KONKURENTS ON KÕVA: Eesti naiste koondise liikmed Kristina Kuusk ja Irina Embrich läksid karikavõistlustel omavahel vastamisi juba veerandfinaalis. Foto: Merili Luuk
Vehklemine
6. oktoober 2014, 08:00

Kes epeenaistest hakkavad võistlema olümpiapileti nimel?

Epeevehklejate olümpiakvalifikatsioon algab küll alles aprillis, kuid enne on vaja kombineerida Eesti koondis. Kui meeste osas peaks pilt selge olema, siis naiste leeris algab tõeline olelusvõitlus. Esimene tormihoiatus anti juba laupäeval Haapsalus, kui Eesti karikavõistlustel alistas Eesti kuues number Nelli Paju finaalis Irina Embrichi.

Praegu moodustavad epeenaiskonna möödunud hooajal MM-hõbeda võitnud Irina Embrich, Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Kristina Kuusk, kellele astuvad kannale juunioride maailmameister Katrina Lehis ning vigastuspausilt naasnud Nelli Paju .

Konkurents on küllaltki tihe, sestap üritatakse läbi saada võimalikult ausalt –

kes teenivad esimestel MK-etappidel Itaalias ja Hiinas kaks parimat kohta, need pääsevad esialgu koondisse, ülejäänud kaks valib peatreener Kaido Kaaberma. Kindlana ei tunne end selles olukorras keegi, ole sa maailmameister või üksiküritaja.

Juba Eesti karikavõistlustel oli näha, et piigid hakkavad torkama sel hooajal eriti valusalt.

Alagrupiturniirilt sattus ühte veerandfinaali poolde terve naistekoondis, kus esimese asetusega maailmameister Beljajeva kaotas alagrupis kolm kaotust saanud MM-pronksile Kirpule 8:15. Teises veerandfinaalis alistas Embrich 15:14 valitseva Eesti meistri Kuuse.

Alagrupis kõik võidud võtnud Lehise ja Paju edetabelikohad andsid alguses hõlpsamad vastased ning poolfinaalis läksid omavahel vastamisi juba nemad. Veebruarist saadik vigastuspausil olnud Paju alistas Lehise 15:10 ning finaalis 15:14 kogenud Embrichi, kes oli poolfinaalis olnud 15:8 üle Kirpust.

Paju lubab nüüd tarmukalt koondiseuksele koputada. Muide, MK-etappidele sõidab ta praegu oma raha eest. Asjatundjad jagunevad kahte leeri: koondise kogenuim liige Irina Embrich arvab, et targem oleks vormi koguda ning kõik mängu panna aprillis OM-pileti saamisel, mitte keskenduda olelusvõitlusele koondises.

"Kui on juba koos veheldud ning tuleb hakata midagi muutma, ei pruugi tulemust tulla. Kui sisekliima on kehv, siis võistkonnaga ju midagi ei saavuta. Peatreeneril on siin palju mõtteainet," tunnistas ta.

Kuuse, Lehise ja Paju treener Helen Nelis-Naukas temaga ühel arvamusel ei ole. "See on täiesti normaalne konkurents, millest kokkuvõttes võidab kogu Eesti vehklemine. Kui nad istuks neljakesi, jalg üle põlve, oleks kõik lihtne, kuid nüüd peavad kõik rügama!" on ta kindel, et tänu rivaliteedile paraneb ka tulemus.

Olümpiapileti teenimine pole lihtne – maailma edetabelis tuleb jõuda kas nelja parima võistkonna hulka või tõusta eurooplastest esimeseks. Olümpial võistlev koondis võib olla vaid kolmeliikmeline, varuliikme kasutamisel uut vahetust enam teha ei saa. Ühtlasi tunneb varuliige end veidi autsaiderina, tal ei ole lubatud elada olümpiakülas ning kui võistlejat enne medalimatše sisse ei vahetata, jääb vehkleja ka medalita.

"Tulevikule mõtlemine võtab pea valutama," tunnistas Beljajeva treener Natalja Kotova, kuid lisas, et tuleb võtta võistlus korraga.

Meeste koondise treeneril ning Erika Kirpu nõuandjal Igor Tšikinjovil jäi üle vaid nõustuda. "Võistkonna olümpiale saatmine on esmatähtis. Minulegi poleks mingi üllatus, kui keegi tüdrukutest võidaks individuaalse medali. Konkurents lükkab neid vaid takka," usub ta.