Spordivaria
29. september 2014, 07:30

Eesti judo vajab Rio olümpiaks rahasüsti (2)

Nädalavahetusel madistasid TTÜ spordihoones European Open raames judokad. Eestlastel kodusel maailmakarikaetapil hästi ei läinud, ainsana jõudis medalile raskekaallane Juhan Mettis.

Eesti judo hiilgeajad jäävad selle aastatuhande algusesse, mil Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin tõid kahe peale kokku kolm olümpiapronksi. "Kui me Indrekuga veel võistlesime, siis veetsime 300 päeva laagrites või turniiridel. Kõik vastased olid tuttavad, laagrites oli nendega ju maadeldud. Tänapäeval saavad noored aastas osaleda ühel-kahel rahvusvahelisel turniiril," tõdes nüüd Eesti koondise peatreeneri ametit pidav Budõlin, et spordiala hetkeseis pole kiita.

Rampväsinud Mettis

Üheks selliseks võistluseks oli ka koju kätte toodud European Open, kus vaatamata nimele oli osalejaid ka kaugemalt. Suuremat rõõmu võistlus kohalikule judoelule ei pakkunud. Kahe päeva peale sai õhtuses programmis ehk medalimatšides näha vaid ühte eestlast. Mettise hõbegi sai teoks läbi väikese ime: "Poolfinaal oli minu jaoks juba täiesti müstika – olin poole matši peal nii väsinud, et tekkisid mälulüngad. Ei teagi, mida seal täpselt tegin. Vorm pole see aasta väga hea olnud, võit tuli puhtalt emotsiooni pealt."

Finaalis jäi Eesti vägilane pooleteise minutiga alla Iisraeli judokale Or Sassonile. "Väga piinlik oli. Teadsin ette, millist tehnikat ta hakkab kasutama, aga ei suutnud vastulööki leida," sõnas Mettis pärast võistlust.

Budõlini sõnul oligi raskekaallase esitus nädalavahetuse helgeim hetk: "Juhan on väga kenasti maadelnud, vastased pole olnud väga tugevad, aga tasemel. Teiste kohta: kui poisid maadlevad ainult ühe ringi, siis muidugi pole me rahul. See ongi hetkel meie tase, et me ei võida tugevaid vastaseid."

Ainult üks täisproff

Kõik on kinni, nagu ikka, rahas. Peatreener ei taha kuidagi õhukest tengelpunga kritiseerida, ent tõdeb: "15 000 – 20 000 eurot on minimaalne summa, mida inimese kohta aastas vaja on." Praegu on selliste summade kokkukraapimine keeruline.

Mettiski nõustub jutuga, et raha juurde leidmine oleks kõige kergem moodus Eesti judo taseme tõstmiseks: "On vaja rohkem laagrites käia ja võistelda. Tänavu osalesin vaid viiel rahvusvahelisel võistlusel, mida on kahetsusväärselt vähe. Oleks vaja vähemalt kümmet. Aga me teeme nii palju kui meil võimalusi on.

Nõme öelda, aga on nii, et niipalju, kui toetajaid leidub, nii palju saab ka teha. Minagi käin väikestviisi tööl. Täiskoormusega rassida suudab praegu vist vaid Griša (Grigori Minaškin, kes jättis koduse turniiri põlvevigastuse tõttu vahele – toim.)."

Et raharongi vilet kuulda ei ole, tuleb ette võtta kärpimisprotseduurid: mida lähemale tuleb 2016. aasta Rio olümpia, seda väiksemaks tõmbub koondis, et talentidel oleks võimalikult palju vahendeid. Peatreener Budõlini sõnul on tuumik juba praegu kindlalt paigas: "Mettis ja Minaškin on meie tulevik. Neil on potentsiaali ja nad on kõige nooremad." Budõlin rõhutab, et ta on 90% kindel: Eesti judo on Rios esindatud.

Mettis üritab end veel mitte olümpiamõtetega painata, esmalt tuleb tal ära käia ajateenistuses. Ometi andis juba Tallinna võistlus talle väärt punkte teel Brasiiliasse. "Kui samamoodi edasi minna, siis küll see pilet ükskord tuleb ka," sõnab raskekaallane.