Läti korvpallijuht selgitab, miks langes valik Eesti kasuks

Teatavasti langetas Euroopa korvpalliliit FIBA Euroopa unikaalse otsuse, kui iga alagrupiturniiri korraldaja (lisaks Lätile Saksamaa, Horvaatia, Prantsusmaa) sai ühe samasse gruppi kuuluva meeskonna ise valida. Juba on teada, et Montpellier’s hakkab koos Prantsusmaaga kindlasti mängima Soome ning Zagrebis koos Horvaatiaga nende väike naaber Sloveenia. Saksamaa peab läbirääkimisi Türgiga – selle rahvuse esindajaid elab Berliinis palju.

Läti korvpalliliidu president Valdis Voins selgitas portaalile sportacentrs.com lõunanaabrite valiku tagamaid.

"Lootsime ja loodame endiselt, et Riia alagrupis hakkavad mängima kõik kolm Balti riiki. Kuid pidime ühe kahest valima ning arvestasime olukorda analüüsides nii majanduslikke kui ka sportlikke aspekte,“ alustas Voins.

"Eestlaste ja leedulaste vahel valimise paljud punktid on sarnased: korvpalli populaarsus riigis, fännitraditsioonid, lähedus Riiale, huvi eduka koostöö vastu. Vaekauss kaldus põhjanaabrite poole seetõttu, et Eestis valitseb alagrupimängude vastu ilmselt suurem huvi kui Leedus, kus fännid on oma meeskonna suurturniiridel osalemisega harjunud ning valmistuvad omade toetamiseks Lille’is peetavas play-off’is. Eesti pole seevastu 14 aastat EM-finaalturniirile jõudnud ja fännid ootavad niisugust võistlust kannatamatult. Reaalset jõudude vahekorda hinnates on eestlaste huvi kõrge kohe esimesest mängust alates.

Ka matemaatilises mõttes tasub eelistada Eestit. Võimalus, et saame esimesest tugevusgrupist vastaseks Leedu, on väga reaalne, 50 protsenti. Teise 50 moodustab Hispaania, sest selle tugevusgrupi ülejäänud meeskonnad Prantsusmaa ja Horvaatia on ise korraldajamaad. Eesti puhul on aga võimalus ta kuuendast tugevusgrupist Riiga saada ainult 25 protsenti.“

Eestlastele reserveeritakse igaks mänguks 3500 istekohta. Mõlemad pooled töötavad selle nimel, et tegelik eestlastest pealtvaatajate arv oleks veelgi suurem. Läti korvpalliliit loob sportacentrs.com’i teatel Riiga eestlaste fännitsooni ning teeb kõik selleks, et naabrid saaksid korvpalli suurpidu täiega nautida.

Viimastel päevadel on palju juttu olnud 100 000-eurosest rahasummast, mille Eesti peab lätlastele maksma. See ei tähenda muud, kui piletiraha ettemaksu, mingeid korralduskulusid lätlastele tasuma ei pea.

Lihtne arvutus näitab, et 100 000 eurot tähendab ainult osalist piletihinna garanteerimist. Eestile broneeritakse viieks mänguks 17 500 piletit ja kui need täismahus garanteeritaks, maksaks ühe mängu pilet 6 eurot. Nii odavalt suurvõistluse pääsmeid kindlasti ei jagata. Täpsed arvud, samuti piletimüügiga seonduva info on Eesti korvpalliliit lubanud lähiajal teada anda.

Alagrupimängud peetakse järgmise aasta 5.-10. septembril, play-off Prantsusmaal Lille’is 12.-20. septembrini. Igast grupist pääseb play-off’i neli paremat, seejärel jätkatakse kaheksandikfinaalidega.

Omapärane on asjaolu, et mitte ainult esimesest tugevusgrupist pole alagruppi vastase saamise tõenäosus 50-50 (loosiurnis on Leedu ja  Hispaania, üks läheb Riia ja teine Berliini alagruppi), vaid ka teisest ja kolmandast tugevusgrupist.

Eesti-Läti osas kujuneb eriti oluliseks teise tugevusgrupi loositulemus. Sest sellest grupist on Soome ja Sloveenia juba „kositud“ vastavalt Prantsusmaa ja Horvaatia poolt. Järele jäävad Serbia ja Ukraina, kes jagunevad taas Riia ja Berliini vahel – on ikka vahe küll, kas saad vastaseks MM-hõbeda või sel võistlusel play-off’ist välja jäänud meeskonna!

Kolmanda tugevusgrupiga meil pistmist pole, sest sinna kuulub Läti ise, samuti ka Türgi, keda tahab enda alagruppi Saksamaa. Nõnda jagunevad Kreeka ja Bosnia Montpellier’ ja Zagrebi vahel.

Neljandasse tugevusgruppi kuuluvad Poola, Belgia, Makedoonia ja Itaalia ning see on ainus, mis läheb kogu täiega loosirattasse.

Viiendast grupist on Saksamaa ise korraldaja. Seega võib Riia-alagruppi Läti ja Eesti kõrvale sattuda Iisrael, Gruusia või Tšehhimaa.

Ning kuuendasse gruppi kuulub Eesti ise. Berliini, Montpellier’ ja Zagrebi vahel jagatakse ära Venemaa, Holland ja Island.