OLÜMPIALE!: Londoni olümpial 15. kohaga üllatanud purjelaudur Ingrid Puusta soovib Rio de Janeiros jõuda vähemalt 10 parema sekka. Foto: Erakogu
Spordivaria
1. oktoober 2014, 08:00

Paberitega laborant Ingrid Puusta sihib Rio olümpial medalisõitu

Purjetamise MMil tubli 23. kohaga Eesti esimese Rio de Janeiro olümpiapileti lunastanud purjelaudur Ingrid Puusta sai kaks aastat varem samal võistlusel alles 48. koha. Sarnase kvaliteedihüppe soovib Puusta teha ka kahe Rio olümpiani jäänud aastaga.

Londoni olümpial saavutas Puusta 15. koha, millega üllatas toona kõiki, sealhulgas iseennast. Hea tulemus tekitas soovi olümpiatunnet kindlasti ka 2016 Rio de Janeiros kogeda.

Et Puusta võistlusklassi, RS:X purjelauda ähvardas vahepeal olümpiakavast väljajätmine, seadis ta end mõttes valmis tolle asendajaks planeeritud lohesurfi selgeks õppimiseks. RS:Xi puudutanud otsus vaadati siiski ümber ning Puusta sai jätkata tuttava purjelaua taltsutamist.

Septembri alguses Hispaanias, Santanderis peetud MMi 23. kohaga kindlustas ta esimese Eesti sportlasena koha Rio de Janeiro olümpial (tehniliselt kuulub olümpiakoht mitte Puustale, vaid Eestile, aga reaalselt võttes tal hetkel kodumaal rivaalid puuduvad – toim).

Õpinguid ja tippsporti saab ühitada

"Olümpiakoht oli eesmärk, aga selle täitmises ma kindel polnud. Teadsin, et pean sõitma karjääri parima MM-regati. Muidugi olen tulemusega väga rahul," võtab Puusta kokku võistluse, millega tagas järgmiseks kaheks aastaks hingerahu – ei mingit muretsemist ega tõmblemist, saab rahulikult Rio de Janeiro olümpiaks valmistuda.

Brasiilias toimuvaks võistluseks ei sea Puusta tagasihoidlikke sihte. Juttu stiilis "loodame parimat, aga eks näis, kuidas läheb" 23aastase piiga suust ei kosta. "Esimene eesmärk on pääseda medalisõitu ehk esikümnesse ja teine sõita medali peale!"

Olümpial kümne sekka tulek nõuaks korralikku kvaliteedihüpet. Umbes sellist, nagu seda oli 2012. aasta MMi 48. koha vahetamine 23. vastu äsja Santanderis.

Puusta sõnul on ta Londoni olümpiale järgnenud aja jooksul saanud purjetajana palju küpsemaks. "Olen tänu omandatud kogemustele kindlam ja osavam. Tugevamaks olen saanud strateegias ja taktikas. Purjetamises ei piisa ainult kiirusest, vaid vee peal tuleb olla ka tark ja nutikas. Aga kindlasti suudan veel areneda – selleks on vaja mere peal purjetada, et õppida hoovusi arvestama, pilvi jälgima ja muud sellist."

Purjetamine pole Puusta igapäevaelus aga kõik, sest 2010. aastast õpib ta Taanis Aarhusi tehnikaülikoolis keemiat, mikrobioloogiat ja biotehnoloogiat. Laborandikooli lõpetas ta aasta eest – "Lõputöö hindeks sain A! Olen väga rahul, sest graafik õpingute kõrval oli tihe." – ja järgmiseks suveks valmib bakalaureusetöö.

Õpingute ja tippspordi ühitamisega on Puusta seni kenasti hakkama saanud. Omas tempos edenemine pole Aarhusi ülikooli jaoks probleem ning olümpiatasemel sportlase treening- ja võistlusgraafiku juures polekski muu variant mõeldav. "Rio olümpia järel soovin jätkata magistrantuuris, aga ikka edasi purjetada ja minna 2020. aastal ka Tokyo olümpiale," tutvustab Puusta kaugemaid plaane.

Treeneriks endisest purjetajast elukaaslane

Esialgu on fookus siiski Rio de Janeirol, milleks valmistumiseks on Puustal ja tema lõuna-aafriklasest treeneril Matthew Rickardil koostatud põhjalik plaan. Talvel neli treeninglaagrit Hispaanias, Cadizis, millele järgnevad MK-etapid Hyeres’is (Prantsusmaa) ja Weymouthis (Inglismaa) ning EM Sitsiialias. Samuti on plaanis kaks Euroopa karika etappi ning Omaanis sõidetav MM, kuhu Puusta saab erinevalt kõigist teistest Eesti purjetajatest minna olümpiakoha püüdmise pingeta.

Rickard pole Puustale ainult treener, vaid ka elukaaslane. Kohtuti 2011. aasta MMil Perthis. Kui spordis on sageli nii, et treener-õpilane suhtest kasvab välja armastus, siis Puustal ja Rickardil käis asi vastupidi – eestlanna treeninguid asus endine 49er klassi purjetaja Rickard ohjama aasta eest.

"Matt lõpetas oma karjääri ära ja minul polnud parajasti treenerit, kes vee peal kaasas käiks. Tehnika on purjelaual küll teine, aga üldine purjetamise taktika ju sama." Aga mis siis juhtub, kui töö mere pealt koju kaasa tuleb? "Isegi kui tuleb, siis probleeme sellest ei teki," vastab Puusta malbelt.