Hodorkovski: Putin ei riskeeri praegu Balti riikidesse tungida (60)

Nafta hinnad alanevad ja lääneriikide kehtestatud sanktsioonid on sundinud Venemaa presidenti Vladimir Putinit taktikat muutma. Putin soovib pääseda täisväärtusliku tegijana tagasi rahvusvahelisele areenile ja just seetõttu andis ta eelmisel nädalavahetusel korralduse alustada Ukraina piirilt vägede tagasitoomist alalistesse baasidesse. Presidendi pressiesindaja Peskov selgitas, et käsk puudutab

17 600 sõjaväelast. USA välisminister John Kerry tunnistas teisipäeval pärast Pariisis korraldatud kohtumist Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, et Vene väed on hakanud tõepoolest Ukraina piirilt lahkuma.

Vladimir Putin pääseb täna üle pika aja taas mõjukate lääneriikide juhtide jutule. Ta lendab üle Belgradi Milanosse, kus algab Aasia-Euroopa tippkohtumine (ASEM). Selle kohtumise raames peaks ta taas kokku saama ka Ukraina presidendi Petro Porošenkoga. Putin loodab, et lääneriigid tühistavad või vähemalt pehmendavad juba lähiajal Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioone.

Die Welt: Putinit ei tasu uskuda

Saksa konservatiivse päevalehe Die Welt kolumnisti Christoph B. Schiltzi arvates ei tasu pingelõdvendussignaale saatvat Putinit uskuda. Venemaa autokraat mängib virtuoosselt prääniku ja piitsa vahel, sõltuvalt sellest, mida ta hetkel rohkem vajab.

Isegi kui Venemaa ja lääneriikide suhted peaks lähiajal taas soojenema, jääb Putin oma doktriinile kindlaks ja soovib vähemalt praeguse konflikti Ida-Ukrainas külmutada ja koos sellega piirkonda sisuliselt kontrollida sarnaselt Transnistria, Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga.

Selgusetu on praegu, kui kaugele Putin veel minna võib. Mõne NATO liikmesriigi destabiliseerimist Ida-Euroopas või Baltikumis peab päevalehe Die Welt kolumnist Schiltz äärmiselt ebatõenäoliseks, kuid Venemaa kontrollitava ala suurendamist Ida-Ukrainas ei saa välistada.

Ka Šveitsis elav endine Vene suurärimees Mihhail Hodorkovski usub, et Venemaa juhtkond ei riski praegu Balti riikide territooriumile tungimisega. Hodorkovski avaldas taolist arvamust Prahas pühapäevast kolmapäevani peetud esinduslikul rahvusvahelisel konverentsil "Forum 2000".

"Ma kahtlustan, et "punane joon" on ikkagi kehtestatud piisavalt tugevalt. Selle kuu algul Ameerika Ühendriikides peetud kõneluste ajal tundus mulle, et inimesed mõistavad suurepäraselt: NATO ei saa loobuda liikmesriikide ees seisvate kohustuste täitmisest," arutles Hodorkovski, kes neli nädalat tagasi asutas liikumise Avatud Venemaa, kelle eesmärk on koondada euroopameelsed venelased president Putini võimu vastu.

"Samas räägib sündmuste arengu loogika Venemaal seda, et tulevikus võib Putin taas vajada mingit väikest võidukat sõda. Loogika ütleb, et talle on kindlasti vaja uut välisvaenlast. Ta isegi ei pruugi sellele praegu mõelda, kuid ajalugu on näidanud, et see juhtub alati ning seda on vaja meenutada," ütles Hodorkovski, kes on oma viimaste nädalate väljaütlemistega Vene juhtkonda tõsiselt pahandanud.

Putini pressisekretär Dmitri Peskov ütles agentuuri Interfax andmetel koguni sarkastiliselt: "Naftafirma Jukos eksjuht istus nii kaua trellide taga, et on kaotanud reaalsustaju." Ta rõhutas, et Putini armust mullu detsembris enne tähtaega vanglast vabanenud Hodorkovskil pole moraalset õigust lugeda Kremlile epistlit.

Seda, et Ukraina ja ka Balti riigid on Putinile endiselt pinnuks silmas, kinnitas Venemaa president värskes intervjuus Serbia päevalehele Politika. Putin osaleb täna Serbia pealinnas Belgradis pidustustel, millega tähistatakse 70 aasta möödumist linna fašistidest vabastamisest.

Putin süüdistas taas Balti riike

Vladimir Putin muretses: "Kahjuks kaotab vaktsiin natsistliku viiruse vastu, mis Nürnbergi tribunalis välja töötati, tõepoolest mõnes riigis jõudu. Ilmsed tõendid on avalikud uusnatsismi ilmingud Lätis ja teistes Balti riikides. Erilist muret tekitab selles osas olukord Ukrainas, kus veebruaris toimus põhiseadusvastane riigipööre, mille liikumapanevad jõud olid natsionalistid ja teised äärmusrühmitused."

Seoses sellega nimetas Putin Venemaa ja Serbia rahvaste ühiseks kohustuseks seista kindlalt vastu natsismi heroiseerimisele ja Teise maailmasõja sündmuse ümberhindamisele ning samuti igasugustele rassismi, ksenofoobia, natsionalismi ja šovinismi ilmingutele.