Ebaõiglaselt karm valikusüsteem võib ühe Eesti tõstja olümpiapiletita jätta (3)

Raju selgitab tõstjate olümpiale pürgimise kadalipu rahulikult lahti ja tema jutust koorub tõdemus, et saada Riosse kolm kohta on isegi pisut kergem kui kaks, aga pigem tuleb lõpuks ikka leppida ühe Eesti esindajaga.

"Kui meie võistkond on 2014. ja 2015. aasta maailmameistrivõistluste kokkuvõttes 24 parema hulgas, siis saame Riosse saata kolm tõstjat," ütleb Raju. "Jah, süsteem soosib suuri ja tugevaid riike. Ometi ei saa öelda, et süsteem on üleöö selliseks muutunud. Nad on kogu aeg riikide reitingut vaadanud."

Samas osutab Raju: "Lõpuks on jäetud seitse kohta, mis pannakse paika pärast 20. juunit 2016. Muidu võiks tõesti tekkida variant, et mõne kehakaalu edetabeli liider, kellel pole kõrval viit tugevat võistkonnakaaslast, jääbki olümpialt eemale. Niisugune asi on siiski välistatud."

Tõsteliidu õige otsus

Eesti Tõsteliit eesotsas president Jaan Talts juunioriga on otsustanud novembris Almatõs toimuvale MMile saata kuueliikmelise võistkonna, kes üritab väikestviisi imet teha ja murda 24 sekka.

Eile Lätis laagri lõpetanud Seim ja Pent kiidavad alaliidu otsust, mis näitab ametnike siirast püüet sportlastele igati abiks olla. "Võimalus tuleb ära kasutada," arutleb Pent. "Kui sellest loobuda ja pärast näpuga lõpuprotokollis järge vedades avastada, et meil olnuks võimalus, siis on juba hilja."

Ometi mõistavad nii Seim kui ka Pent, et maailma 24 edukaima riigi hulka jõudmine eeldab täielikku õnnestumist ja lisaks ka mõne rivaali altminekut.

"Väike lootus on, et meie ülejäänud mehed saavad samuti punkte," sõnab Seim. "Mõnel aastal pole konkurents nii tugev. Tänavu on see muidugi vähetõenäoline – kõik riigid tulevad maksimaalselt punkte püüdma."

Raju osutab asjatundlikult, et 2012. aasta Londoni olümpiamängudele pääses viimase ehk 24ndana Saksamaa, kogudes 110 punkti. EMilt sai viimasena edasi Kreeka, kasseerides 121 punkti.

Loomulikult teevad Seim ja Pent kõik endast sõltuva, et MMil koondisele võimalikult palju punkte tuua. Kevadisel EMil tõukamises 236 kiloga pronksmedali võitnud Seimi on küll viimastel kuudel kimbutanud kerge põlve- ja õlavigastus, aga septembris võis ta jälle täie jõuga harjutada.

"Klassikalisi tõsteid ei saanud kolm nädalat teha," avaldab kehakaalus +105 kg võistlev Seim. "Kuid ma sooritasin kõvasti jõuharjutusi. Vigastus segas kõige rohkem rebimise harjutamist. Praegu on mu seis juba parem kui EMil. MMil tahan rebimises olla 185 või 190 kilo vormis."

Lühike laager Eestis

Maailmameistrivõistluste poole kiikab Seim lootusrikkalt. "Eesmärk on pääseda esikuuikusse," kinnitab ta. "Tahan näidata veel tugevamaid tulemusi kui EMil. Suure tõenäosusega valin algraskusteks samad raskused, millega ma EMil lõpetasin."

Suurte sihtidega läheb MMile ka Pent. "Maailmameistrivõistlustel kavatsen alustada isiklikest rekorditest," räägib EMil kehakaalus -94 kg viiendaks tulnud Pent. "Paaripäevaseid väikseid treeninguvigastusi on mul olnud, aga üldiselt on seisund kolme viimase aasta parim."

Pendis pulbitseb varasemast suurem ramm. "Kuna põlveprobleeme enam ei ole, siis on rõhk läinud jõu arendamisele," selgitab ta. "Näiteks tõmmete raskused on kasvanud kümme protsenti ja kükk on paranenud 20–30 protsenti. Kükki tegin kolmesaja kiloga."

Homme jätkavad Seim ja Pent MMi ettevalmistust kodumaal, koos nendega harjutab Läti esinumber Arturs Plesnieks. Nädala pärast sõidetakse uuesti Ventspilsi, kus antakse vormile viimane lihv.