Arsene Wengeri esimene pilt Arsenali peatreenerinaFoto: All Over Press
Uudised
22. oktoober 2014, 16:23

VIDEOŠÕU! 65. sünnipäeva tähistav Arsene Wenger: jalgpalligeenius ja jopede igipõline vaenlane

Londoni Arsenal on viimased 18 hooaega olnud alati Inglismaa jalgpalli kõrgliiga esinelikus. Viimased 18 aastat on meeskonna tüüri juures olnud prantslane Arsene Wenger. Kokkusattumus? Oh ei!

On palju mooduseid, kuidas endale teenida hüüdnimi „Professor". Näiteks võib asi võib olla loodiga paika pandud kikilipsus, tviidpükstes või oiviklikes lugemisprillides. Arsene Wengerit kutsutakse nõnda, sest ta on lihtsalt neetult tark härrasmees. Wengeril on taskus ökonoomika alane magistrikraad Starsbourg'i ülikoolist ning tal on suus lausa kuus keelt: prantsuse, inglise, saksa, itaalia, hispaania ning jaapani.

Siiski jäävad mehe peamised tarkustükid jalgpalliväljakule või õigem oleks öelda selle kõrvale – vaatamata Alsace piirkonna- ja Prantsuse üliõpilaskoondisesse kuulumisele ei olnud Wenger kunagi kõva mängumees ja kui oskused ta pigem varumeestepingile jätsid, ei istunud poolkaitsja jõudu vaid hakkas valjuhäälselt meeskonnakaaslasi juhendama.

Peatreenerikarjäär oli Wengerisse sissekodeeritud ning see sai alguse täpselt 30 aastat tagasi, mil ta määrati Prantsuse kõrgliigaklubi Nancy tüüri juurde. Kolm keerulist aastat hiljem langes meeskond aste madalamale ning peatreener lahkus Monaco klubi etteotsa, tulles esimesel hooajal kohe ka Prantsusmaa meistriks.

"Arsene kes?"

Vaatamata mõõdukale edule nii kodus kui Euroopas, vallandas Monaco Wengeri 17. septembril 1994 ning prantslane läks õnne otsima Jaapanisse, võites Nagoya Grampus Eight meeskonnaga saareriigi karika. Ning siis algas mehe karjääri kõige kuulsam periood.

Arsenali fännid olid 1996. aasta suve lõpus elevil. Kõik märgid näitasid, et Londoni suurklubi uueks peatreeneriks saab Hollandi vutilegend Johan Cruyff. Ja siis nimetati meeskonna tüüri juurde poolteist aastat Jaapanis redutanud Wenger. „Arsene kes?" küsis kohalik ajaleht enne uue lootsi esimest mängu vanal Highbury staadionil.

1024 mängu hiljem (Arsenal on võitnud neist 583 ehk 57%) teavad mehe nime juba kõik. Wenger pööras elu klubis pea peale sulgedes mängijatele mõeldud baari ja seades paika ranged dieedinõuded. "Mida see prantslane ka jalgpallist teab. Ta kannab prille ja näeb välja kui kooliõpetaja. Ta ei saa kunagi nii heaks kui George (Graham, peatreener aastatel 1986-1995 – toim)," meenutas Arsenali toonane kapten Tony Adams riietusruumis valitsenud meeleolu.

Aga mängijad harjusid ning võtsid omaks uue mängustiili, mis nõudis palli valdamist, vastase jooksutamist, kiirelt rünnakule lülitamisi. Lisada juurde kavalad lükked mängijateturul, kus Wenger tõi teiste tulevate staaride seas meeskonda ka oma kodumaa tähed nagu Emmanuel Petit, Patrick Viera, Robert Pires ja Thierry Henry ning nõnda laoti alus rekordeid purustanud meeskonnale – Wengeri kolmest senisest liigatiitlist seni viimane on 2003-2004 hooajal teenitu, mil Arsenal läbis esimese klubina pärast 1889. aastat Inglismaa kõrgliiga ühegi kaotuseta!

Järgmisel aastal võideti Inglismaa karikasari, ent siis hakkasid klubi ja peatreenerijaoks "virelusaastad". Järgmised kaheksa hooaega jälgiti sisuliselt sama stsenaariumi Arsenal alustas suvel võimsa hooga, vormikõver pöördus allamäge jõulude paiku ja hooaja lõpuks oldi küll koduliigas esinelikus, ent tiitliteta ning staarmängijad otsisid endale uue klubi, millega kulda ja karda võita.

Fännide põlu alla sattus ka meeskonna tippu viinud peatreener, keda süüdistati naiivsuses, sest ta eelistas kasutada noori ja andekaid noormängijaid selle asemel, et tuua meeskonda juurde juba end tõestanud tähti. Wengeri mängustiil oli iganenud ning muutunud etteaimatavaks, 2:8 kaotus rivaal Machester Unitedile 2011. aastal oli selge märk, et prantslasel on aeg kohvreid pakkima hakata.

Ja ometi on Wenger jätkuvalt Arsenali tüüri juures. Eelmisel aastal üle üheksa aasta taas võidetud karikas lõdvendas poomissilmust mehe kaela ümber ning täna, oma 65. sünnipäeval, asub ta Meistrite liiga mängus Anderlechtiga Arsenali juhendama juba oma 1025. mängus.

Suurema arvuga saab Inglismaal uhkustada vaid ülemöödunud hooaja lõppedes erru läinud söör Alex Fergusson, kes oli samuti kindel, et Jaapanist Inglismaale tulnud Wenger põrub. Lõpuks pidi šotlane aga tõdema: „Tema oskused treeneri ja juhendaja ja õpetajana on toonud Arsenalile suurt edu. Aga need on tema tõekspidamised, uskumised ja filosoofiad, mis tuletavad mulle alati meelde, et ta on eriline inimene."

Wenger ja lukud

Premier League on maailma populaarseim jalgpalliliiga ning kaamerad jälgivad iga väljakul toimuvat liigutust kullipilguga. Nõnda on internetiavarustes tähendatud huvitavat fakti: ainus vastane, kellest Arsene Wenger kuidagi jagu ei saa, on ta enda talvejope.

Kõik töötab kui kellavärk: suvel ja kevadel, kui Wenger saab kanda mantlit või pintsakut, näeb mees välja šikk nagu prantslasele kohale. Kui ta peab aga selga tõmbama Arsenali ametliku talvejope, ei saa ta kuidagi enam kätt tasku panna või lukku kinni tõmmata.

Olukord on lausa nii hull, et kui klubi vahetas tänavuseks hooajaks oma ametlikku rõivatarnijat lubas uus särgifirma Puma, et Wengeri jopemurede lahendamine on nende peamine prioriteet.