Korvpall

Kartke Milwaukee noori põtru, kuid mitte liiga palju (1)

Otto Oliver Olgo, 19. oktoober 2014, 22:08
Giannis Antetokounmpo (34)Foto: Reuters / Scanpix
Elasid kord kolm põtra ühes linnas, kus armastati õlut pruulida. Vanima põdra nimi oli Larry. Larry oli kristlike elulaade hindav suurte sarvedega põder, kes sattus tihtipeale valel ajal valesse kohta. Nii võis kord kuus kuulda järjekordsest sekeldusest, millega Larry on hakkama saanud. Moonutatud imidžiga Larry lubas olla korralikum, kuid teda pole enam mõnda aega metsas nähtud. Kunagised jutustused Larry sarvedest, mis oskasid takistada iga noore tülinorija sammu, on vaikselt hääbumas.

Teise põdra nimi oli Giannis. Ta oli Larry vastand – kõigi lemmikpõder, kelle siirus ja rõõmus nägu süstis liigikaaslastesse nakatavat optimismi. Teda tuldi vaatama vahel kaugetest kohtadest, sest ta pikad jalad ja grandioossed sarved olid ennekuulmatud, lisaks mõjus ta värske sõõmuna linnas, mis oli liiga kaua harjunud Larry ja ta kunagise sõbra Brandoni sekeldustega.

Samal teemal

Kolmas põder oli karja värskeim. Külarahvas kutsus teda Jabariks. Ta oli noor, aga enesekindel, rahulik ja haritud silmavaatega. Ta kombed olid eeskujuks lisaks eakaaslastele ka mitmele vanemale põdral, näiteks vanale heale Larryle. Temas nähti tuleviku liidrit, karja senise juhi Larry ja kauguses endiselt talveuinakut tegeva türgi muula Ersani asemel.

Kolm põtra ei teadnud, et saatus viib neid kokku ühel päeval. Neil kõigil olid nii erinevad taustad, et säärane kokkusattumus tundus sama tõenäoline kui päev, millal Edgar Savisaar loobub Keskerakonna juhi rollist. Ometi siin nad nüüd olid, suurlinna aasal, üksteisega silmitsi. Tujukas Larry mälumas kanepit, õnnepall Giannis lürpimas tühja smuutitopsi ja uustulnuk Jabari mõtlemas, mida küll nende kahega peale hakata.

Linnarahvas vaatas nende suunas. Nende kallid põdrad polnud juba pikka aega toonud kodulinnale kuulsust. Mõned hallipäised vanemad mäletasid ähmaselt aegu, mil kaks suursugust põtra Oscar ja Lew (või Kareem? Nimed on hakanud ununema) tegid kadedaks iga külalise, kes linnast läbi juhtus astuma.

Nooremad linnaelanikud, neist ühe neiu nimeks Mallory, lootsid see-eest, et Giannis ja Jabari suudavad Larry tagasi jalule aidata ja kinkida linnale kolmekesi veel ühe muinasjutu, mida hilisemas põlves lastele edasi rääkida.

Parkeri, Antetokounmpo ja "SANDERS!"-i kätes on Bucksi pärandi muutmine

Kes veel aru ei saanud, siis põtrade all pidasin silmas Milwaukee Bucksi kolme lootustandvat noort, kellel on eeldused muuta Bucksi saatust "eikellegiklubist" NBA tippklubiks. Tsenter-suur äär Larry Sanders, "vaid-jumal-teab-mis-positsioonil-ta-lõpuks-mängib" Giannis Antetokounmpo ja tänavuse drafti teine valik, ääremängija Jabari Parker.

Neil kolmel mängijal lasuvad Milwaukee linna ootused, sest klubi olukord on täbaras seisus. Ühelt poolt peab juhtkond tegema enda poolt kõik, et linna kerkiks peagi uus spordiareen, kuhu Bucks saaks minna kolme aasta pärast mängima (praegune areen ei vasta enam standarditele ja tõtt öeldes, näeb arhitektuuriliselt kohutav välja) ning mängijad peavad hakkama tulemusi tooma, mis viiks nad pärast aastatuhandevahetust tagasi Idakonverentsi tippu.

Kui mängijad ja juhtkond peaksid ebaõnnestuma, ähvardab Bucksi võimalik ümberkolimine, ehkki meeskond sai just uued omanikud.

2014. aasta eeldatavasti tugevas draftis valis Bucks endale Duke’i ülikooli staarmängija, mormooni Jabari Parkeri, kellele riputatakse juba praegu kaela NBA aasta uustulnuka tiitlit. Parker on erakordselt sujuva ja mitmekülgse mängustiiliga ääremängija, kes saab ilma selge liidrita Bucksis mängida juba enda esimesel hooajal meeskonna algviisikus peamise skoorijan.

Lisaks on Milwaukee väga lähedal Chicago’le, kust Jabari on pärit. Parker on väitnud, et teda ei häiri Bucksi "väikeklubi" staatus ja pigem kavatseb ta võtta uutest kogemustest viimast.

Parkeri kõrval tekitab Milwaukee fännides elevust liiga üks naiivsemaid ja samas ka lõbusamaid mängijaid – 19-aastane Nigeeria juurtega Kreeka mängija Giannis Antetokounmpo. Giannis armastab smuutisid, tasuta toitu ja jalatseid (kui ta tiimikaaslane Zaza Pachulia viskas enda kulunud tossud prügikasti, korjas vaesuses üles kasvanud Giannis need üles, et müüa maha või anda oma perele) ning andis esimestel kuudel kogu oma palga vanematele Kreekas, et nad saaksid end ülal pidada ja tulla perega Ameerika Ühendriikidesse.

Giannist lihtsalt peab armastama oma hea huumorisoone ja sõbraliku ellusuhtumise tõttu. Siin üks lugu, mis koorus välja Bucksi avatud uste päeval. Giannise tiimikaaslane Chris Wright: "Ühel päeval mängisime me trennis üks-ühe vastu. Giannis kaotas mitu mängu järjest ja läks pahuraks, sest me hakkasime teda koos teiste kuttidega naljatlevalt hüüdma kollanokaks. Järgmisel päeval tuli ta trenni ja võitis kuus järjestikust üks-ühele vastasseisu. Ta hakkas karjuma: "Kuus! Kuus! Vot seda ma oskan!", joostes meie ümber ringe. Järsku pani ta asjad kokku ja läks trennist rõõmsa näoga minema. Ma ei näinud teda mitu päeva. Ahjaa – kui ma tutvustasin end talle, ei öelnud ta mulle isegi enda nime, vaid palus mul nimetada teda Kreeka Friigiks (Giannise hüüdnimi on Greek Freak – toim)."

Bucksi kolmas lootus Larry "SANDERS!" Sanders ei ole kohalike seas pooltki nii armastatud kui Giannis või Jabari. 25-aastane Sanders oli 2012/2013 hooajal mõneti ootamatult liiga paremuselt teine blokeerija (kommentaatorite karjatused blokkide ajal teenisidki talle karjuva "hüüdnime": SANDERS!) ja tegus kaitsja korvi all, teenides Bucksilt hooaja lõpus 44 miljonit dollarit väärt lepingupikenduse.

Sanders oli murdnud läbi justkui eikusagilt. Kuid eelmisel aastal oli tal pahandusi ööklubides, politsei esitas talle mitmeid süüdistusi inimeste ründamises, lisaks halvas ta hooaja teise poole tõsine silmavigastus. Rääkimata marihuaanast.

Jabari ja Giannis ei hakka järgmisel hooajal veel lammutama, kuid kui see peaks näiteks ülejärgmisel hooajal juhtuma, vajavad nad Sandersi tuge korvi all. NBA-s on nähtud küllaldaselt mehi, kes on pärast piraka lepingu saamist mänginud alla oma võimete, kuid Bucksi-taoline klubi ei saa selliseid kriitilisi eksimusi väga lubada.

Lisaks neile on klubis veel mitu noort (tehniliselt ei tohiks Sandersit enam nooreks pidada, aga pigistame silma kinni), kes vajavad targa õpetaja suunavat kätt: 22-aastane mängujuht Brandon Knight (autori silmis pigem ideaalne "esimene mees pingilt"), pika käte siruulatusega 23-aastane suur äär John Henson, tööhobune ja kohati alahinnatud 23-aastane Khris Middleton, üks paremaid söötvaid noori mängujuhte Kendall Marshall, korraliku debüüthooaja teinud mängujuht Nate Wolters ja tänavuse drafti 31. valik, 19-aastane prantslasest ääremängija Damien Inglis.

Muide, Inglis sai enda korvpallihariduse kätte samast asutusest (INSEP), kust tulid NBA-sse ka Tony Parker, Boris Diaw ja Ronny Turiaf. Eelpool nimetatud prantslased on tänaseks kõik NBA meistrid.

Veterane klubis peaaegu polegi, staažikamad mängijad on 30-aastane Gruusia tsenter Zaza Pachulia (kes ostis hiljuti ära Bucksi endise korvpalliplatsi materjali), 29-aastane äär Jared Dudley ja keskkoolist saadik kõvasti haipi teeninud viskekahur OJ Mayo, kes sõi eelmisel hooaja kodus vist nii palju Hellmansi majoneesi, et langes lõpuks põhirotatsioonidest välja.

Macchiavelliliku imagoga Jason Kidd hakkab eksperimenteerima. Palju.

Milwaukee Bucksi juhendab uuel hooajal Brooklyn Netsi endine peatreener Jason Kidd, kelle vastu andis Bucks ära 2015. ja 2019. aasta drafti teise ringi valiku. Järjekordne liigutus, mis elavdas meedia huvi Bucksi osas, sest Kidd on peatreenerina piisavalt vastuoluline isiksus, et tal silm peal hoida.

Eelmisel hooajal lõi ta noa selga oma abitreenerile Lawrence Frankile ja tegi julgeid eksperimente erinevate algviisikutega, nüüd on tal meeskonnas mitu talendikat noort (ja nad kõik tahavad mänguminuteid) ja tiitli võitmise asemel soovib Bucks esialgu näha Parkeri, Giannise, Hensoni, Sandersi ja teiste arengut.

Lisaks peab keegi käratama Mayo peale, et ta veaks oma paksu tagumiku diivani pealt treeningsaali, sest talle makstakse järgnevad kaks hooaega 8 miljonit dollarit hooaja kohta.

Bucksi juhtkond ohverdas Kiddi nimel natuke jultunud kombel endise peatreeneri Larry Drew, kes on Eestitki väisanud U-19 EM-turniiri raames eelmisel aastal. Ta metoodika oli aga pehmelt öeldes ebaõnnestunud või vähemalt küsitav valik, sest lisaks stabiilse algviisiku valimisele ei näidanud ka noored Drew käe all julgustavaid samme. Kidd ei pruugi treenerina olla parem variant, kuid tal on hulgaliselt mängukogemust, intelligentsust ja julgust kunagise tippmängujuhina.

Kidd on USA spordimeediale väitnud, et rõhutab uues meeskonnas just kaitsvatele printsiipidele pühendumist. Lisaks on tema jaoks üks prioriteete tingimus, et kõik mehed oleksid alati heas füüsilises vormis, sest 82-mänguline põhihooaeg ei ole kergete killast. Tema õnneks võib väita, et meeskond on tõesti sügav talendi poolest ja noori omajagu.

Bucks võib olla eesoleval hooajal see võistkond, kelle edu oskab tavaline NBA fänn ehk kõige vähem oodata. Kuid neil on materjali piisavalt, et tõusta eelmise põhihooaja kehvimast klubist hoobilt Idakonverentsi 10.-12. klubiks. Parkerist tõotab tulla äss, Sanders ja Mayo on väidetavalt end kokku võtnud ja annavad trennides hagu, Antetokounmpo saab jällegi vajalikku karastust. Eelvaate autor pakub Bucksi saldoks 2014-2015 põhihooajal 23 võitu ja 59 kaotust, mis jätab nad Idakonverentsis 13. kohale.

Meeskonnast lahkusid suvel:

1. Ramon Sessions – üks viimastel aastatel NBA-s enim ringi rännanud varumängujuht, kes oskab lõigata pagana teravalt korvi alla, teenides ohtralt vabaviskeid. Kiire ja osav pallikäsitseja, kes on üks paremaid vahetusmehi mõne kogenuma meeskonna jaoks. Läks siiski lõpuks Sacramento Kingsi, kus mõni kohalik geibaar saab kasutada uut teemaõhtut Gay Boogie Sessions  (Rudy Gay ja DeMarcus"Boogie" Cousins on Kingsi kaks tähtmängijat).

2. Ekpe Udoh – siiamaani nuputab autori välja, kuidas küll ometi valiti suur äär Udoh 2010. aasta draftis kuuenda valikuna ja miks ta karjäär on NBA-s olnud niivõrd kesine. Esimesele küsimusele on selge vastus olemas: nüüd juba Clippersi nimekirjas pesitsev Udoh oli ülikoolis veedetud aastate jooksul NCAA parim blokeerija ja hea kaitsev ankur. NBA-s on ta aga, sõltuvalt meeskonna tugevusest, varu või varuvarumängija, kes on kaitses keskpärane ja ründes niivõrd sõltumatu tegur, et temast ei sõltu mitte midagi. Vaata ka: Mongoolia, mongoli riis, sumo, Harumafuji, Fuji mägi, kivistunud laava.

3. Jeff Adrien – järjekordne kolledžitäht, ehkki erinevalt Udohist ei pääsenud Adrien 2009. aasta draftis isegi 60 parema noore hulka ja jäi sootuks valimata. Põhjuseks on Adrieni pikkus – suure ääre ja vajadusel ka tsentri kohal mängiv nahaalne mees on ainult kahe meetri pikkune ja erinevalt sama pikast Chuck Hayes’ist ei ole ta tagumik hiidsekvoia kännu suurusega. Adrien mängib uuel hooajal Houston Rocketsi ridades.

4. Miroslav Raduljica – Serbia koondise üks liidritest ja eelmisel hooajal aeg-ajalt sähvatusi näidanud 25-aastane tsenter, kes ei leidnud pärast lepingu lõppemist endale uut klubi. Mängib uuel hooajal Hiinas.

5. Carlos Delfino – Argentiina koondise pikaaegne nurgakivi ja 2004. aasta olümpiavõitja, kelle viimase hooaja rikkus parema jala vigastus. Delfino pole siiani vigastusest sajaprotsendiliselt taastunud ja 32-aastase väikese ääre/viskava tagamängija saatus on tänaseni lahtine. Ehkki erinevalt Raduljicast ei tohiks ta hooaja edenedes ilma lepinguta jääda: veel mõned hooajad tagasi oli ta Rocketsi üks parimaid vahetusmehi ja lisaks on tal piisavalt kogemusi, mida jagada nooremate tõusikutega.

Meeskonda tulid sisse (lisaks draftivalikutele Parkerile, O’Bryantile ja Inglisele):

1. Kendall Marshall – 2012. aasta drafti üks lootustandvamaid mängujuhte, kelle platsinägemine on noore mängija kohta juba praegu suurepärane. Marshalli viga on fakt, et ta ei suuda kaitsta teisi mängujuhte ning jääb tänapäeva NBA-s pisut aeglaseks.

2. Jerryd Bayless – hea vahetusmängija, kes on tuntud peamiselt omaduse poolest tulla pingilt sisse ja skoorida teise viisiku eest oma 10 punkti ikka täis, aeg-ajalt ka üle 20. 26-aastane Bayless võib mängida mängujuhi ja viskava/kaitseva tagamängija positsioonil ning on nüüdseks juba noor veteran liigas oldud aja poolest. Ta on „see kutt“, kes suveliigas ja kontrollmängudes pühib kõik enda vastased teelt ära, kuid põhihooajal ja play-off’ides on pigem keskpärane rollimängija.

3. Jared Dudley – eelmisel hooajal põrus väike äär Dudley L.A. Clippersi põhimängijana, kaotades enda algviisiku koha lõpuks 34-aastasele Matt Barnesile. Enne Clippersi perioodi mängis Dudley Phoenix Sunsis, kus temast kujunes ühel aastal välja isegi meeskonna kapten. Dudley on tuntud täpse kaugviskaja ja kõva võitlejana.

Meeskonna koosseis:
PG – Brandon Knight, Nate Wolters, Kendall Marshall
SG – OJ Mayo, Giannis Antetokounmpo, Jerryd Bayless
SF – Jabari Parker, Jared Dudley, Khris Middleton, Damien Inglis (jätab hooaja alguse vahele murtud jalaluuga)
PF – Ersan Ilyasova, John Henson, Johnny O’Bryant
C – Larry Sanders, Zaza Pachulia

Seis palgalimiidiga:

Bucksil on vaba palgaruumi küllaga, ehkki Larry Sandersi pikaaegne leping (kuni 2018. aastani igal aastal 11 miljonit dollarit) mõjus eelmisel aastal ehmatava pidurina. Praegu kulutab Bucks palkadele 54 miljonit dollarit ja vaba palgaruumi on seega 11 miljonit, millest piisaks mõne eliitmängija sissetoomiseks. Pikka aega sosistati foorumites, et Bucks kasutab seda raha Phoenix Sunsi mängujuhi Eric Bledsoe sissetoomiseks, kuid siis teatas Suns, et palkab Bledsoe meeskonda tagasi.

Järgmisel ja ülejärgmisel suvel on Bucksil vaba palgaraha veelgi rohkem, sest raamatupidamisest kaob amnestiaklausli abil vabastatud Drew Goodeni palk (talle oldakse järgmise aasta suveni võlgu 6,7 miljonit dollarit) ning 2016. aastal ka Ersan Ilyasova ja OJ Mayo palgad (mõlemad teenivad ligi 8 miljonit dollarit hooaja kohta).

Tõsi, Ilyasova leping kestab tegelikkuses 2017. aastani, kuid meeskonnal on õigus viimane aasta leping enneaegselt lõpetada. Ja kuigi vigastused on mänginud oma rolli, siis Ilyasova müstiline taandareng näib olevat jätkuvalt paratamatus, vähemalt seniste kontrollmängude põhjal hinnates.

Kuid Bucks ei meelita staare ja vabaagente naljalt kohale, kui nad just ei paku ulmelist palka. Neil lihtsalt napib...seksikust, põnevust. Kidd, Antetokounmpo ja Parker võivad olukorda järgmise kahe aasta jooksul muuta, aga kallist kella ma selle nimel panti ei paneks.

Bucksi parim võimalus on enda noorte arendamine ja ühe suurepärase mängujuhi palkamine kas vabaagentide turult või vahetustehinguga. Brandon Knight on küll sitke poiss, kuid temast jääb väheseks ja Giannise projekti realiseerimist ei oska keegi ette ennustada. Kuna Bledsoe’d ei suudetud kätte saada, siis ehk tuleks sihik seada Oklahoma City Thunderi mängujuhi Reggie Jacksoni , Denver Nuggetsi Ty Lawsoni või Atlanta Hawksi Jeff Teague’i suunas?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee