VANA KULD: 1991. aasta maikuus eetris olnud «Spordiprisma» võtted. Vasakult saatejuht Toomas Uba, Kalevi korvpallimeeskonna üldfüüsilise treener Pranas Mickevicius, arst Roman Prussakov ja massöör Heino Jürviste. ERRi uus projekt peaks vanast versioonist märgatavalt erinema.Foto: ERR
Ats Kuldkepp 8. oktoober 2014 08:00
Eesti rahvusringhääling (ERR) kavatseb 2015. aasta alguses teleekraanile tagasi tuua spordipublitsistikasaate. Uus saade, mis kannab tööpealkirja "Spordiprisma", erineb ERRi sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul kunagisest samanimelisest saatesarjast oluliselt.

"Detailidest on vara rääkida, paljud otsad on veel lahtised, praegu töötame saate ülesehitusega," kommenteeris Saarna. Tema sõnul seob saadet nõukogudeaegse "Spordiprismaga" eesmärk käsitleda Eesti spordile tähtsaid teemasid ja probleeme. "Võib-olla jõuab ka saade sellise nimega taas eetrisse, võib-olla mitte," lisas ta.

"Loodame alustada jaanuaris, aga lõplikult on see kindel pärast 2015. aasta eelarve ja toimetuse tegevusplaani kinnitamist. Pole kahtlust, varem või hiljem see projekt käiku läheb. Vajadus on selleks olemas, ka auditoorium, kes pikemast spordipublitsistikasaatest on juba aastaid puudust tundnud," nentis Saarna.

Toomas Uba juhitud "Spordiprisma" lõpetas 1993. aastal ja hiljem pole sellest jäänud tühimikku suudetud Eesti meediamaastikul täita.

Euroopa mängud tekitavad küsimusi

Oktoobri algul toimunud Eesti Olümpiakomitee ja alaliitude kohtumisel märkis Saarna, et saate eesmärk on keskenduda igas saates ühele põhiteemale ja minna sellega süvitsi. Igapäevaste spordiuudiste piiratud mahu juures pole see lihtsalt võimalik.

2015. aastal on palju muudatusi kavas ka spordiülekannetes. Juunis Bakuus esimest korda peetavad Euroopa mängud jõuavad Saarna sõnul tõenäoliselt ETV ekraanile, aga nii nagu kogu spordiavalikkus, pole ka teleinimesed uuest suurvõistlusest veel päriselt sotti saanud. "Paljud on uute mängude suhtes äraootaval seisukohal. Kindlasti korraldab Aserbaidžaan ürituse uhkelt, ebaselge on, mis neist mängudest tulevikus saab," möönis ta.

Et kergejõustik ja ujumine on Bakuus marginaalsed – seal peetakse vastavalt Euroopa võistkondlik kolmas divisjon ehk "mudaliiga" ja kuni 18aastaste EM –, siis pole need alad ülekannete valikul olulised. "Põhiliselt keskendume maadlusele, vehklemisele ja 3x3 korvpallile, kus Eestil on head võimalused kõrge koht saavutada," selgitas Saarna.

Kergejõustikku ja sõudmist juurde

Ta lisas, et nii palju raha kui olümpiamängudele, Euroopa mängudele loomulikult ei kulutata.

"Püüame teha nii ökonoomselt kui võimalik, kuid nii palju kui vaja – Eestist sõidab Bakuusse 40–50 sportlast, meie eesmärk on neil silm peal hoida," sõnas Saarna.

Kuigi sajaprotsendiliselt pole näidatavad spordiülekanded veel paigas, siis võrreldes selle aastaga lisanduvad kavva märtsikuus Prahas toimuv sisekergejõustiku EM, septembris peetavale sõudmise MMile tuleb juurde viimane maailmakarikaetapp juulis ja võib-olla ka EM.

Ära püütakse mahutada ka juulis Tartus peetav sprindi-triatloni EM, mis triatloniliidu peasekretäri Tiina Pallase sõnul suure tõenäosusega Eestile korraldada antakse.

Suurematest projektidest jätkuvad kodune jalgpalli meistriliiga ja rattaspordi aasta tähtsaima mitmepäevasõidu Tour de France’i ülekanded. Küll võib kavast kaduda Tour de Ski. "Et järgmisel aastal tuleb murdmaasuusatamise MK-etapp jälle Otepääle ja näitame ka murdmaa- ja laskesuusatamise EMi ja MMi, siis kõik eelarvesse ja ekraanile ei mahu," ütles Saarna. Rahvaspordi suur-üritusi ja noortesporti on plaanitud kajastama kindla eetriajaga uus saatesari tööpealkirjaga "Terve Eesti eest!", mis ühendab seni erisaadetena ETV ja ETV2 eetris olnud suurte rahvaspordiürituste kokkuvõtted.