Mind paneb hämmastama, misuguse järjekindlusega puhub ajakirjanik igal laupäeval-pühapäeval intriigid lõkkele. See mäng ei ole nii lihtne nagu paistab. Kas ajakirjanik üldse teab, et treeneri poolt määratud mängujoonist ei tohi mängija ise muuta. Ta peab tegutsema täpselt joonise järgi. Ja Daltonit süüdistada selles, et ükski jooksja ei suuda ennast lahti joosta, et Daltoni söödetud palli püüda, on ka ebaõiglane. Siin on pigem treenerite poolne kodutöö tegemata ehk siis vastasmeeskonna mängujooniseid ei ole analüüsitud. Tore on, et eesti mees selles möllus kaasa lööb, aga kuidagi on väga imelik lugeda neid artikleid veel imelikumate pealkirjadega. Kes on elus sporti teinud, teab mis on kaotus ja võit. Võitude üle tunnevad rõõmu kõik, kaotuste korral ei jõua materdajad oma negatiivset suhtumist varjata. Ikka rohkem positiivsust! Eesti riik ei võida ega kaota sellest midagi, kuidas Margusel ja Cincinnati Bengalsil läheb. Mina soovin neile edu ja hoian ikka pöialt!
Pealkirja järgi toimuks mäng justkui Põhja-Koreas, kust on meediasse jõudnud juhtumid, kus ebaedu korral toimub sportlaste karistamine surmanuhtlusega.
KOMMENTAARID (3)