New Orleans on unustanud tigeda Katrina. Neil on ükskulm Anthony Davis. (2)

21-aastase suure ääre-tsentri Anthony Davise saavutused on juba praegu hirmuäratavalt vägevad. Esimest korda NBA eelvaadete ajaloos näeb autor vajadust koostada pikem nimekiri, et tekiks kujutlus, kui hullumeelne on Davise lühike karjäär seni olnud:

• Londoni olümpiavõitja ja korvpalli maailmameister USA koondise ridades (2012, 2014)

• NBA All-Star enda teisel hooajal, uustulnukate sümboolse algviisiku liige esimesel hooajal

• NBA blokkide liider enda teisel hooajal

• Sai 21-aastaselt NBA mängus kirja vähemalt 40 punkti ja 20 lauapalli, ainult kolm meest on nooremana sellise saavutusega hakkama saanud (neist viimasena Shaquille O'Neal, 1993. (!) aastal)

• Teise hooaja näitajad üldiselt: 20.8 punkti, 10.1 lauapalli, 2.8 blokki ja 1.3 vaheltlõiget mängu kohta. Hooaja lõpupoole, märtsikuus: 27.8 punkti, 12.3 lauapalli, 2.7 blokki, üldine visketabavus 57%, vabavisete tabavus 86%.

• Ameerika üliõpilasliiga (NCAA) võitja 2012. aastal, Final Fouri MVP, Aasta Parima Ülikoolimängija auhind

• NCAA 2011-2012 hooajal blokkis ta rohkem viskeid oma konverentsis kui mõned ülejäänud tiimid kokku, hooaja peale kogunes neid 186 (mängu kohta 4.7). Lisaks sai ta keskmiselt ühes mängus kirja 15.2 punkti ja 11.2 lauda.

• Davise näitajad keskkoolis: 32 punkti, 22 lauda ja 7 blokki mängu kohta.

Ja see on alles lühikese karjääri algus. NBA mänedžerid väidavad, et Davis on oma hinna poolest ainus mees, kelle vastu annaks Oklahoma City Thunder või Cleveland Cavaliers ära oma kroonjuveelid, Kevin Duranti ja LeBron Jamesi. Ülejäänud vahetused ei tuleks kõne allagi, aga Davise-sugust friiki pole liigas varem nähtud.

Teda ei saa võrrelda ühegi varasema suure ääre või tsentriga, sest ta ei meenuta mitte kedagi. Kevin Garnett ja noor Marcus Camby on pikkuselt ja keha ehituselt natuke sarnased, aga nad polnud enda teisel hooajal nii head, et nende kasutegur oleks terves liigas...5. kohal, tagapool ainult Durantist, Jamesist, Kevin Love'ist ja Chris Paulist.

Davise edu pant on hiline kasvuspurt. Veel keskkooli alguses oli ta alla kahe meetri pikk tagamängija, kuid iga aastaga kasvas ta mitu sentimeetrit, kuni ülikoolis märgiti ta pikkuseks 2.08. Kasvamise juures ei hakanud Davise põlved valutama nagu mõnel teisel hilisel õitsejal, ta koordinatsioon, kiirus, vise ja jalgade töö jäid samale tasemele või läksid isegi paremaks.

Tema hiiglaslik käte siruulatus andis talle ühtäkki oskuse blokeerida iga mängija, kes julges tulla korvile lähedale.

New Orleans Pelicans on õnnega koos, et Davis neile sülle sadas. Ent näib, et karma on bitch, sest koos Davisega tabasid Pelicansi vigastuste müriaad, kus järjepanu pidid platsilt eemal viibima Davis ise, kalli raha eest palgatud viskekahur Eric Gordon, niigi enda tüdruksõbra Vikatimehele kaotanud Ryan Anderson ja 76ersist sisse toodud All-Star kaliibriga noor mängujuht Jrue Holiday.

Karma ei pruukinud andestada ka veidrat nimevalikut. Harva saab NBA klubi võimaluse muuta enda nime ja identiteeti. Võinuks ju võtta šnitti Hiina klubide : Flying Tigers, Brave Dragons, Golden Lions, Monkey King(s). Või, põrgut, isegi Eestist: New Orleans... Dairy Master Otto/Construction Tool/Rock. New Orleans Katrina sobiks ka, musta huumorina. Kujutage ette neid pealkirju: New Orleans Katrina murdered some poor Grizzlies.

Kõik mehed peavad jääma terveks, kui on soov play-off'idesse jõuda

Uitmõtted eemale jättes, siis Pelicans vajab edu saavutamiseks tõe nägemiseks ühtainsat hooaega, kus mehed suudaksid püsida hooaja vältel tervena. Eelmine hooaeg kehtis vigastuste puhul vanasõna: "Kus on palju, tuleb juurde". Järjepanu olid Pelicansi noored doktorite hoole all ja iroonilisel kombel oli võistkonna terveim algviisiklane senini pidevalt põlvedega maadelnud Eric Gordon.

Samas andsid vigastuspausid tähelepanelikule vaatajale mõned pidepunktid, kust kinni haarata. Esiteks, koosseis Holiday-Gordon-Evans-Anderson-Davis oli eelmisel aastal (vähemalt need 90 minutit, kus nad kõik terved olid ja koos platsil viibisid) paremuselt teine ründeviisik: statistika väidab, et kui neid viite mängijat hoida 40 minutit platsil, skoorib Pelicans vähemalt 123 punkti. Ainuke mure on fakt, et nad lasevad endale pea sama palju visata, sest Gordon ja vähemal määral ka Evans on number 2 ja 3 positsioonil nõrgad kaitsjad. Pidevalt põlvedega kimpus olev Gordon isegi kohutav.

Kuna suvel hankis Pelicans enda ridadesse kaitsele pühenduva tsentri Ömer Asiki, siis sellist viisikut näeme me eesoleval hooajal jällegi pigem harva. Kuid Ösik on garantiiks, et Pelicansi korvi alla julgevad uuel hooajal tulla ainult Russell Westbrook (sest ta ei mõtle tagajärgede peale) ja Goran Dragic (sest tal on viimane lepinguaasta ja ta ei karda ka surma ennast). Ülejäänud mõtlevad enne kaks korda läbi, kas tasub end häbistada kulbi saamisega.

Rünnakufaasis näeme me Ösiki lisandumisega rohkem Davisele suunatud lahendusi, kes kulutas eelmisel hooajal tohutult palju energiat kaitses. Davis on nimelt pea ainuke libatsenter, kes suudab blokeerida Dirk Nowitzki katapultviskeid ja spurtida kolmese juurest korvi alla 0.4 sekundiga (võib-olla liialdan sekundi jagu). Nüüd saab ta näidata, et on ka ründefaasis nähtus, mida keegi veel ei mõista ja arendada enda pettemanöövreid-liikumisi korvi all. Ahjaa, Davis on maininud, et on õppinud enda arsenali täiendamiseks ära ka kolmepunktiviske. Allah, Buddha, Krishna, Jumal ja Savisaar halastagu vastastele.

Võistkonna peatreener Monty Williamsil (Spursi süsteemi kasvandik) seisab samuti ees tuleproov: kuidas talitada Tyreke Evansit? Enda 2010/2011 uustulnuka hooajal mängu kohta keskmiselt 20 punkti, 5 lauapalli ja 5 resultatiivset kirja saanud Evans on iga järgmise hooajaga läinud statistiliselt kehvemaks, ehkki mängulugemiselt targemaks. Muide, sarnaseid numbreid on enda esimesel hooajal teinud ainult kolm nime: Oscar Robertson, Michael Jordan ja LeBron James. Kolm oma aja legendi, neist viimane ikka mängimas.

Evansit on katsetatud mängujuhi, viskava tagamängija ja väikese ääre peal, kuid selget lahendust ega vastust pole Williams ja eelnevad treenerid Sacramento Kingsis talle leidnud. Kui Holiday ja Anderson olid eelmisel hooajal vigastustega väljas, leidis Evans peamise pallikäsitsejana mingi nirvaana Davise kõrval, sest ta numbrid olid jahmatavad (20.4 punkti, 5.3 lauapalli, 6.7. res. söötu, 2 vaheltlõiget, visketabavus 55%). Liigamängus Oklahoma City Thunderi vastu muutus Evans üheks hetkeks korvpalli Zeusiks (41 punkti, 9 lauapalli, 8 res. söötu, 3 vaheltlõiget).

Tema kätte tuleb usaldada pall, kui on soov edasi minna. Evansi olukord meenutab Monta Ellist enne Dallas Mavericksi: tal on vaja palli ja meeskonnakaaslasi, kes ei kritiseeri ta igat mööda visatud üritust. Ülimalt mitmekülgne 24-aastane mängujuht Jrue Holiday on õnneks kohanemisvõimeline isiksus, kes oskab mängida ka ilma pallita ja tabada kolmeseid, seega: ehk mõtleb Williams midagi välja.

Selge on fakt, et kalli lepinguga Gordon tuleb kahjuks pingile istutada, kui on soov vältida tühja auku perimeetril. Ta võib olla "kuues mängija", aga mitte algviisiklane. Holiday-Evans-Anderson-Davis-Asik on koosseis, mis tõotab häid tulemusi.

Artikli autor pakub, et Williams vallandatakse hooaja jooksul (muide, George Karl on saadaval) ja Pelicans jääb põhihooajal tihedas Läänekonverentsis 10. kohale.

Meeskonda tulid suvel (lisaks kontrollmängudes säranud draftivalikule Russ Smithile):

1. John Salmons – 33-aastane ääremängija, kes täidab "targa nõuandja ja veterani" rolli meeskonnas.

2. Ömer Asik – Türgi koondise tsenter, kes ütles korvpalli MM-il Davisele, et "tahab uues koduklubis New Orleansis ainult kaitses maksimaalselt pingutada", mille peale lõi Davis särama nagu jõulupuu.

3. Jimmer Fredette – Brigham Youngi-nimelise ülikooli elav kangelane, kes on MI6 luureteenistuse andmetel maailma parim snaiper, vähemalt korvpalliplatsil (NBA videomängudes ebareaalne mees, kes paneb järjest 12 kolmest sisse, ilma silmi pilgutamata). Ei oska kaitset mängida ja seepärast pääseb platsile harva.

4. Patric Young – varumängijast suur äär.

Meeskonnast lahkusid suvel:

1. Anthony Morrow – täpsuslaskur tegi küll Pelicansi ridades vinge eelmise hooaja, aga kuna vanust on juba omajagu (28) ja pelikanid vajavad veel sügavust ja kogemusi play-off'idesse jõudmiseks, siis ta otsustas minna vabaageninda Oklahoma City Thunderisse. Edu!

2. Greg Stiemsma – tema puhul kehtib küll väljend: "Sa pääsed NBA-sse, kui oled vähemalt 2.12 pikk ja oskad blokeerida". Kohutav varutsenter, kes teeb vead kiiresti täis.

3. Al-Farouq Aminu – mõnikord saab see 24-aastane ääremängija liigamängudes 16 lauapalli kätte ja sa kratsid kukalt, et kuidas ta küll seda ometi teeb? Siis tuleb meelde, et Nigeeria koondise liidri ainsateks tugevusteks ongi kaitse ja lauas domineerimine, ründes vajab ta kõvasti lihvimist. Parimad õpetajad ja mentorid selle jaoks on Dallas Mavericksis (Parsons, Nowitzki, Ellis), kuhu Aminu suunduski.

4. Jason Smith – üks paremaid valge nahavärviga tsentreid NBA-s, kes võib uues koduklubis New York Knicksis kerkida arvestavaks esitsentriks, arvestades Samuel Dalemberti emotsionaalse spektri põhjatuid otsi.

5. Brian Roberts – kirjutasin temast lühidalt Charlotte Hornetsi eelvaates (aus ülestunnistus: näpud on väsinud)

Meeskonna koosseis:

PG – Jrue Holiday, Austin Rivers, Jimmer Fredette, Russ Smith
SG – Tyreke Evans, Eric Gordon
SF – Ryan Anderson, John Salmons, Darius Miller
PF – Anthony "Unibrow" Davis, Luke Babbitt, Patric Young
C – Ömer Asik, Alexis Ajinca, Jeff Withey

Seis palgalimiidiga:

Pelicans on mõne miljoni jagu üle palgalimiidi, kulutades mängijatele eesoleval hooajal kopikad üle 70 miljoni dollari. Vahetustehinguteks ja vabaagentide palkamiseks on mõned võimalused olemas (Mid-Level Exceptioni-nimeline variant, Eric Gordoni 2016. aastal lõppev leping?) ja hooaja jooksul peaks merelinnud mõne tehingu tegema küll.
Klubi kalleim mängija on Gordon, kes teenib ligi 15 miljonit tänavu ja uuel hooajal ligi 16.

Küllap temast Zach Randolph rääkiski, kui kritiseeris noori mängijaid, kes saavad maksimaalse suurusega lepingud ainult talendi pärast (tõele au andes, Los Angeles Clippersi ridades oli Gordon äss, a la Topper Harley). Kallid lepingud on ka Evansil, Holidayl, Andersonil ja Asikil (alates 8-st miljonist lõpetades 11-ga), aga need on enam-vähem õigustatud summad. Asiki leping lõppeb järgmisel suvel, aga võib Ford Sierra peale kihla vedada, et temaga tehakse ASAP uus leping.

Kui 6-tunnise palvuse järel leitakse vahend, et Gordon minema saata, siis on Pelicans õnnega koos, sest õige pea tahab uut lepingut meeskonna superstaar Davis, kes teenib praegu mõne Eesti uudiseportaali sõnu kasutades "õõvastavalt vähe" kollanoka lepingu tõttu. Kuna Davise leping lõppeb täpselt 2016. aastal, siis võib ta uue telelepingu rakendudes teenida isegi ca 16-18 miljonit, kui mitte rohkem.

Pelicans on investeerinud palju Evansisse, Holiday'sse ja varsti ka Davisesse. Nemad kolm peaksid moodustama merelindude oma Suure Kolmiku ja kui mehed jäävad terveks, on see ette kujuteldav variant küll. Kui Evansi sähvatused hooaja lõpus olidki kõigest sähvatused ja Holiday ei muutu ründes veel ohtlikumaks, siis on Pelicans raisanud mõned head aastad Davise karjäärist.