TAGASI: Anita Stepanenko silmis on pisarad, kavaler annab talle musi. Foto: Mati Hiis
Ujumine
17. oktoober 2014, 07:00

Mullu dopinguga kõrbenud piiga võitis Tallinna meistrivõistlustel 100 m liblikat

Noore ujuja naasmine pärast võistluskeeldu: võit ja pisarad! (8)

Eile õhtul astus mullu positiivse dopinguproovi andnud noor ujuja Anita Stepanenko Tallinna meistrivõistlustel taas stardipukile. Ta ei teadnud, mida oodata, käed ja jalad värisesid. Ometi lõpetas piiga etteaste esimesena ning basseinist väljudes purskusid ta silmist rõõmupisarad.

"Emotsioonid lõid välja!" selgitas 18aastane Stepanenko tunnetepuhangut siis, kui sõbrannad olid teda pärast etteastet kallistanud ja kavaler musitanud. "Poolteist aastat olin võistlustest eemal – minult oli midagi väga olulist ära võetud! Täna starti minnes tekkis mandraaž – kogu keha värises! Ometi tuli see mulle kasuks."

Stepanenko treener Aleksandr Rosenblatt lisas: "Pabistasime enne võistlust kõvasti, Anita kõige rohkem. Olen rõõmus, et ta võitis ja et ta on tagasi ning õnnelik."

Suvel andis uue dopinguproovi

100 m liblikat läbis Stepanenko 1.03,49ga. "Ilmselt paljud ei uskunud, et ma nii hästi ujun," lausus ta. "Mõtlesin: kui ujun halvasti, sunnib see rohkem tööd tegema. Aga mul läks hästi ja nüüd tahan veel paremaks saada."

Eelmisel suvel määrati Stepanenkole aastane võistluskeeld anaboolse steroidi stanozololi tarvitamise eest. Toona tunnistas treener Nikolai Borzov, et andis dopingut hoolealusele tema teadmata. "Usalda, aga kontrolli," sõnas Stepanenko karmi kogemuse kohta.

Võistlussporti naasmiseks pidi Stepanenko suvel andma dopinguproovi. "Varsti saabus vastus, et mul on roheline tuli," märkis ujuja, kes võinuks startida juba tänavu juulikuus.

Mõistagi oli Stepanenko naasmine sporti keeruline. "Pool aastat käisin võistlusi vaatamas ja olin väga kurb, et ei saa ise osaleda. Siis mõistsin, et mul pole mõtet alla anda. Olin kümme aastat ujumisega tegelnud ega tahtnud nii lõpetada. Soovisin näidata, et varasemad tulemused pole saavutatud dopinguga."

Esmalt treenis Stepanenko Tõnu Meijeli rühmas. Kuid võistluskeelu ajal ei tohi sportlane kellegi juhtnööride järgi harjutada.

"Ma ei tahtnud Tõnu alt vedada ja käisin üksi treenimas," kinnitas ta.

Meijel jätkas: "Eks antidopingukoodeks ole täitmiseks. Ma olin Anitale rohkem moraalseks toeks ja võin öelda, et temaga oli meeldiv suhelda. Inimesena on Anita tore, mul on temast kahju."

Tänavu kevadel naasis Stepanenko oma endisesse klubisse ARGO ja hakkas kuulama Rosenblatti õpetussõnu.

Koolikaaslaste toetus

"Tunnen teda ammu," pajatas piiga. "Treener ütles: kui olen valmis korralikult harjutama, siis on ta rõõmuga valmis aitama. Olen kogu aeg kohusetundlik inimene olnud ja pole mõjuva põhjuseta ühtegi harjutamiskorda vahele jätnud."

Lasnamäe Vene gümnaasiumis 12. klassis õppiv Stepanenko tundis ka õpingukaaslaste toetust.

"Koolis pole keegi mind põlglikult vaadanud. Selliseid inimesi võib leida hoopis siit – ujulast."

Samas ei torganud eile Kalevi ujulas silma ühtegi pahatahtlikku inimest, mitmed treenerid ja sportlased soovisid hoopis Stepanenkole edu.

"Kui karistus on kantud, alustab inimene puhtalt lehelt," mõtiskles Audentese treener Siiri Põlluveer. "Alati peab andma uue võimaluse. Anita on ju nii noor. Mina küll usun, et tal hakkab hästi minema."

Samal lainel jätkas Meijel. "See oli Anitale õppetund terveks eluks. Täna oli tal korralik tulemus. Arvan, et eesmärk võiks olla ujuda halvad tulemused puhtalt üle. Madalamaid sihte polegi mõtet seada."

Eesti parim kroolisprinter Pjotr Degtjarjov pani i-le täpi: "Peab olema tugev vaim ja suur tahtejõud, et pärast pooleteist aasta pikkust eemalolekut kohe nii kiiresti ujuda. See, mis oli, see oli – seda ei tasu enam tagasi tuua."