EESTI – INGLISMAA 0:1: Aga mis juhtunuks, kui kohtunik polnuks pugeja? (38)

Eesti algus oli peaaegu suurepärane. Juba 40. sekundil oli Sergei Zenjov – hetkel ainuke Inglismaal klubijalgpalli mängiv Eesti koondislane – lähedal 1:0 väravale. Kiirrünnaku lõpetuseks sooritatud madal pealelöök võttis Calum Chambersi jalast rikošeti ja lendas inglaste värava küljevõrku.

Järgnes nurgalöök ning Henri Anier sai kaks korda lüüa, aga väravale pihta mitte. "Eesti nurgalöögi ajal oli mul süda kurgus, sest lähiajalugu viitab, et standardolukordade kaitsmises pole Inglismaa kuigi hea,“ teatas endine Inglismaa koondise kapten Terry Butcher BBC otse-eetris.

Seejärel loksus mäng ootuspärasematesse rööbastesse – Inglismaa valdas palli ja otsis kannatlikult läbimurret, Eesti kaitses nii kuis oskas.

Ajateenija Pikk tegi soliidse partii

Külalised üritasid enim oma parema ääre kaudu, sest seal seisis Eesti kaitses Artur Pikk. Reede õhtul ajateenistusest linnaloale (loe: koondise laagrisse) pääsenud 21aastane Tallinna Levadia kaitsja, kelle senine kogemus A-koondises piirdus viie juunis Tadžikistani vastu mängitud minutiga.

Eks Pikal jalg värises ja tema pealt ka natuke kärises, ent Eesti vasakpoolne keskkaitsja, kapten Ragnar Klavan aitas ning sobival moel oli Pika-poolse küljejoone taga ka Eesti vahetuspink, kust peatreener Magnus Pehrsson noormehele juhtnööre jagas.

Pehrssoni käsutuses polnud Taijo Tenistet (vigastatud) ega Ken Kallastet (mängukeeld tulenevalt neljapäeval Leedu vastu teenitud punasest kaardist) ning valida oli Pika või kogenud Dmitri Kruglovi vahel. Ilmselt kartes Inglismaa edurivi kiirust, eelistas Pehrsson kiiremat Pikka. Tagantjärele võib öelda, et Pehrsson ei eksinud – Pikk tegi soliidse partii.

Inglismaa parim šanss avapoolajal tekkis, kui Eesti alumine poolkaitsja Karol Mets oli parajasti väljaku ääres tohterdamisel. Jack Wilshere’i (Londoni Arsenal) ilus tõste leidis Eesti kaitseliini taga sööstnud kapteni Wayne Rooney (Manchester United), aga ründaja löök läks üle värava.

Kohtuniku pugejalik vilepartii = Klavani punane

Puhkama minnes oli asjakohane küsida: kas ja millal võidukohustusega mängiv Inglismaa rohkem riske võtab või midagi kardinaalselt muudab? Inglismaa eest tegi otsuse ära Horvaatia kohtunik Marijo Strahonja, kes eemaldas 48. minutil Klavani.

Avapoolajal keskväljal tehtud vea eest esimese kollase saanud Eesti kapten kukutas väravast umbes 40 meetri kaugusel Fabian Delphi ja Strahonja haaras võimalusest kaarti näidata kinni Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) juhtides vaimustust tekitava aplusega.

Suvisel MM-finaalturniiril, mida korraldas maailma jalgpalliliit (FIFA), oli kohtunikele antud selge korraldus kaartidega mitte laamendada. Kaart pidi olema viimane, mitte ennetav meede. Rõhuv enamik meeskondi ei kuritarvitanud usaldust. Jõhkrutsemist nägi vähe, rõõmsat jalgpalli rohkesti.

Euroopa kohtunike bossid eesotsas Pierluigi Collinaga ei võtnud õppust, vaid jätkasid oma joru, mis tunnustab pugejalikke jalgpallikohtunikke. Selliseid, kes eelistavad tervele mõistusele näpuga raamatus järje ajamist. Pugejaid, noh. Selliseid, kes ajavad klassis käe püsti ja küsivad: "Õpetaja-õpetaja, mul on päevikus kuus viite, mis hinde ma tunnistusele kokku saan?“

Strahonja on tüüpiline säärase ajupesu-drilli produkt. Inglismaa Premier League’is või Saksamaa Bundesligas, kus Klavan iganädalaselt mängib, poleks ükski tippkohtunik suutnud kahe säärase süütu vea eest kokku punast kaarti valmis meisterdada, aga Collina õpilane Strahonja küll. Tõsi, eks Klavan oli naiivne, et üldse säärase võimalusega riskis.

Rooney meisterlikkus lõpetas vapra võistluse

Eesti mängu keeras see untsu. Polnud muud varianti, kui Karol Mets keskkaitsesse langetuda, 4-4-1 asetus üles rivistada ning asuda Inglismaa rünnakuid tagasi lööma. Tuleb Sinisärkidele au anda, kui kenasti seda pikalt suudeti teha. Kõik väljakul olnud mehed rabasid kuis jaksasid ja Inglismaa ei leidnud avaust.

Enamgi veel, eksmaailmameistri Inglismaa vastu arvulises vähemuses rabanud Eesti suutis üles võtta asjalikke rünnakuid. Mõnevõrra üllatuslikult paistis olukord olevat enamvähem kontrolli all.

Aga jalgpallis on alati võimalik, et ühe mängija meisterlikkus otsustab kõik. Näiteks Konstantin Vassiljev tegi seda 2011. aasta sügisel korduvalt. Täna osutus selleks meheks Inglismaa kapten Rooney, kes saatis 74. minutil Sergei Pareiko selja taha karistuslöögi trahvikasti joonelt. See Rooney üks briljantne hetk eile Eestit ja Inglismaad lahutaski (92. minutil pääses Rooney Pareikoga silmitsi, aga väravat ei löönud).

Võrreldes 2007. aastaga, kui Eesti ja Inglismaa viimati kohtusid, on Eesti jalgpall vaieldamatult arenenud, sest 0:1 kaotuse järel ja üle oleme kõik vaieldamatult pettunud. Meie meeskond mängis hästi, tublilt, targalt ja väärikalt, aga jäi preemiata. Kahju. Ning hinge kriibib küsimus: kuidas läinuks mäng, kui kohtunik poleks Klavanit eemaldanud?