Salt Lake City tüdrukutel on põhjust rõõmustada – šarmantne Dante Exum on vaba ja Jazzi tulevik! (1)

Tsitaat "Stockton-to-Malone" oli eriline kolme mehe pärast: mängujuhi John Stocktoni, suure ääre Karl Malone'i ja peatreeneri Jerry Sloani tõttu.

Esimene neist hoiab mitut rekordit: ta on parim resultatiivsete söötude andja NBA-s läbi aegade (15,806), ta on teinud NBA-s enim vaheltlõikeid, mitte keegi teine pole suutnud temast kauem püsida ühe meeskonna juures ja teha nii palju mänge algviisikus nagu Stockton (karjäär kestis aastatel 1984-2003) ja kusjuures kogu NBA peale leidubki vaid kaks mängijat, kes on jänkide korvpalliliigas saanud rohkem mänge kirja, aga erinevates klubides: Kareem Abdul-Jabbar ja Robert Parish. Kui keegi peaks koostama parima meeskonna valgenahalistest korvpalluritest oleks Stockton

Malone hoiab teist kohta NBA läbi aegade kõige resultatiivsemate mängijate hulgas üle 36 000 visatud punktiga (lisaks troonib ta sissevisatud ja teenitud vabavisete kategoorias). Ta on kahekordne MVP ja olümpiavõitja. sarnaselt Stocktoniga pääsenud kaks korda korvpalli Kuulsuste Halli: ühe korra isikliku karjääri pärast, teine kord '92 Dream Teami ridades. Malone on ka 14-kordne All-Star ja 11 hooaega olnud NBA parimas sümboolses viisikus. Leidub küllaldaselt eksperte, kes hindavad teda siiani läbi aegade parimaks suureks ääreks, ehkki Tim Duncan pakub viie võidetud meistritiitli ja pika karjääriga kõva konkurentsi.

Jerry Sloan on ainus treener, kes on suutnud võita üle 1000 NBA liigamängu, olles vaid ühe klubi eesotsas: aastatel 1988-2011 kogus ta enda treenerikontole 1223 võitu. Lisaks faktile, et tema käe all pääses ebaatraktiivne vabaagentide sihtkoht Jazz kahel korral NBA finaali, on ta ka üks käputäiest meestest, kelle valitsemisajal on üks klubi saavutanud vähemalt 10-l põhihooajal järjest üle 50 võidu.

Nende kolme mehi vari ja isiksused on tugevalt imbunud Jazzi organisatsioons. Sloan on nüüdseks nõuandja, Stockton teeb suvel eratrenne Jazzi uue põhimängujuhi Trey Burke'iga ja Malone treenib Utahi korvialust jõudu (Derrick Favors, Rudy Gobert, Enes Kanter). Ajad on aga muutunud – kui perioodil 1990-2010 oli Jazz üks kõige stabiilsemalt tugevamaid Läänekonverentsi klubisid, siis nüüd üritatakse kasvatada üles uut võitjameeskonda, kes konkureeriks ühel ilusal juunikuu päeval NBA meistritiitlile. Unistada ju võib.

Et Jazzil tekiks kasvõi lootusekübe, peab Stockton lukustama end koos austraallasest tagamängija Dante Exumi ja mängujuhi Trey Burke'iga järgneval paaril suvel vähemalt 60-ks päevaks kohalikku korvpallisaali. Siiani ei ole Jazzi noored andnud põhjust võtta saksofon kätte ja puhuda James Browni "I Feel Good" . Ka 2014. aasta drafti viies valik Exum võib lõpuks osutuda drafti suurimaks altminekuks, mis jääb painama Jazzi juhtkonda pikaks ajaks, aga senini Austraalia liigas tuusanud noormehes on superstaari potentsiaali rohkem kui üheski teises Jazzi projektis. 15-aastaselt Austraalia täiskasvanud meeste koondisesse pääsenud Exumil on võtmed, et avada lukustatud uks Lääne play-off'idesse ja kaugemalegi.

Andekaid noori on lademetes

Need võtmed peaksid end ilmutama järgmise kahe, hiljemalt kolme hooaja jooksul. Erinevad NBA treenerid on vähemalt nii väitnud – kui noor ei suuda kolmanda aastaga tõusta klubi põhitegijaks, siis ei tule temast mingit superstaari. Favorsi ja Kanteri rong on seega jaamast juba lahkunud (ehkki neist võivad endiselt tulla kvaliteetsed rollimängijad, Favorsist isegi väikesem staar), ka NBA parim League Of Legendsi harrastav profimängija Gordon Hayward kipub jääma "tugevas meeskonnas kolmas viiul" kategooriasse.

Ülejäänud neli, teatud mõttes isegi viis(üliterav ja näiliselt alahinnatud Alec Burks pole siiani vajatud võimalust teeninud), noort on alles testimisjärgus. Lisaks X-faktorile Exumile pallivad Jazzis järgnevad noormehed:

• Stocktoni hoolealune Trey Burke – temast võib kujuneda välja oma aastakäigu (nõrk 2013. aasta draft) parim tagamängija, kui ta suudab Stocktoni füüsilist ja natuke räpast mängustiili süstida endasse suurtes annustes .Eelmisel hooajal näitas ta uustulnuka kohta harukordselt külma närvi tähtsatel momentidel ning ilma temata Jazzi mängupilt otseses mõttes lagunes koost, kui Burke platsilt lahkus. Uus peatreener Quin Snyder on lubanud Burke'i edasi kasutada põhimängujuhina, koos Exumiga, stiilis Goran Dragic-Eric Bledsoe.

• prantslane Rudy Gobert – kaitsele orienteeritud hiiglane, kelle käte siruulatus teeb silmad ette kogu NBA-le. Päriselt, Goberti käed on ühed vähesed kehaosad maailmas, mis võiksid kasvada ühel päeval tiibadeks ja mille saatel oleks R. Kelly'l lõpuks ometi reaalset põhjust laulda "I Believe I Can Fly".

Nagu ka Burke, oli Gobert 2013. aasta drafti üks paremaid variante ja kuigi eelmisel hooajal teenis korvpalli MM-il hiilanud Gobert minimaalselt mänguaega (tänan väga eimillegi eest, endine peatreener Tyrone Corbin), siis nüüd on ta reaalne oht esitsentri kohale, kui Enes Kanter tulistab kolmeseid-telliseid, mis panevad korvilaua armetust peksmisest nutma.

• tänavuse drafti 23. valik, viskav tagamängija Rodney Hood – kui enne drafti ennustati, et Duke'i ülikooli tähtmängija Hood valitakse ära esimese 10-15 mängija seas, siis draftiõhtul libises ta Jazzilegi ootamatult neile sülle lõpuks 23. valikuga. 22-aastane 2.03 pikk Hood on alates draftist olnud üks vihasemaid ja tunnustust ihaldavamaid noori, lubades, et kavatseb anda Alec Burksile "elu võitluse" algviisiklase rolli nimel.

Koos Exumi, Favorsi ja Kanteriga on sellel grupil potentsiaali nii palju, et isegi Eesti Energia investeeringud Utah'i põlevkivikarjääridesse näevad esimest korda mõistlikud välja, ehkki mingit seost neil korvpalliga ei ole.

Quin Snyder on 2016. aastal NBA Aasta Treener. Jätke need sõnad meelde

Jazzi galerii (Kreeka laev, mitte kunstinäitus) sõudjad on musklis ja tahtmist täis nagu motiveeritud neegerorjad, kuid laev ei saa torme trotsida ilma hea tüürimehe ja piitsutajata. Quin Snyderit on raske pidada piitsutajaks, küll on ta eelvaate autori hinnangul üks kõige analüütilisemaid ja värskemate ideedega peatreenereid, kes viimasel ajal on asunud mõne NBA klubi etteotsa.

Snyderi teekond Jazzi rooli juurde on täis intrigeerivaid detaile, mis väärivad jagamist lugejatega. Ta mängis kolledžis praeguse USA koondise peatreeneri Mike Krzyzewski käe all mängujuhina, otsustas seejärel keskenduda NBA karjääri asemel magistri- ja doktoriõpingutele Duke'is, olles lõpuks Duke'i korvpallimeeskonna abitreener, kelle sõna hindas Krzyzewski väga kõrgelt.

Pärast Duke'i ajastut juhendas ta Mizzou Tigersi-nimelist ülikoolimeeskonda, juhtides nad pidevalt NCAA üliõpilasliiga play-off'idesse. Snyder tundis end seal aga survestatuna ja nõrge pingetaluvuse tõttu leidis ta tee kokaiini juurde. Pole vaja pikalt selgitadagi, et keegi sai lõpuks haisu ninna: Snyder lahkus 2006. aastal töölt.

Järsku oli Snyderist saanud treeneritemaastikul heidik, kellega ei julgetud enam koostööd teha. Välja arvatud üks meeskond, kes võlub mädarõikast martsipani välja: San Antonio Spurs. Spurs palkas Snyderi enda niru D-liiga meeskonna Austin Toros etteotsa ja ennast kogunud Snyder ei petnud Spursi ootuseid – ta kogus kolme aasta jooksul Torose eesotsas rohkem võite kui ükski teine treener, lisaks oli Toros üks väheseid meeskondi, mille liikmed said pidevalt kutseid tulla NBA-sse.

Snyder ei tahtnud pikalt paigale jääda. 2009.-2012. aastani pidas ta Hunt Kriimsilma kombel mitut ametit, olles lisaks akadeemilisele tööle seotud ka Philadelphia 76ersiga (mängijate arendustreener), Los Angeles Lakersiga (abitreener), Moskva CSKA-ga (Ettore Messina peamine abitreener) ja Atlanta Hawksiga (Mike Budenholzeri parem käsi).

Budenholzer tõdes hooaja lõpus, et Snyderi lahkumine mõjutab Hawksi oluliselt, sest Snyderil oli alati terav silm detailide peale, mis teistel jäid märkamata ning tänu tema nõuannetele suutis Hawks mitte ainult pääseda play-off'idesse eelmisel hooajal, vaid leida viisid, kuidas kasutada enda rollimängijaid ära maksimaalse kasulikkusega.

Esimestes pressikonverentsides on Snyder lubanud, et meeskond tõstab tempot ja annab endast parima, et imiteerida eelmise hooaja Spursi & Hawksi, kes olid liiga parimad söötude arvestuses.

Kuigi Jazzi mängijad ei ole siiani tuntud oma söödumeisterlikkuse poolest, on vähemalt uut plaani kergendav kuulata. Eelmine peatreener Tyrone Corbin andis endast kõik, et tappa põnevus üliaeglase tempoga (tõsiselt, isegi "Prillitoosi" oli kasulikum ja põnevam vaadata) ja noorte kasutamise asemel eelistas ta irratsionaalsetel põhjustel veterane, kuigi oli selge, et play-off'id on käeulatusest väljas.

Artikli autor pakub, et Jazz lõpetab tänavu Läänekonverentsis 14. kohal, edestades vaid Los Angeles Lakersit, kes vajab ühte noort superstaari 2015. aasta draftis, et omada taas perspektiivi vabaagentide jaoks. Kanter lahkub meeskonnast, Exumist ei tule"hävingut" (pigem vastupidi – Jazz saab "Viking Loto jackpoti") ja valgete poiste räpiinspiratsioon Steve "I went to college" Novak tabab vähemalt 82 kolmest.

Suvel tulid klubisse (lisaks draftivalikutele Exumile ja Hoodile):

1. Trevor Booker – 26-aastane suur äär oli eelmisel hooajal episoodiliselt Washington Wizardsi algviisiklane, sest brasiillane Nene ei tunne sõnu "suudan", "püsida" ja "tervena". Snyderi mõjutustel on Booker asunud Salt Lake City's arendama enda kaugviset, et pakkuda Jazzile varianti, kus nii esimeses kui teises viisikus on platsil korvialune mängija, kes tõmbab vastate kaitset harali.

2. Carrick Felix – siiani natuke õnnetul kombel NBA-s vaid pinki nühkinud Felix saab Jazzis uue (ja võimalik, et ka viimase) võimaluse tõestada, et kuulub NBA-sse.
3. Steve Novak –Salt Lake City on üks USA "valgemaid" suurlinnu, kus armastatakse korralike, moraalselt tugevaid, abielus inimesi. "Ühe-triki-ponile" Novakile peaks sobima küll, eriti kuna ta jagab Snyderi eufooriat kolmeste osas.

4. Tour'e Murry – 24-aastase mängujuhina on ta pääsenud pildile siiani vaid New York Knicksi neljanda mängujuhina, kui kõik ülejäänud on vigastatud. Utahis ei lähe olukord paremaks, sest Burke ja Exum on temast meeskonna hierarhias küllap eespool.

Suvel lahkusid meeskonnast:

1. John Lucas III – alustas eelmisel hooajal Jazzi põhimängujuhina, tema päikeselise juhtimise all sai Jazz kirja 1 võidu ja 14 kaotust. 'Nuff said.

2. Malcolm Thomas – mees, kes oskab täitsa osavalt blokeerida ja lauda võtta. Mure peitub faktis, et ülejäänud mängukomponentides ei ole ta NBA tasemel kasutatav.

3. Erik Murphy - kirjutasin temast lühidalt Boston Celticsi eelvaates.

4. Andriš Biedrinš – ÕIGE LÄTI MEES, kes ühena vähestest teab, millist pesu kannab Eesti üks kaunemaid modelle Laura Kõrgemäe. Oli mõned aastad tagasi Golden State Warriorsi ridades paljulubav noor tsenter, kes tegi regulaarselt kaksikduubleid, kuid vigastusepisik ja enda viitsimatus rikkusid ta karjääri. Autori pensionit teeniv vanaema viskab paremini vabaviskeid kui Biedrinš (u. 30%-lise tabavusega).

5. Richard Jefferson – kümnend tagasi oli ta NBA üks kõige mitmekülgsemaid noori ääri New Jersey Netsis, kellel polnud probleeme saada mängus kirja keskmiselt üle 20 punkti, 6 lauapalli ja 3 resultatiivse söödu. Pärast vahetust Milwaukee Bucksi läks ta mängukvaliteet aga aastast-aastasse aina nirumaks (Spurs andis ta vastu isegi Bruce Boweni ära, mis oli tagantjärele mõeldes vilets tehing) ja kuigi nüüd on ta allakäigule piduri ajutiselt peale vajutanud, pole tal enam palju aega NBA-s jäänud. 34-aastase veteranina suudab ta Dallas Mavericksis ehk 6-10 minutit ikka anda.

6. Marvin Williams – 2005. aasta draftis teisena valitud ääremängija, kes on üks väheseid relvi, kes suudab olla ohtlik nii number kolme kui nelja peal, sest tabab nurkadest edukalt kolmepunktiviskeid. Charlotte Hornets nägi, et neil on tema oskustepagasiga mängijat vaja (Cody Zeller ja Noah Vonleh on natuke liiga noored ja kogenematud play-off'ide jaoks) ja pani talle sinise herilasesärgi selga.

7. Brandon Rush – 2012. aasta novembris rebestas korralik rollimängija number kahe positsioonil Rush enda ACL-i, kui Memphis Grizzliesi suur äär Zach Randolph tõukas teda õhus olles, mille tõttu maandus Rush kentsakalt. Pärast röntgenuuringuid pidi ta operatsioonilauale minema, 2012/2013 hooaeg jäi vahele. Ka eelmisel hooajal oli Rush Jazzi naastes üllatavalt tagasihoidlik, kuigi oli avalik saladus, et Corbin ei austanud ta talenti. Läks tagasi Golden State Warriorsi.

8. Diante Garrett – D-liigast pärit varumängujuht, kes nuttis täis India ookeani, kui sai eelmisel hooajal märtsi lõpus teada, et Jazz jätab ta endale hooaja lõpuni. Exumi tulekuga muutus Garrett ebavajalikuks. Kaks päeva tagasi ilmus teade, et Portland Trail Blazers on otsustanud loobuda Garretti kasutamisest, ehk näeb teda peagi Euroopas ja VTB liigas?

Meeskonna koosseis:

PG – Trey Burke, Dante Exum, Tour'e Murry
SG – Alec Burks, Rodney Hood, Ian Clark
SF – Gordon Hayward, Carrick Felix, Steve Novak
PF – Derrick Favors, Trevor Booker, Jeremy Evans
C – Enes Kanter, Rudy Gobert

Seis palgalimiidiga:

Jazz on üks väheseid klubisid, kes on üle 10 miljoni dollariga alla palgalimiidi, kulutades mängijatele tänavu napilt üle 52 miljoni dollari, ehkki limiit on 65 miljoni peal.

Samas on ruumi vaja, kui tahetakse Burks ja Kanter meeskonda jätta. Või vähemalt ühte neist, sest kõva palgatõusu tahavad mõlemad. Burks teenib praegu 3 miljonit hooaja kohta enda uustulnuka lepingu kohaselt ja see number tõuseb uue kontrahtiga arvatavasti 7-8 miljoni peale. Kanter teenib ligi 5,7 miljonit ja tsentrite hind on alati kõrge (9-10 miljonit vähemalt hooaja kohta).

Kuna Jazz on andnud kopsakad lepingud Favorsile ja Haywardile, mis kestavad kuni 2018. aastani, peab klubi juhtkond iga järgmist sammu ülima ettevaatlikkusega analüüsima, et mitte jääda 2-3 aasta pärast kinni pidama play-off'ide piirimaile ülemakstud rollimängijatega. Isegi kui uus teleleping tõstab limiiidi 80 miljoni peale, teeniksid 2017/2018 hooajal Favors ja Hayward kahe peale 80-st miljonist ligi 30, ehk siis üle kolmandiku eelarvest oleks juba kasutatud.

Eelvaate autor usub seetõttu, et 2010. aasta drafti kolmas valik Kanter leiab hooaja jooksul vahetustehingu (mõni draftivalik või noored) kaudu uue klubi, sest Jazz panustab pigem Goberti arengule, kes on teinud kahe aastaga suurema edasimineku kui Kanter neljaga.

Kui Favors ja Hayward välja arvata, on ülejäänud veteranid ja noored alla 6-miljoniliste lepingutega ja püsivad Utah'is 2016.-2017. aastani, kui neid just minema ei saadeta.