Kupper tõestas tegudega: temas peitub Kanteri mantlipärija ainest (9)

Kui olümpiavõitja Gerd Kanter otsustab pärast 2016. aasta Rio mänge pensionile minna, müttab areenil praegu alles 25aastane sportlane, kelles peitub kümne tiitlivõistluse medalimehe mantlipärija ainest.

Martin, sul on pühapäeval võistlus, kus ihkad tänavugi ületada 65-meetri-joone. Kas leiad aega, et põigata samal päeval Toompeale, kus toimub meeleavaldus perekonna ja demokraatia kaitseks?

(Muigab.) Ilmselt mitte, sinna ma oma nina pista ei taha – see on halastamatu teema.

Aga kui rääkida spordist, siis pühapäeval on võistlus TTÜ staadionil, samal õhtul läheme Toilasse, kus esmaspäeval toimub juba järgmine etteaste.

Pühapäeval on nii-öelda soojendus ja esmaspäeval põhivõistlus. Proovin oma viimased jõuraasud kokku korjata ning loodan, et heade asjade kokkulangemisel on kõik võimalik.

Sinust neli aastat vanem kesk- ja pikamaajooksja Tiidrek Nurme üritab aru pähe panna nii joodikutele kui ka homodele. Kuivõrd on sul mahti ja tahtmist sellistele teemadele mõelda?

Mõtlen alati kaasa. Ma olen suurest poliitikast huvitatud ja jälgin, mis maailmas toimub. Aga selliseid julgeid väljaütlemisi nagu tegi Tiidrek pooldan igati – tubli mees!

Sport on paratamatult valdkond, mis mulle enim huvi pakub, samas üritan end maailma sündmustega kursis hoida. Kõik, mis on aktuaalne, seda tuleb jälgida.

Oled õppinud Eesti mereakadeemias. Mis sind sinna tõmbas ja kui kaugele oled jõudnud?

Merendus ja logistika tol hetkel sobisid, kuid praegu on õpingud pooleli. Eks paista, mida lähitulevik toob, nüüd on palju lahtisi otsi. Samas kavatsen alustatud tee lõpuni käia. Aga sport võtab oma osa ja eesmärgid muutuvad üha suuremaks. Aeg on spordis üks olulisemaid ressursse, mis tiksub halastamatult. Tahan selle edukalt ära kasutada.

Su jutust koorub tõdemus, et sport on sinu elus A ja O. Tänavust hooaega võib vist nimetada murranguliseks? Suutsid oma esimesel täiskasvanute tiitlivõistlusel pildile pääseda!

Astusin professionaalsesse maailma. Isegi kui hooaja lõpuks isiklikku rekordit ei tule, on tehtud suur samm edasi. Arvestades mu tagasihoidlikke võimalusi, võib öelda, et läks väga hästi. Minu ettevalmistus oli tegelikult amatöörlik.

Millised võimalused sul EM-hooajaks valmistumiseks olid?

Kasinad. Kergejõustikuliidult sain toetust MMi B-normi eest. Meil õnnestus korraldada kaks laagrit: esimene talvel Portugalis ja teine suvel enne EMi Käärikul. Liiga vähe!

Talvel olime heades tingimustes vaid kolm nädalat. Ketast tuleb heita õiges kohas, mitu kuud võrku rahmides kipub üldpilt muutuma. Tuleb arvestada, et mu tehnika on alles kujunemisjärgus ja seda enam on tähtis panustada kvaliteetsetele treeningutele.

Ma ei taha olla kiibitseja, ometi tuletan meelde, et Kanter pakkus sulle võimalust tulla oma tiimi. Kui läinuksid, siis laagris käimise probleeme enam poleks! Oled kahetsenud, et loobusid koostööst Kanteriga?

Absoluutselt mitte! Toona pidin sporditeel langetama kõige olulisema otsuse: kas jätkata Vesteinniga (Hafs-

teinsson – toim) või liituda Gerdi tiimiga. Sass (Aleksander Tammert) tuli mängu hiljem. Samas tekkis mõte teha temaga koostööd just kõige esimesena. Mul oli vaja minna kindla peale, et tuleks hea tulemus. Eelmisel aastal heitsingi kohe 65 meetrit.

Sass ütles naljaga pooleks: küsi poisilt, kas ta läheb minuga uuele ringile või olen mõttetu mees, kes käib vahel staadionil töllerdamas ja segamas! Kuidas seda kommenteerid?

(Naerab südamest.) Usun sajaprotsendiliselt meie tegemistesse. Sassist on olnud väga palju kasu. Mitte ainult treenerina, aga ka siis, kui oleme otsinud võimalusi, et teha tööd senisest paremini. Keegi teine pole meie tegemiste vastu erilist huvi tundnud. Naljaga pooleks võib öelda, et sellest töllerdamisest on olnud suur abi.

Mis on tähtsaim, mida Sass koostöö vältel sulle on andnud?

Kõik, mis puudutab tehnikat ja treeneri inimlikku poolt. Ta on suutnud minusse süstida eneseusku, mida pean sama oluliseks kui tehnilisi teadmisi.

Enne EMi oligi ilmselt Sassi roll sinu utsitamisel eriti suur? Zürichisse minnes sul ju nii head tulemust polnud, et võinuksid olla lõppvõistlusele pääsemises raudkindel!

Hooaja tippmark tõesti väga suurt enesekindlust ei andnud. Sellepärast tuligi just vaimselt tugev olla, see oli kvalifikatsiooni võti. Mul õnnestus leida piisav rahu, ei olnud erilist pabinat. Väike ärevus ikka oli, et mis toimuma hakkab, aga kõik püsis ohjes, adrenaliin pigem kannustas.

Kahekordne vasaraheite olümpiapronks Jüri Tamm on rääkinud, et tähtsatel võistlustel võttis ta sisepingete maandamiseks 200 grammi konjakit. Kas Sass andis EMil mõne sarnase soovituse?

(Naerab.) Midagi sellist polnud. Sass ütles naljatamisi: ära jumala pärast üles tribüünidele vaata! Aga see oli esimene asi, mida ma tegin. Polnud kunagi nii suurel staadionil võistelnud – vägev emotsioon!

Mis tunded sind pärast EMi valdasid – hing laulis?

Tegelikult olid tunded vastakad. Kvalifikatsiooni järel tiirutasid peas head mõtted, kõik õnnestus ju sajaprotsendiliselt, kuid lõppvõistlusel oli käimasaamine aeglane. Samas oli koht normaalne. Kripeldama jääb, et ärkasin alles kolmandal katsel. Kui suutnuksin alustada samasuguse heitega, olnuks pilt teine. Sportlane on ikka ahne ja tahab maksimumi, ju siis oli üheksas koht sel päeval mu lagi.

Ütlesid, et sul on palju lahtisi otsi. Mida silmas pidasid?

Eelkõige toetajaid. Neist oleneb, milline tuleb mu järgmise hooaja ettevalmistus. Tuleval aastal saavad sihid olla ainult suuremad. Eesmärk on ronida tipule võimalikult lähedale. Praegu toetab mind kaitsevägi, ülejäänu on lahtine.

Peatselt jõuab kätte aeg, kui saad pisut puhata. Kui kauaks juhtme seinast välja tõmbad?

(Muigab.) Kõik oleneb sellest, millal hooaja lõpetan. Plaan on hoog maha võtta ja ajusid tuulutada, aga päris lõdvaks ei saa end lasta. Ka puhkuse ajal tuleb leida tee spordisaali ja harjutada nii palju, et langus oleks minimaalne.