Ilja, Karol ja Ken – Magnus Pehrssoni kolm musketäri (5)

Aasta eest olid Ken Kallaste, Karol Mets ja Ilja Antonov kolme peale kokku teinud Eesti koondise eest täpselt ühe mängu. 2014 on trio olnud platsil eranditult kõigis Eesti kaheksas mängus. Nad on Magnus Pehrssoni ihukaardivägi, rootslase musketärid.

Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak pole varjanud, et üks eelmise aasta lõpus ametisse asunud Pehrssonile esitatud soov (loe: nõudmine) oli koondise koosseisu värskendamine.

Rootslane tudeeris talve jooksul materjali ja nuputas märtsi lõpus Gibraltaril peetud mänguks välja, et kutsub koondisesse Levadia poolkaitsja Ilja Antonovi, Nõmme Kalju äärekaitsja Ken Kallaste ja Flora keskkaitsja Karol Metsa, kusjuures viimast kasutas Pehrsson alumise poolkaitsja positsioonil.

Värske veri jättis kogenud mehed pingile

Triole laekusid kutsed ka mai lõpus ja juuni alguses peetud treeningmängudeks, mille käigus haarasid kõik kolm meest põhikoosseisukohast tugevasti kinni. Kui saabus sügis ja Eesti meeskonda ootasid treeningkohtumine Rootsiga ja EM-valiksarja avamatš Sloveeniaga, polnud Pehrssonil põhjust kedagi antud kolmikust vahetuspingile kukutada. Sinna langesid kogenud tegijad.

26aastane Kallaste jättis Sloveenia-mänguks varusse 106 korda Eestit esindanud Enar Jäägeri, 21aastane Mets aga vahepeal vigastusest paranenud teeneka ja kogenud Aleksandr Dmitrijevi. 21aastane Antonov tegutses elus umbes kolmandat korda vasakpoolkaitses, aga sai eeskujulikult hakkama. Suvega oli õpipoistest saanud kaardivägi.

"Ken, Ilja ja Karol said suvel võimaluse, sest oli ülivajalik, et nad tänaseks valmis oleksid. Nad on kõvasti arenenud," hindas Pehrsson kolmiku esitust pärast 1:0 võitu.

Kallaste, Antonovi ja Metsa esitust puudutanud küsimusele vastates oli muidu tüüne rootslane selgelt elevil, sest need kolm koondislast on tema töö kõige käega katsutavam vili. Tema projekt, tema vastutus, tema usaldusalused, tema musketärid.

"Ken on midagi enamat kui lihtsalt vasakkaitsja – ta toetab edukalt rünnakut. Karolil on koondises selja taga fantastiline aasta ja loodan, et ta hakkab ka Floras alumise poolkaitsjana mängima, sest ta ju tõestas koondises, et on selles rollis väga hea. Antonov on intelligentne ja suurepärase esimese puutega jalgpallur, kes suudab mängu taseme ja tempoga kiiresti ja hästi kohaneda," iseloomustas Pehrsson oma kaardiväge septembri alguses.

Ilmselt on kõik kolm Eesti algkoosseisus ka homme, kui Vilniuses ollakse vastamisi Leeduga. Nagu Pehrsson märkis, on Sloveenia vastu võidu koju jätnud mängijatel ülejäänute ees eelis. Lisaks sobivad noored, suure töövõimega jalgpallurid Pehrssoni mänguplaaniga, mille nurgakiviks on ühtne tegutsemine igal ajahetkel. See nõuab palju jooksmist. Kallaste, Antonov ja Mets joosta jaksavad.

Koondise karastus lisab enesekindlust

Eesti meistriliiga kohtumisi tähelepanelikult jälgivatel jalgpallisõpradel pole jäänud märkamata, et koondisesse kuulumine on nii Kallaste, Metsa kui ka Antonovi iganädalastele esitustele koduklubides hästi mõjunud.

Nii Antonovi juhendaja, Levadia peatreener Marko Kristal, Floras Metsa keskkaitsepartneriks olev kogenud Taavi Rähn kui ka Nõmme Kaljus Kallaste tsenderdustest toituv ründaja Tarmo Neemelo ütlevad, et koondislase staatus on noormehed enesekindlamaks muutnud.

Antonov liitus Levadiaga 2012. aasta hooaja eel. Kui mullu tiitlivõiduga lõppenud hooajal jäi ta Kristali meeskonnas aegajalt põhikoosseisust välja, siis tänavu enam mitte. "Tööd on Ilja alati kõvasti teinud ja teeb ka praegu. Tal oli kindel siht jõuda Eesti koondisse, mis on nüüd täidetud ja mõjub psühholoogilises plaanis hästi. Töökad mehed tavaliselt jõuavad kuhugi. Ja jalad pole tal kordagi maast lahti tõusnud," sõnab Kristal.

Neljandat hooaega koos Kallastega Nõmme Kaljus mängiv Neemelo toob välja, et vasakkaitsja on tänavu üha enam liidrirolli enda kanda võtnud. "Ega ta vaikne poiss ole, aga nüüd on Ken väljakul rohkem rääkima ja juhendama hakanud. Eesti liigas on ta parim vasakkaitsja. Kõva, hambad ristis võitleja. Eks see omadus koondisse viiski."

Mida räägib järjejutt "Viis aastat hiljem"?

Floras mängib Mets (vaatamata Pehrssoni palvetele) keskkaitses, mitte alumise poolkaitsjana. Nendel kahel positsioonil on karjääri jooksul tegutsenud ka Flora kapten Taavi Rähn, kelle sõnul pole üleminek ühest rollist teise kuigi keeruline.

"Alumine poolkaitsja on koondises Karolile väga paslik. Seal apsu tehes on selja taga keskkaitsjad, kes aitavad. Keskkaitsjana võib noor mängija kõhklema hakata, aga alumise poolkaitsjana pole probleemi. Lisaks on Karolil kõvasti võhma, et vastase mängu lõhkuda. Samas pole tal ka ülesehitamisega probleemi – söödukvaliteet on hea," iseloomustab Rähni oma keskkaitsepartnerit.

Alexandre Dumas’ kuulsa romaani esimene järg kandis pealkirja "Kakskümmend aastat hiljem". Jalgpallis käivad asjad rutem. Praegu viitavad märgid, et kui kirjutada Pehrssoni kolmest musketärist järjejutt "Viis aastat hiljem", on nad Eesti koondisele vähemalt sama tähtsad jalgpallurid kui praegu.