Korvpalli EMi korraldajad saavad alagruppi ühe vastase ise valida?! (2)

Ei oskagi kohe kosta, kas idee on rohkem naljakas või totter. Sest see on mõlemat. Asja taga on turundusgurud ja idee aluseks tõmmata enda alagruppi näiteks mõni naaberriik, kust on oodata fännihorde ehk suuremat tulu ja möllu. Nagu tänapäeval sageli, kaalub majanduslik-turunduslik mõtlemine sportliku üles.

Teatavasti andis FIBA Euroopa 2015. aasta EMi alagrupimängud Riia, Berliini, Zagrebi ja Montpellier’ korraldada. Ideest valgustas Õhtulehte Läti korvpalliliiduga seotud olev usaldusväärne allikas. Allika sõnul on korraldajatest moodustunud soomlaste ukse taga juba järjekord – kõigil on meeles kuu aega tagasi Hispaanias peetud MMi väisanud 8000 soomlasest fänni ja kes ei tahaks neid aasta pärast endale!

"Jah, Läti juba peab soomlastega sel teemal läbirääkimisi. Aga tean, et ka Prantsusmaa tahab Soomet enda alagruppi," muigas allikas.

Läti naabritest osalevad EMil peale Eesti ka Leedu ja Venemaa. Kui projektist asja saab ning Lätil ei õnnestu Soomet enda alagruppi meelitada, olla lõunanaabrite teine eelistus Leedu, mitte Eesti. "Eestlastega on see lugu, et teie fännidel on lihtne sõita ainult mänguks kohale ja seejärel lahkuda. Sama ka leedulastega. Soomlased jäävad kindlasti paigale ja jätavad ka palju raha kohapeale," toodi välja halastamatud pragmaatilised argumendid.

Tekib veel huvitavaid võimalusi. Et loosimisel tõenäoliselt esimesse tugevusgruppi kuuluvad Prantsusmaa ja Horvaatia on samuti korraldajad, lähevad sellest grupist Leedu ja Hispaania kindlasti mängima kas Lätti või Saksamaale. Kui nüüd Läti valib veel enda alagruppi Leedu, poleks Hispaaniat vaja loosidagi, sest on selge, et nad saavad ainsana minna Berliini-alagruppi.

Prantsusmaa soov saada enda gruppi Soome on loogiline, sest Vahemere lähistel asuvasse Montpellier’sse pole liiga palju naabrite fänne oodata (Itaalia asub küllalt kaugel, lähemal asuva Hispaaniaga jäädakse aga kindlasti erinevatesse alagruppidesse). Berliinis oma mänge korraldava Saksamaa loogiline valik oleks suure spordihuviga Poola ning Zagreb ja Horvaatia võtaksid kampa Sloveenia või Serbia (viimane variant pole poliitilist plaani arvestades tõenäoline).

EMi neli korraldajat saavad kokku 16. oktoobril Münchenis ning siis peaks asjad saama palju selgemaks – sealhulgas seegi, kas projekt tõepoolest töösse läheb. Kui läheb ja lätlased ka Eestit ei vali, pole meie Riiga mängima sattumine ja fännidele EM-mängude külastamise lihtsaks muutumine sugugi võimatu – loosimisel on selle juhtumise tõenäosus 25 protsenti.

Eesti jääb viimasesse tugevusgruppi?

Millal loositakse korvpalli EMi alagrupid, pole veel paika pandud, nagu sedagi, millisesse tugevusgruppi keegi kuulub. Praeguse tööversiooni põhjal on kümnel esimesel kohal tänavusel MMil mänginud riigid ning seejärel tulevad ülejäänud tänavuse kvalifikatsiooni tulemuste alusel. Mullusest kvalifikatsioonist ainsa koha teeninud Eesti jäetakse ilmselt viimasesse gruppi. Samas grupis peaksid olema ka Holland, Venemaa ja Island, kes olid tänavu edasi pääsenutest nõrgimate näitajatega.

Esimesse gruppi peaksid minema eelmise aasta EMi neli esimest Prantsusmaa, Leedu, Hispaania ja Horvaatia; teise gruppi Sloveenia, Ukraina, Serbia ja Soome; kolmandasse gruppi Kreeka, Türgi, Bosnia ja Hertsegoviina ja Läti; neljandasse gruppi Poola, Belgia, Itaalia ja Iisrael; ning viiendasse Gruusia, Makedoonia, Saksamaa ja Tšehhimaa.

Seega oleksid võimalikud näiteks grupid Hispaania, Serbia, Kreeka, Itaalia, Saksamaa, Venemaa; aga ka Leedu, Ukraina, Läti, Poola, Tšehhimaa, Eesti.