Kui tütre tapja oleks saanud surmanuhtluse, kas ema hing oleks siis maha rahunenud? Justkui kättemaksuiha, et veri nõuab vere hinda... Tütart ei too ükski vägi, ega karistus enam tagasi. Leinast saadakse üle, elu läheb edasi.
kui tapjaid ei nuhelda, siis jääb mulje, et osadele inimestele pole tapmine keelatud. Neid, kes antud olukorda ära tahavad kasutada, peaks vist leiduma küll ja küll. Tahaks sina kohtuda sellise inimesega? Olgu või tütre kaudu?
Mul puudub isiklik kogemus, seepärast tahaksin küsida: kas tõesti kellegi lein väheneks selle tõttu, et ettekavatsemata mõrva sooritanud mees saab väga karmi karistuse? On see tõesti võimalik? Või on siiski tegemist vajadusega kätte maksta? Kas keegi oskab põhjendada?
aga eeldan, et psüühiliselt ebastaabilne kodanik, kes ettekavatsemata raevub ning kõmmutama kukub, on sama ohtlik (kui mitte ohtlikum) ühiskonnale, kui see, kes ette kavatseb. Seega, mida pikemaks ajaks ta kinni läheb, seda parem ja ohutum teistele. Leina osas arvan, et lein on lein, aga asja võib hullemaks teha see, kui tunned ebaõiglast kohtlemist. Kui tapjale karistust praktiliselt ei määratagi, võib leinajatele tunduda, et just nende kadunud inimese elu ei maksa kohtu silmis punast krossigi. Et nagu võibki iga närvihaige asuda jumala asemele ning võtta elu igalt teiselt inimeselt, kes parasjagu ebasobiva vastuse annab või valesti vaatab. No ja see ka ju selgemast selgem, et sellise närvihaige meelset õigesti vaatajad praktiliselt puuduvad.
KOMMENTAARID (10)