Eesti iluuisutaja Prantsusmaal: ei usu, et enam Eestit esindaksin (20)

Naurits siirdus emaga 2012. aasta detsembrikuus Nizzasse ning Eestis polnudki ta enne Tallinna võistlust kaks aastat käinud. Kuigi noormees oli esimesest klassist saadik õppinud Prantsuse Lütseumis, oli elumuutus võõrastav.

"Alguses olid perekonnas probleemid, siis tulid sportlikud jamad ka otsa, mõtlesime natuke ja otsustasime välismaale minna. Ma ei tahtnud seda, kuid tagantjärele olen emale tänulik, et nii tegime. Nüüd tean, mida ma elult tahan," ei soovi Naurits probleemidel siiski pikemalt peatuda.

Kolmeaastaselt sugulase nõul iluuisutamise juurde pöördunud poiss oli Eestis keskmike seas ning kuigi uisuliidu peasekretär Gunnar Kuura teda kõige teravamaks pliiaksiks ei pidanud, on noormees tõusnud Prantsusmaa juunioride teiseks numbriks. Pole ka ime – trenni teeb ta endise 50 minuti asemel hoopis kolm korda rohkem!

"Õpin Nizzas spordikallakuga koolis. Esmaspäeval ja kolmapäeval olen üheksast kuueni koolis, pärast seda saan natuke jääl olla. Vahel tõusen kell viis, et hommikuti, lõunal ja õhtul uisutada või jõusaali minna. Iga päev saan harjutada hüppeid, piruette ning oma kava. Alguses oli harjumatu, kuid praegu mõistan, et see on ainus viis läbi lüüa!" õhkab Naurits, keda juhendab üks Prantsuse tipptreenereid Katia Gentelet. Suhtlemine käib nende vahel nii prantsuse kui vene keeles.

Nauritsa endise nõuandja Irina Kononova sõnul on poiss palju arenenud. "Tema pöörded ja hüpped on paranenud, ta on stabiilne ja rõõmus. Silmaga on näha, et tal on palju paremad tingimused," selgitab Kononova.

"Loomulikult tahtnuksin temaga koostööd jätkata, kuid tal on Prantsusmaal palju odavam. Mul on hea meel, et tal hästi läheb," tõdeb ta.

Treenis olümpiavõitjaga

Nauritsa enda arvates on Prantsusmaa esindamine asjade loogiline käik, kuid kodakondseks pole ta veel saanud. Nimelt peab Rahvusvahelise Uisuliidu reeglite järgi sportlane juunioride klassis teise riigi esindamiseks aastake ootama, täiskasvanute sekka jõudes peab ta omama juba ka teise riigi passi. Seega – Eesti esindamine enam kõne alla ei tule?

"Ma arvan, et sellist tulevikku polegi. Praegu ma Prantsusmaa kodakondsust taga ei aja, sest ma pole veel nii heal tasemel. Ometi võiks selle kiiresti saada, teed oleksid rohkem lahti," räägib Naurits, kes nüüdseks treeninud ka koos olümpiavõitja Aleksei Jagudini ning Euroopa meistri Florent Amodioga.

Kas võistlustel sõnapaar "Naurits-Prantsusmaa" ei häiri? "Alguses oli imelik, kuid nüüd olen ära harjunud. Olin väga rõõmus, et Eesti publik võttis mind vastu eestlasena. Nad polnud mind ära unustanud," tunnistab ta.

Nauritsat võib taas Eesti pinnal näha märtsikuus, mil Tallinnas peetakse juunioride MM. Seal osalemiseks peab uisutaja läbima edukalt juba sel nädalal toimuvad Prantsusmaa meistrivõistlused.