Kemba WalkerFoto: Reuters / Scanpix
Korvpall
17. oktoober 2014, 20:07

Hornets on tagasi ja nad kavatsevad nõelata. Valusalt.

Seekordset eelvaadet Charlotte Hornetsist peab alustama pildiga nende uue koduplatsi välimusest. Oma kunagise identiteedi juurde tagasi pöördunud Hornets on koos disainerite abiga kujundanud välja ühe vingema kujundusega areeni, mida autori silmad on lähiajal näinud. Ainult vaadake selle platsi välimust:
Millal küll ometi hakkab mõni Eesti korvpalliklubi mõtlema isikupärasema platsi disaini ja imago peale? Loomulikult on tegemist kuluka ettevõtmisega, aga heade asjade nimel tulebki teinekord kukrut tühjendada, kui tulemus näeb niivõrd tabav välja. 

Mis puutub Hornetsi meeskonda ja nende väljavaadetesse tuleval hooajal, siis on Charlotte'i linnal põhjust sumisemiseks. Varasemalt Bobcatsi nime all võisteldes olid nad enamiku ajast NBA naerualused. Ühendriikide "Balti turu joodikud", kellel polnud Toompeale asja. 2012-2013 hooajal võitsid nad 66-st mängust ei rohkem ega vähem kui 7. See tegi nende võiduprotsendiks .106%, mis on NBA läbi aegade kehvim.

Tõsi, 82-mängulise hooaja lõikes hoiab rekordit veel 1972-1973 Philadelphia 76ers (9-73, .110%). Ja vaadates 76ersi tänavust koosseisu, võib see antirekord ka järgmise aasta lõpuks murduda.

Ometi, eelmisel hooajal näitas Bobcats/Hornets, et nad on vaikselt ronimas tagasi korvpallikeskne teravamasse tippu, kui põhihooaeg lõpetati Idakonverentsis seitsmendal kohal 43 võidu ja 39 kaotusega ning tsenter Al Jefferson pääses NBA sümboolsesse kolmandasse viisikusse.

Play-off'ides said nad esimeseks vastaseks hiljem finaali pääsenud Miami Heati. Kuna Jeffersoni häiris jalavigastus ja Heatil oli Suur Kolmik terve, jäi viimast korda Bobcatsi nime all võidelnud meeskond esimeses ringis Heatile kindlalt alla 0-4. Bobcatsi noormehi kaotus ei morjendanud, sest nad teadsid üht: nende teekond Ida tippu on alles algamas.

Lance Stephenson - Hornetsi oma "Gilbert Arenas"

Tänavusel suvel tegi Bobcatsi organisatsioon kauaoodatud nime- ja identiteedimuutuse lõpuks ära ja näib, et uue kuvandiga kaasnevad ka suuremad ootused. Põhjendatult, sest Hornets nabas endale suvel ühe noore maiuspala, kes on läinud iga aastaga ainult paremaks ja on omal positsioonil üks NBA paremaid mängijaid – Lance "Born Ready" Stephenson, kelle iseloom ja tembud korvpalliplatsil muudavad nõrgema närvikavaga treeneri juuksed õige kiiresti halliks.

Üldiselt näeb NBA-s harva olukorda, kus mõni meeskond peab loobuma või ära andma noore ja areneva staaripotentsiaaliga põhimängija. Enamasti hoiavad NBA klubid staaripotentsiaaliga noori enda juures vähemalt kahe nelja-aastase lepingu jagu. Uustulnuka leping kestab neli-viis aastat, seejärel saab ta koduklubi pakkuda pikendust või uut lepingut, mis on teiste klubide pakkumistest kopsakam. Kuid Stephensoni endine omanik Indiana Pacers otsustas riskida, lastes 2010. aasta drafti teises ringis valitud mängijal minna vabaagendi staatusesse.

Viimati juhtus analoogne olukord näiteks Gilbert Arenasega, kes oli samuti teises ringis valitud noor staar. Arenas valiti Golden State Warriorsi poolt 2001. aastal 31. valikuna, mängides kaks aastat Läänerannikul kuni ta leping läbi sai. Selle aja jooksul võis näha, et temast on sirgumas üks NBA karismaatilisemaid viskajaid ja 2003. aasta suvel jahtisid teda mitu NBA klubi.

Väidetavalt otsustas Arenas lõpuks Wizardsi kasuks mündiviskega, võttes vastu ka kuue-aastase lepingu, mis tõi talle kuue aasta jooksul 60 miljonit dollarit. Tol ajal olid reeglid teised, kuid Arenase kentsakas olukord viis NBA ametnikud otsuseni luua "Gilbert Arenase reegel", mis lubas NBA klubidel jätta endale teise ringi valikuid, kui nad vastavad konkurentide hinnapakkumistele pärast esimese lepingu lõppemist.

Oklahoma City Thunder loobus samuti finantsilistel põhjustel ühest noorest staarist 2012. aastal, andes Houston Rocketsile vahetustehingu käigus tol ajal NBA kõige säravama vahetusmängija James Hardeni. Kuid kuna Hardeni vahetus kummitab Thunderit teatud määral siiani, siis on peamänedžerid üle terve liiga valvsad oma noorte staaride hoidmise suhtes.

Indiana Pacersi juht, NBA legend Larry Bird, ei olnud erand, aga viskava tagamängija positsioonil mängiva Stephensoni hoidmise tegi keerukaks klubi majanduslik olukord (niigi palju oli raha kulutatud ülejäänud algviisikule). Bird tegi omalt poolt kõik, mis ta vähegi suutis, pakkudes polariseeruvaid arvamusi tekitavale Stephensonile 44 miljonit dollarit väärt lepingut nelja aasta peale.

"Born Ready" (Sündides valmis – toim)tahtis lühemat ja kopsakamat kontrahti kahe aasta peale, mil uus teleleping viib palgalimiidi kõrgemale. Läbirääkimised ei õnnestunud ja 16. juulil teatasid erinevad väljaanded, et Stephenson on sõlminud uue lepingu hoopis Charlotte Hornetsiga. Hõõrumaks soola haava peale, tuli välja, et Hornetsi antud leping oli Pacersi omast isegi väiksem – kolm aastat, 27 miljonit dollarit.

24-aastane Stephenson moodustab nüüd koos mängujuhi Kemba Walkeriga uue põneva tagaliiniduo, kes võib mõlema mehe arengu puhul tõusta NBA üheks paremaks koosluseks. Stephenson annab Hornetsile juurde teise loova mängija, kes toidab kaaslaseid põnevate söötudega ning mängib kaitset eliittasemel.

Michael Kidd-Gilchristi uus sujuv hüppevise on loodetavasti ohtlikum, kui me oskame arvata

Hornetsi algviisik on lisaks Walkerile ja Stephensonile mehitatud tsenter Al Jeffersoni, suvel sisse toodud suure ääre Marvin Williamsi ja väikese ääre Michael Kidd-Gilchristiga. Jefferson on meeskonna üks liidreid – ta on tänasel päeval NBA parima ründearsenaliga tsenter, kelle oskused korvi lähistel ja all on õppimist väärt. Williams on vigastustele aldis suur äär, kes aitab Hornetsit eelkõige oma oskuse poolest tabada kaugelt. Kõige põnevam mängija (lisaks Stephensonile) on see-eest 2012. aasta drafti teine valik Kidd-Gilchrist.

Nimelt kuulus talle NBA inetuim vise mõnda aega, kuid tänavusel suvel on internetti lekkinud mitu videot, kus on näha, et Kidd-Gilchrist on koos abitreeneri Mark Price'i abiga enda viske täiesti ümber ehitanud. Siinkohal peab autor näitama võrdlevaid videosid ja pilte, et näidata arengut.

Kidd-Gilchristi vise eelmisel aastal:

Kidd-Gilchristi vise tänavusel eelhooajal:

Kidd-Gilchrist on alles 21 aastat vana ja ta on juba väikesel äärel üks NBA paremaid kaitsjaid enda atleetlikkuse ja töötahte tõttu. Tal on vägagi kiire esimene samm rünnakule minekus ja ta oskab korvi alla murda teravamalt kui mõnedki nimekamad konkurendid. Kuid kuna ta hüppevise ja kolmene olid varasemalt pehmelt öeldes nutmaajavad, siis oli ta mänguaeg piiratud keskmiselt 20-23 minuti peale.

Kui Kidd-Gilchristi vise on tõepoolest ümber ehitatud ja muutub järgneva aasta-kahe jooksul ohtlikuks ka kaugemalt, on Hornetsi ridades kasvamas üks kõige suurema potentsiaaliga NBA mängijaid terves liigas. Kidd-Gilchristi sitkus ja visadus olevat treenerite sõnul igatahes meeletu, üldjuhul on ta esimene mees, kes trenni jõuab ja viimane, kes sealt lahkub.

Hornetsil on ka pingi peal huvitavaid mängijaid. Noorte seast tuleb esile tuua suured ääred Cody Zeller ja Noah Vonleh (vastavalt 2013. ja 2014. aasta drafti 4. ja 9. valik) ning eelmise aasta D-liigas veetnud agressiivse tagamängija P.J. Hairstoni. Rootsi koondislane Jeffery Taylor (25) tuleb tagasi Achilleuse kõõluse vigastusest.

Tarmukate herilaste väge juhatab teist aastat järjest varasemalt mitu hooaega Los Angeles Lakersi abitreenerina töötanud Steve Clifford, kes kehtestas eelmisel aastal tiimi jaoks kaks eesmärki: hoida enda korv alati kaitstuna (Bobcats oli 2013/2014 hooajal NBA viie parema kaitsvama meeskonna seas) ja vältida pallikaotusi. Kusjuures pallikaotusi koguneski Cliffordi hoolealustel NBA meeskondadest kõige vähem.

Kui kaugele võivad herilased Cliffordi, tugeva algviisiku ja noore pingiga lennata? Pakun, et Lance'i sissetulek ja Kidd-Gilchristi/Walkeri jätkuv areng viib nad hooaja lõpuks Idakonverentsi neljandale kohale, Cavaliersi, Bullsi ja Raptorsi taha. Kui Jefferson on terve, on neil reaalne šanss jõuda play-off'ides poolfinaali välja, sealt edasi läheb raskeks suursoosikute vastu.

Meeskonnast lahkusid suvel:

1. Josh McRoberts (PF) – tal oli Bobcatsis oluline roll täita, sest kui Walker välja arvata, oli ta meeskonna parim söötja. Heati helge leping ja rannas puhuv briis on McBobi jaoks küll mugavam variant, aga tema oskusi jäädakse taga igatsema. Hornetsi õnneks on neil olemas kaks noort atleetlikku suurt äärt ja üks veteran, kes peaksid kolme peale vedama välja küll.

2. Chris Douglas-Roberts (SF) – meeskonna kolmas/neljas väike äär eelmisel hooajal, kes suundus nüüd Clippersisse ja teatas hipsterina, et kavatseb tuua '90-date vibe'i tagasi, kandes lühikesi pükse. Eksperimenteerib julgelt soengutega.

3. Luke Ridnour (PG) – stabiilne, igava mängustiiliga varumängujuht, kes leidis uue kodu Orlandos.

4. Anthony Tolliver (PF) – suur äär, kelle rolli täidab tänavu Marvin Williams. On nurkadest väga ohtlik kaugviskaja ja saab ka omad lauapallid kätte, korvi all jääb oskuste poolest kesiseks.

Meeskonda tulid suvel (lisaks draftis valitud Noah Vonlehile ja PJ Hairstonile):

1. Lance Stephenson – üks kõige huvitavama oskustepagasiga tagamängija, keda liigas võib praegu näha. Ta nopib hästi lauapalle, on füüsiliselt üks paremaid kaitsjaid, toimib edukalt meeskonna alternatiivse mängujuhina, annab efektseid sööte (mis vahel lõppevad pallikaotusena). Stephenson juhtis eelmisel hooajal liigat kolmikduublite arvestuses ja kuigi ta on parajalt ülbe ning "kloun", kahtlevad vähesed ta erakordses võimekuses ja julguses.

2. Marvin Williams – toodi sisse peamiselt veterani kogemuste pärast. Clifford on meedias vihjanud, et kui Cody Zeller või Noah Vonleh näitab oodatust paremat taset (ning kui Kidd-Gilchrist õpib hüppelt viskama), siis võib 28-aastane Williams maanduda pingil. Praegu on teda Hornetsil väga vaja, sest ta annab neile juurde ohu kolmese tagant, kust muidu viskaksid peale vaid Walker ja Stephenson. 2005. aasta drafti teine valik.

3. Brian Roberts – varumängujuht, kes on puhas kuld vabaviskejoonelt, aga kelle kaitseline võimekus jätab kõvasti soovida. Aeg-ajalt kujutab ette, et on Kobe ja hakkab söödu otsimise asemel nuputama endale välja viskekohti.

4. Jason Maxiell – rääkisin temast Orlando Magicu eelvaates

Klubi koosseis:

PG – Kemba Walker, Brian Roberts, Jannero Pargo
SG – Lance Stephenson, Gerald Henderson, Gary Neal, PJ Hairston
SF – Michael Kidd-Gilchrist, Jeffery Taylor
PF – Marvin Williams, Cody Zeller, Noah Vonleh, Jason Maxiell
C – Al Jefferson, Bismack Biyombo

Seis palgalimiidiga:

Hornets on täpselt palgalimiidi piiri (65 miljonit dollarit) peal ja vaevalt, et nad teevad enam olulisi vangerdusi pärast Stephensoni peale panustamist, kes on niigi ehku peale minek – temast võib tulla klubi vajatud superstaar ja ta käitumine võib vastupidiselt mõjutada negatiivselt kogu meeskonda. Siiamaani makstakse allakäinud Tyrus Thomasele amnestiaklausli kaudu üle 9 miljoni dollari palgaraha, kuid õnneks kaob see leping nende finantsridadest järgmisel suvel ära.

Kui Thomase leping välja arvata, maksab Hornets enda mängijatest enim Jeffersonile (13,5 miljonit dollarit hooaja kohta, igati teenitult), Stephensonile (keskmiselt 9 mln hooaja kohta, soodne leping) ja Marvin Williamsile (7 miljonit järgmised kaks hooaega, pisut ülemakstud).

Õige pea antakse tõenäoliselt uus kallis leping ka klubi vaimsele liidrile Kemba Walkerile, kes teenib praegu enda uustulnuka lepingu tingimuste järgi vaid natuke üle 3 miljoni dollari aasta kohta. See number tõuseb vähemalt 7 miljoni võrra.

Üks põnevamaid variante võib olla Boston Celticsi kuulsa mängujuhi Rajon Rondo meelitamine Charlotte'i. Kuna Rondo leping lõppeb niigi järgmisel suvel, võib Celtics ta ära anda, kui saadakse draftivalikuid ja Walkeri ning näiteks Vonlehi vastu. Rondo-Stephenson tagaliin peaks kütma korvpallisõprade südamed kiiresti üles.