Kert Toobali 10 aastat välismaal: vigastused kanget eestlast ei murra (1)

Sidemängija karjäär algas koos uue aastatuhandega Pärnu võrkpalliklubis, enne kui ta kaheks hooajaks Tallinna Sylvesteri siirdus. Edasi on Toobal läbi käinud pool Euroopat. Palusime tal möödunud karjäärikümnendit meenutada.

2004–05 Stade Poitevin Poitiers

Eesti meistriliigast pääses Toobal otse Euroopa parimatega mõõtu võtma. "Kogu organisatoorne pool: kuidas klubi toimis ja millised olid tingimused, need olid üleüldse kõige paremaid, mis mul on olnud," meenutab Toobal aega Prantsuse tipptiimis. "Päris oma potentsiaali erinevatel põhjustel ei realiseerinud, aga esimene aasta vastas enam-vähem ootustele. Nii palju, kui võimalust anti, ära ka kasutasin."

Toobalil oli võimalus Poitiersiga lepingut pikendada, ent kuna klubikaaslaseks oli toonane Prantsuse koondise põhisidemängija, otsustas eestlane mänguaega otsida mujalt.

2005–06 GFCO Ajaccio

"Siis ma läksin Korsikale," ütleb Toobal lustakalt, ent muutub siis tõsiseks. "See oli keeruline hooaeg. Ma sain suhteliselt alguses vigastada, aga klubi ei hoolinud sellest eriti."

Selle asemel et tõsiselt oma hüppeliigesele viga teinud Tooblalit aidata, lasid Ajaccio klubi bossid kindlustusel meie mehele palka maksta ning sidemängija pidi omapäi arstide vahet käima. "Et raviks kulus palju aega, palkasid nad ka kohe uue mängija. Selle peale hakkasin ma uut kohta otsima."

2006–07 Piivolley Salo

Päikeseliselt Korsikalt naasis Toobal kargesse Soome, kus toona mängis pool koondise algrivistusest. "Liiga tase oli täiesti arvestatav ja meil oli ka päris korralik võistkond. Pidin olema võistkonna liider, mis oli põnev. Kui sinna läksin, oli võistkond viiendal kohal ja mulle pandi sihiks, et peame olema finaalis. Sinna me ka jõudsime, lisaks mängisime mõlemal aastal (Toobal veetis Soomes poolteist hooaega – toim) ka karikafinaalis."

2007–08 VC Menen

Põhjanaabrite juures mängimine ei olnud Toobali jaoks aga piisav.

"Ma tundsin, et Soome liigast olin ma üle ja Belgiasse minek oli loogiline samm. Ootused olid ka päris suured, aga seal see sünge vigastus tuli." Toobal sai osaleda vaid kuues Meneni mängus, kui ta ühel täiesti tavalisel treeningul palli "liblikaga" päästma läks. Sidemängija kukkus nii õnnetult, et viga said nii õlaliigese kapsel kui kõhr, kirjutas toona Postimees.

"Ma jäin küll hooaja lõpuni klubi juurde. Olin hästi rahul sealse suhtumisega: minu eest hoolitseti ja lõikus tehti Kesk-Euroopa parima spetsialisti juures," mõtleb ta nüüd raskele ajale tagasi.

2008–09 Tartu Pere Leib

Vigastusest taastuma tuli Toobal kodumaale. "Kuna ei olnud väga selge, kas mu õlg üldse lubab edasi mängida, sai Tartuga leping varakult tehtud. Hooajale eelnes muidugi Poola mäng ja EMile saamine (Eesti alistas otsustavas valikkohtumises kodusaalis suurüllatusena tugeva Poola koondise 3:2 – toim). Juba siis oli selge, et ma olen võimeline edasi mängima korralikul tasemel ja oleks igal juhul kuhugi välja saanud, aga ma ei kahetse otsust. Oli hea kodune vaheaasta."

2009–10 FL Saint-Quentin

Taas läks sidemängija Eesti liigast otse Prantsusmaale. "Mänguliselt oli see üks väga hea aasta. Me ei olnud võistkonnana paberilehel väga tugevad. Räägiti, et kui liigasse jääme, siis on hästi. Kokkuvõttes tuli kuues koht, veerandfinaalis kaotasime 1:2, kõik mängud 2:3 – see oli klubi ajaloo kõige parem tulemus. Tõestasin, et olen Prantsusmaa liiga jaoks igati korralikul tasemel."

Kuigi Toobal soovis end järgnevalt proovile panna Poola liigas, jälgis ta huviga ka frankide väikeklubi edasist käekäiku. "Pärast seda, kui ma ära läksin, langes klubi järgmine aasta liigast välja. Vaid kaks mängijat lahkusid ja nad kukkusid, mis oli egole hea," naerab ta.

2010–11 AZS Olsztyn

"Organisatoorne pool oli päris muljetavaldav" võttis Toobal kokku oma Poola-kogemuse. Täispotentsiaal jäi tal siiski saavutamata: "Kokkuvõttes tuli seitsmes kaheksas koht ja oli keeruline aasta. Liigas oli lubatud kolm välismaalast meeskonna peale ja üks mängis meie klubi eest vist vaid neli mängu. Ülejäänud aja olime kahekesi, kui teistel meeskondadel oli kolm leegionäri." Klubi seisu toodi parandama Gheorghe Cretu, kes nüüd on teatavasti Eesti koondise peatreener.

2011–13 4 Eylül Belediye Sivas, 13–14 Gümüshane Torul Gen?lik

Toobal lükkab naerdes tagasi teooria, et ta läks oma neljandal aastakümnel Türki kaunist ilma nautima: "Need kohad, kus ma siin mänginud olen, ei ole olnud üldse soojad, külmemadki kui Eestis."

Türki meelitas ta hoopis konkurents: "Kui võtta ette siinsete välismaalaste nimekiri, siis on kokku aetud sellised mängijad, et ei ole teist võrdväärset liigat."

Eestlane pole veel kordagi kuulunud Türgi seitsme rikkaima klubi nimekirja, kelle jaoks on pääs kohamängudele sisuliselt garanteeritud. Mõlemad tema endised klubid võitlesid kaheksanda ehk viimase play-off’i-koha peale. "Kolmest aastast kahel olen ma sinna jõudnud, mis on ka mingisugune märk."

2014–15 Inegöl Belediye

Ka tänavu sihib Toobal vähemalt põhihooaja kaheksandat kohta. Võidukas algus on juba tehtud: Erzurumi meeskond alistati 3:0, eestlase arvele jäid nii rünnaku, bloki kui servipunkt. "Ma olen siin teada-tuntud ja hinnatud mängija. Välismaalasi, kes on Türgis nii kaua vastu pidanud, väga palju ei ole," sõnab Toobal, et tunneb end oma üheksandas välisklubis mugavalt.