John Wall (2)Foto: Reuters / Scanpix
Korvpall
17. oktoober 2014, 23:02

John Wall ei taha enam olla alahinnatud, saate ükskord aru?!

2010. aasta draftis hüppas Washington Wizards loosimisjärjekorra määramises neli kohta üles, et saada endale klubi ajaloos teine drafti esimene valik. Eelmise avavalikuga võttis 39-aastase Michael Jordaniga uhkeldav Wizards endale (Jordani mõjutustel) keskkoolipoisi Kwame Browni, keda peetakse üheks viimaste aegade kehvemaks avavalikuks.

Seega, neli aastat tagasi oli ilmselge, et Wizards teeb enda võimuses kõik, et sarnast viga vältida. Igaühel ei vea nagu Cleveland Cavaliersil, kes teenib nelja aasta jooksul kolm drafti avavalikut.

Wizards võttis endale Kentucky ülikooli staari, mängujuht John Walli, kes oli kasvanud üles isata ja kogunud keskkoolis tuntust tülinorijana, ehkki ta treener Levi Beckwith oli viimaste aastatega parandanud ta suhtumist meeskonnakaaslastesse ja kaasõpilastesse.

Neli aastat on Wizards andnud endast parima, et Wall areneks ja kasvaks nende meeskonnas liidrina. Mitmele mängijale öeldi vahepeal "head aega", et nad ei avaldaks Wallile halba mõju, nende seas olid näiteks JaVale McGee, Nick Young ja Andray Blatche. Asemele toodi noored draftivalikud Jan Vesely, Bradley Beal ja Otto Porter Jr., eesliini muretseti üksteise järel kogenud ja karmid veteranid (Nene, Marcin Gortat).

Pingutus on tasunud end ära – tänaseks päevaks on Wall murdmas end sisse mängujuhtide kõige teravamasse tippu. Ta on üks NBA kiiremaid ja osavamaid mehi, kes teeb kaasmängijad enda ümber paremaks. Wall ise on aga mõnevõrra nördinud – talle tundub, et USA meedia ja korvpalliüldsus alahindab teda. Kas 2014/2015 on hooaeg, mil Wall kavatseb lõplikult panna kriitikude suud lukku?

Tontlikult hea duo – Wall ja Beal

Juba eelmisel hooajal võis märgata, et Wallist on pea märkamatult saanud NBA üks paremaid söötjaid, kogudes ühe mängu kohta keskmiselt ligi 9 resultatiivset söötu. Kuid söötmisoskus, kiirrünnakute lõpetamine ja muljetavaldav kiirendusvõime ei olnud ainsaid Walli trumbid.

Ta oli valvas vaheltlõigete jaoks ja üks paremaid kaitsvaid mängujuhte, kehtestas end platsil Wizardsi selge liidrina ning mis tänapäeva NBA-s mõneti kõige tähtsam: temast oli lõpuks saanud mängujuht, kes suutis lõpuks visata hea tabavusega sisse ka kolmeseid. Esimesel kolmel hooajal katsetas Wall kolmeseid visata heal päeval 1-2 korda mängu jooksul. Enamik neist läks mööda, tabavusprotsent oli alla 30%.

2013/2014 hooajal midagi justkui "nõksatanuks" Walli ajus ja enesekindluses. Ta viskas igas mängus pea 4 korda kolmese tagant ja üle kolmandiku neist läksid ka sisse. Walli üks ainsaid nõrkusi oli muutumas "keskpäraseks" tööriistaks tema niigi rikkas oskustepagasis.

Wizardsi treenerite ja juhtkonna rõõmuks polnud Wall ainus mängija, kes draftis valitutest näitas aina viimistletumat mängupilti. Walli "parem käsi", 2012. aasta draftis kolmandana võetud viskekahur Bradley Beal, demonstreeris aeg-ajalt samuti enda võimekust tõusta mõne aasta pärast enda positsiooni eliidi hulka. Beal jooksis rünnakutel nagu Duracelli jänku ning kui Wall leidis talle vaba viskekoha, siis sõbra silmad isegi ei pilkunud tabava kolmese peale.

Tänavusel suvel valisid USA korvpallikoondise treenerid Walli ja Beali teenitult koondise kandidaatide hulka, kuid kumbki mängija ei osutunud valituks.

Kui Bealist loobumine oli mõistetav (koondises olid juba olemas James Harden, Klay Thompson ja DeMar DeRozan, kes on tänasel päeval temast veel kõik paremad), siis mängujuhtide valikul kerkisid mõnede ajakirjanike kulmud küll. Stephen Curry oli ilmselge valik, aga nii Kyrie Irving kui Derrick Rose polnud end peale koondise treeningmängude lähema kahe aasta jooksul näidanud Wallist midagi erilisemat, mis asetanuks kaalukausi nende suunas.

Korvpalli MM-il selgus, et turniiri MVP Irvingu valik oli õigustatud, roostes Rose oli see-eest pigem kasutum tööriist, kes kogus mängupraktikat eeloleva NBA hooaja jaoks.

Wall jäi stoiliseks, öeldes, et kasutab järjekordset ülevaatamist motivatsioonina.

"Ma ei saa sinna midagi parata. Nad tegid oma nimekirja, oma otsused ja on sellega rahul, pean sellest lihtsalt üle olema. See on minu jaoks veel üheks motivaatoriks – mind ei valitud McDonaldsi mängule (andekamate keskkoolimängijate tähtis matš), mind ei valitud ülikoolis aasta mängijaks, mind ei valitud mu esimesel hooajal NBA parimaks uustulnukaks. Koondisest kõrvale jäämine on järjekordne asi, mis innustab mind näitama inimestele, et nad eksivad mu hindamises," ütles Wall CBS Sportsile.

Võib ju väita, et Walli mängustiil ei sobinud FIBA reeglite jaoks nii sujuvalt kui pallivõlur Irvingu oma, aga autor julgeb omalt poolt öelda, et ta pidanuks olema koondises Derrick Rose’i asemel. Samas, ehk ongi parem kui me näeme järgmisel hooajal John Walli, kes kavatseb peatuda alles siis kui prožektorid lähevad kustu. Mänguisu ja tunnustamise nälg on kardetavad faktorid Walli juures.

Ääremängijatest peab keegi esile tõusma. Ma räägin Sinust, Otto.

Raske on võita ühtegi tiitlit, kui sul pole ühte eliitääremängijat või –tsentrit. Tagamängijatest jääb väheseks buldooserite vastu, Allen Iverson teab omast käest.

Eelmisel hooajal hoidsid põhiviisiklaste kohti äärtel Trevor Ariza ja brasiillane Nene. Ariza tegi ühe enda karjääri parematest aastatest, suuresti tänu Wallile, kes leidis ta alati korvi alla lõigates nurkadest üles. Atleetlik Nene kolmeseid ei viska (küll tulistab ta julgelt keskpositsioonilt), tema muretseb selle eest, et Gortatil oleks kaitses abi ja, et vastaste aeglasemad suured ääred väsitaksid end ruttu ära teda valvates.

Tsentri rollis on end kindlalt sisse seadnud Marcin "Poola Haamer" Gortat, kelle pick’n’roll Walliga on üks liiga efektiivsemaid ja kes hiilgab üldiselt mitmekülgsusega nii kaitses kui rünnakul.

Ariza lahkus Rocketsisse, kehv vabaviskaja Nene on juba 32 ja pea igal hooajal jätab ta oma 15-20 mängu vahele. Ei ole põhjust arvata, et see number väiksemaks läheb, pigem vastupidi. Et jõuda tippu, jääb Wallist, Bealist ja Gortatist väheseks. Suurel äärel on probleem pigem väike (Nene ja suvel sisse toodud Kris Humphries-DeJuan Blair peavad kolmekesi vastu), ehkki seal mängivad mõned liiga kõige paremad mehed. Väike äär vajab see-eest päästjat.

Lahenduseks võib olla 2013. aasta drafti kolmas valik, kes teenis eelmisel hooajal minimaalselt mänguaega ja kadus kohati mängijate radarilt üldse ära. Otto Porter Jr. Kuigi suvel hankis Wizards väikesele äärele 37-aastse vanameistri Paul Pierce’i, ei tohi Porter Jr. eesoleval hooajal keskmiselt alla 10 mänguminuti saada.

Põhjus on lihtne: kuna Wizards on nüüdseks piisavalt hea, et mitte langeda enam NBA halvemate klubide hulka, kes võistlevad kõrgete draftivalikute eest ja samas ka piisavalt keskpärane, et šanss tiitlile on Bullsi ja Cavaliersi kõrval õhkõrn, siis peab keegi oma klubi noortest mängijatest (LISAKS Wallile ja Bealile) tegema selle vajaliku sammu, et tõsta Wizards eliitklubide hulka.

Ja suurim potentsiaal on Ottol, kes peab uuel hooajal hoidma kõrvad kikkis ja silmad pungil, et õppida võimalikult palju kogenud Pierce’i käest. Ottot peaks innustama ka meeskonnasisene konkurents Martell Websteriga, kes jätab hooaja alguses umbes 20-30 mängu vahele vigastuse tõttu.

Suveliigas ja Wizardsi kontrollmängudes on Ottomatic näidanud, et kavatseb üdini ebaõnnestunud esimese hooaja Wizardsi fännidele heastada, saades statistikanumbritesse kirja uhked read. Põhihooajal ja eriti play-off’ides muutub mängude kvaliteet see-eest kolm korda kõrgemaks. Seal enam vastase B-koosseisu vastu mängida ei saa.

Omaette küsimus on treener Randy Wittmani võimekus viia Wizards järgmisele tasemele. Wittmani kaitseks tuleb öelda, et ta pärast ametisse astumist 2012. aastal suutnud tekitada meeskonnas ühtsuse, mis varem puudus. Wittmani võib ka julgelt kritiseerida, sest Wizardsi rünne näeb liigagi tihti punnitatud välja ja aeg-ajalt jätab ta kasutamata time-out’id just siis, kui seda on enim vaja. Juhtkond igatahes usaldab Wittmani, pikendades ta lepingut, mis kestab nüüd 2017. aastani.

Elame-näeme, kuidas "Tarkmees" välja veab. Mis puutub Wizardsi 2014/2015 hooaja ennustamist, siis tuleb arvestada, et Bradley Beal vigastas hiljuti enda rannet ja alustab enda hooaega alles millalgi detsembrikuus.

Nagu eelnevalt mainisin, siis jätab ka Nene kindlasti mõned mängud hooaja jooksul vahele, lisaks on teada, et ka Martell Webster ja Kris Humphries alustavad mängimist alles detsembri alguses. Pierce on 37. Artikli autor pakub, et Wizards peab tänavusel põhihooajal leppima 6.-7. kohaga, aga kui koosseis on play-off’ideks terve, on poolfinaali pääsemine hõlpsasti teostatav.

Suvel tulid uutest mängijatest sisse:

1. Paul Pierce – Wizards vajas lisaks Nenele ja 38-aastasele korvpalliprofessorile Andre Millerile veel ühte hea karakteriga veterani, kes oleks mentoriks Wizardsi noortele ja aitaks neid välja ka play-off’ides. Pierce on viimaste aastatega tõestanud, et ta suudab olla ka üle 35-aastase mängijana enda klubile efektiivne, mehitades vajadusel väikest ja ka suurt äärt oma aeg-luubis, aga toimiva mängustiiliga. Porteri arengu jaoks kriitilise tähtsusega eeskuju.

2. Kris Humphries – mõned kollase meedia austajad kutsuvad teda siiani "Kim Kardashiani eksabikaasaks", aga Humphries on korvpallimaastikul tuntud hea meeskonnakaaslasena ja lauavõitlejana, kes ei jää korvi all naljalt hätta ja annab igale tiimile juurde vajaliku lisakäigu teises viisikus.

3. DeJuan Blair – NBA mängijate seisaku ajal Venemaa liigastki läbi käinud Rambo, kes ei vaja põlvedes ACL-e, et olla platsil kasulik mängija. 25-aastane Blair on mõneti naljakas "tsenter-suur äär", sest ta on vaid kaks meetrit pikk, kuid ei jää kaitses enda visaduse ja atleetlikkuse tõttu sugugi hätta. Kvaliteetne vahetusmängija, kes on kasvanud üles San Antonio Spursi süsteemis.

4. Rasual Butler – 35-aastane veteran, kes saab Beali vigastuse ajal konkureerida Glen Rice Jr.-iga võib-olla algviisiklase rolli peale number kahe kohal. Kui Beal tagasi tuleb, siis teenib arvatavasti vaid pisteliselt mänguaega, aga teda kiidetakse innustava tiimiliikmena.

Suvel lahkusid mängijatest:

1. Trevor Ariza – mees, kelle tõttu tahtis Pierce osaliselt üldsegi tulla Wizardsisse. Ariza on üks liiga kõige paremaid kaitsvaid ääri ja eelmisel hooajal paistis ta silma ka hea tabavusega kolmese tagant. Ariza kriitikud väitsid suvel, et edukas 2013/2014 hooaeg oli tema puhul oodatud: ikka ja jälle tõuseb ta esile just siis, kui käimas on mehe viimane aasta töölepingus. Uues koduklubis Rocketsis peab ta aitama Rocketsi kaitset, mis on siiani toetunud liialt Howardi ja mõneti ka mängujuhi Patrick Beverley peale. Keegi peab ju lappima auku, mis tekib Hardeni "lühistest".

2. Al Harrington – 34-aastane veteran suurel äärel, kes pidi suure osa eelmisest hooajast veetma pingil või ülikonnas, platsi ääres. Veel kuus aastat tagasi võis ta igal õhtul saada 20 punkti ja 5 lauapalli kirja, pärast hilisemas eas saadud vigastusi suundus nüüd lõpuks mängima Hiina meistriliigasse.

3. Chris Singleton – keskpärane 24-aastane ääremängija, kes ei vastanud Wizardsi juhtkonna, fännide ja treeneritele ootustele 2011. aasta drafti 18. valikuna. Mängib uuel hooajal Indiana Pacersis.

Remark: 2011. aastal draftis Wizardsi poolt kuuendana (!) valitud tšehh Jan Vesely läks eelmise hooaja vahetustehingu käigus Nuggetsisse ja maandus nüüd lõpuks Fenerbache Ülkeris. Märkimisväärselt lühike karjäär NBA-s nii kõrge draftivaliku kohta. Isegi Hasheem Thabeet kestab kauem.

Meeskonna koosseis:

PG – John Wall, Andre Miller, Garrett Temple
SG – Bradley Beal, Glen Rice Jr, Rasual Butler
SF – Paul Pierce, Otto Porter Jr., Martell Webster
PF – Nene, Kris Humphries, Drew Gooden
C – Marcin Gortat, DeJuan Blair, Kevin Seraphin

Seis palgalimiidiga:

Wizards on 7 miljoni dollari võrra üle palgalimiidi (65 mln dollarit) ja andis suvel vägagi kopsaka lepingu Poola Haamrile, kes teenib viie aasta jooksul 60 miljonit dollarit ja 35-aastaselt koguni 13,5. Lisaks sai mängujuht Wall maksimaalse suurusega lepingu ning suur äär Nene teenib 2016. aastani 13 miljonit dollarit hooaja kohta. Mänguruumi uute lepingute ja vahetuste tegemiseks on piiratult kuni 2016. aasta suveni, kuigi järgmisel suvel kaob raamatupidamisest ära Andray Blatche’i leping (vabastati amnestiaklausli abil, teenib siiani Wizardsi käest ca 8,5 miljonit dollarit hooaja kohta).

Probleemiks on Beal ja ta uus leping. Andekas tagamängijas leidub potentsiaali, et olla kahe-kolme aasta pärast üks kõige esmaklassilisemaid viskekahureid kogu maailmas, kuid Beal on alates Wizardsisse tulekut igal hooajal maadelnud pisemate ja tõsisemate vigastustega. Wizards on andnud niigi suured lepingud Wallile ja Gortatile,.Beal peab kõvasti tööd tegema ja püsima tervena, kui tahab teenida tulevikus üle 10 miljoni dollari hooaja kohta.

Lisaks mõlgub Wizardsi meelel kindlasti ka Washingtonist pärit Kevin Duranti kodulinna meelitamine 2016. aasta suvel, mil viimase leping lõppeb. Kuna selleks ajaks on Nene kontraht läbi saanud, siis võib uue telelepingu valguses plaan isegi õnnestuda, eeldusel, et Wizards kujutab endast ohtu Idakonverentsi teravamale tipule. Kui Beal ja Porter Jr. ei vea välja, jääb Durant pigem Oklahoma City’sse, kus on ees sõbrad Russell Westbrook ja Serge Ibaka.