõesti nõnda vihaste meeste mäng.

Ma ei oska sel teemal eriti sõna võtta, aga võin niipalju öelda, et Ameerika jalgpall on ikka väga stressirikas töö. Töökoha kindlusega on nagu on, sest kunagi ei tea, millal öeldakse: sind enam ei vajata. Eelmisel aastal vahetati igal nädalal riietusruumis nimesilte välja. Mehed tulevad ja lähevad.

 

Margus Hunt

Isiklik: Sündinud 14. juulil 1987 Karksi-Nuias, kihlatud Heather Myklebustiga.

Kergejõustikukarjäär: Juunioride maailmameister kettaheites ja kuulitõukes (2006). IAAFi 2006. aasta tõusva tähe auhind. Eesti meister (2007) ja hõbe (2008) vasaraheites, pronks kettaheites (2010).

Ameerika jalgpalluri karjäär: Southern Methodisti ülikooli Ameerika jalgpalli meeskonna ridades blokeeris 17 vastaste lööki, mis on ülikoolispordi ajaloo teine tulemus. 2013. aastast NFLi klubi Cincinnati Bengalsi kaitseliini ääremängija.