Goran DragicFoto: Reuters / Scanpix
Korvpall
28. oktoober 2014, 10:25

Phoenixi kolmepealine hüdra on lühike, aga neid lihtsalt ei huvita

"Ma usun, et Suns ei saa järgmisel hooajal üle 25 võidu kätte." "Nad tankivad meelega järgmisel aastal, ainult Philadelphial on kehvem koosseis.", "Neid on kindlasti lõbus vaadata, aga fännidele peab mõtlema välja üritusi ja asju, et nad tuleks ikka mänge vaatama, kui meeskond pidevalt kaotab."

Kõik eelpool loetletud laused olid 2013. aasta suvel konstantselt NBA ajakirjanike, analüütikute ja fännide vestlustes sees. Väga üksikute eranditega ootas üldsus, et Suns võtab 2013/2014 hooajal rahulikult, jäädes sinna 13.-15. kohale Läänekonverentsis. Niigi tituleeriti 2014. aasta draft üheks viimaste aastate sügavamaks ja paremaks noormängijate oksjoniks.

Vähemalt 25 inimest mõtles juba 2013. aasta suvel täiesti teistmoodi. Muutus algas, nagu ikka, klubi "peast" – peamänedžer Ryan McDonough veenas ülejäänud klubi juhtkonda ära andma veteranist algviisiklase Luis Scola Gerald Greeni, Miles Plumlee ja ühe draftivaliku vastu.

Lisaks hangiti suvel meeskonna ühe staažikama liikme Markieff Morrise kaksikvend Marcus Morris Houston Rocketsist. Tema hind? Ühe tulevase drafti teise ringi valik. Tema väärtus? Vennad olid ühendatud, kepslesid õnnelikult ringi Phoenixi päikese all nagu teletupsud ja isegi oma meeskonnaliikmed ei saanud vahel pea identsete välimuste tõttu järgi aru, kumb on Markieff (nati pikem) ja kumb Marcus. Isegi tätoveeringud olid samasugused.

Seejärel suutis McDonough koos klubi korvpallialaste tehingute juhi Lon Babby'ga läbi rääkida L.A. Clippersiga, et hankida Phoenixisse Clippersi varumängujuht ja Chris Pauli õpilane Eric Bledsoe. Tema vastu anti ära üks tore sell nimega Jared Dudley, kes pani Clippersi poolehoidjad vahel isegi nutma kehva tehingu tõttu.

Lõpuks ütles McDonough, et meeskonnas pole kohta poolakast esitsentrile Marcin Gortatile, kui klubi tahab panustada uue peatreeneri Jeff Hornaceki visioonile mängida ülikiiret ja teravat korvpalli, kus aeglasemaid hiiglasi tingimata ei vajata.

Jälle tegi Lon Babby ühe telefonikõne. Seekord Washingtoni, kus võistkonna esitsenter Emeka Okafor oli hooaja lõpuni väljas kaelavigastusega ja play-off'idesse püüdlev Wizards vajas hädasti Okaforile asendust. Mõeldud-tehtud: Wizards annab Okafori (kontrahti) Sunsi; Suns kingib ära Gortati, Shannon Browni ja oodatust kesisema NBA debüüdi teinud mängujuhi Kendall Marshalli.

Ühe suvega oli Suns teinud meeskonna tühjaks vanematest veteranidest, kõige kogenumad mehed olid Sloveenia koondise liider ja mängujuht Goran Dragic, ääremängija P.J. Tucker ja südamerikke tõttu aasta vahele jätnud Channing Frye. Esitsenter oli Indiana Pacersis pingil passinud Miles Plumlee.

Eesriie avanes. Oodatud valge lipu asemel kõlasid kahuripaugud ja Hornaceki noored gasellid vallutasid lava järjestikuste võitudega. Kindral Dragic juhtis jalaväge, seersant Frye suurtükki.

Tankist Plumlee jäi imetlusväärselt ellu. Reamehed Green ja Tucker tegid tublit tööd. Sabötöörid Morrised ajasid pea keerlema ja segadusse. Poole etenduse ajal oli siililegi selge, et Suns ei kavatsegi tankida ja püüab end sõna otseses mõttes joosta play-off'idesse.

Kuni leitnant Bledsoe langes rebestatud meniskiga. Kuigi ta tuli hooaja lõpuks tagasi, jättis üliterava kaitsemängija eemalolek jälje: Suns võitis koos temaga 28 mängu ja kaotas 15, ilma Bledsoe'ta olid need näitajad 20-19. 48 võitu tähendanuks haledas Idakonverentsis põhihooaja kolmandat kohta ja play-off'e, karmis Läänes aga alles üheksandat kohta. Vähemalt üks fakt oli selge: ereda hooaja teinud Suns on jätnud raske ja keerulise ülesehituse vahele ning on jäädavalt tagasi play-off'ide kibedas konkurentsis.

Frye lahkumine on ajanud fännid ärevile

Suvel istus McDonough maha suure ääre-tsentri Frye'ga, kelle leping oli läbi saanud. Frye haruldane omadus olla tsentrina ja suure äärena alatine oht kolmese taga oli üks Sunsi peamiseid tugevusi, millega vastased sageli hätta jäid.

Frye oli tänulik kolmikule Aaron Nelson - Tom Maystadt - Mike Elliot, kes hoolitsevad Phoenixis mängijate füüsilise tervise eest, olles sageli pioneerideks NBA spordimeditsiini valdkonnas. Kui naljatletakse, et Phoenixis on mingi nooruse läte, kus kõik vigastatud veteranid ja noored terveks saavad, siis lätte hooldajateks on just eelmainitud triumviraat.

Lõpuks otsustas Frye finantsilistel põhjustel minna ikkagi kallist lepingut pakkunud Orlandosse, mis ahvatles väikeste maksudega. Sunsi juhtkond oli küll nukker, kuid teadis, et Magicu pakkumist ei oleks neil tark üle pakkuda (Frye on niigi 31-aastane) ja pigem minnakse edasi enda noortega.

Tõsi, Frye'l oli ebastabiilne vise ja eelmise hooaja lõpus mõjus ta kaitsefaasis kohati isegi kahjulikult meeskonnale. Siiski – eelmisel hooajal "kuuenda mehe" rolli täitnud ja nüüd algviisikusse pääsev mitmekülgse oskustepagasiga Markieff Morris ei ole kaugelt sugugi nii hirmuäratav relv, kuigi füüsiliselt on ta väledam ja jõulisem korvi all. Küllap näeme novembrikuu matšides, mis või kas üldse on midagi muutunud Frye lahkumisega.

Hornacek ütles väidetavalt kohe pärast Frye lahkumist Markieffile, et ta peab suve jooksul arendama välja korraliku kaugviske ja pärast uute lepingute saamist rassisid vennad Morrised harjutussaalis mõnuga.

Mis peaks Markieffi esiletulekuga kindlasti paranema, on Sunsi söötmine. Eelmisel hooajal oldi üks liiga kehvemaid meeskondi resultatiivsete söötude kategoorias ja 'Kieff on võrreldes Frye'ga täpsem söötja.

Sunsi tagaliin on täis häid mängijaid, eesliin õhuke

Frye lahkumine võis Sunsi nõelata natuke, aga selle võib tasa teha vaieldavalt NBA uue parima "kuuenda mehe" Isaiah Thomase tulek Phoenixisse. Sunsil oli eelmine hooaeg kitsikus käes, kui Draakon (Dragici hüüdnimi – toim) või Bledsoe läks pingi peale puhkama: kuna Hornacek tahtis, et kaks mängujuhti oleksid koos platsi peal, tähendas see fakti, et teist viisikut pidi juhtima klubi kolmas mängujuht Ishmael Smith, kes teeks vist ka Erki Noolele sajas meetris pähe. Smithi laituseks tuleb möönda, et uskumatu kiirus ja kiirrünnakute lõpetamine ongi ta ainsad tõelised tugevused, söötmine, vise ja kaitse vajavad endiselt tugevat arendustööd.

Nüüd on neil olemas Isaiah Thomas. Läbi aegade parim 60. draftivalik, kes NBA-sse on jõudnud ja jäänud. Mees, kelle statistilised näitajad olid ühel hetkel Sacramento Kingsi põhimängujuhina paremad kui sama drafti esimesel valikul, "staaril" Kyrie Irvingul. Vintske tüüp, kes on kolmandaks peaks Sunsi hüdrale, mis senini salvas Bledsoe ja Dragici mürgiga.

Thomas annab Hornacekile privileegi võtta julgelt Dragic ja Bledsoe välja, kui ühel neist on kehv päev või mängib läbi vigastuse. Või siis minna eriti kreisiks, pannes kõik kolm mängujuhti koos mängima. Kes vajab pikkust kaitsesse, kui sul on NBA teravaimad ja kiiremad ründajad?

Nagunii pole Hornaceki süsteemis kohti 1-5. Seal on tagamängijad, tagamängijad-ääremängijad, ääremängijad ja ääremängijad-tsentrid. Kõik. Ei ole lahterdamist "sina oled mängujuht, sina viskaja, sina väike äär, sina suur äär, sina tsenter", mis kuulub inimeste mõttemaailma, kes on endiselt aastas 2001.

Lisaks Thomasile kindlustas Suns enda tagaliini tänavuse drafti 18. valiku Tyler Ennisega, Draakoni noorema venna Zoran Dragiciga (kaks Dragicit JA kaks Morrist? Miles Plumlee noorem vend Mason tuleb ka Phoenixisse meelitada, vennad vallutavad maailma!!!) ning tulevikus on plaanis tuua sisse ka tänavuse drafti 27. valik: Serbia koondise noor liider, 22-aastane tagamängija Bogdan Bogdanovic.

Lihtsalt mainin, Netsis on mängija nimega Bojan Bogdanovic. Kuigi neil pole sugulust ja isegi sama rahvust (Bojan on horvaat), on ka see üks idee tekitada vaenlase tagalas hüsteeriat.

Kuna tagaliinis on veel Gerald Green ja Archie Goodwin, näib justkui, et Suns on isegi liiga kindlustatud perimeetri mängijatega. Kui lähtuda iganenud süsteemist "1-5", ehk tõesti. Hornacek aga nii ei arva.

Korvi all saavad vastaste kappidega hakkama Miles Plumlee, 2013. aasta drafti viies valik Alex Len (ta saab minna ainult paremaks pärast vigastustest tulvil olnud debüüti) ja vajadusel ka Markieff Morris. Ääremängijatega jagelevad "meeskonna hing riietusruumis" P.J. Tucker, Green, Zoran Dragic, Anthony Tolliver (vaese mehe Frye), Shavlik Randolph ja Marcus Morris.

Lisaks on Sunsi ridades ääremängijana üles antud 2014. aasta drafti 14. valik TJ Warren, kes meenutab paljudele Bernard Kingi oma ainulaadse mängustiili poolest – Warren on üks haruldastest noorukitest, kellel on muljetavaldavad liigutused ja vise just keskpositsioonilt, ehkki NBA-s eelistatakse aina rohkem kolmeste ja lähivisete peale rõhumist. Warren on aga "vana kooli" poiss. Artikli autor loodab väga, et Warren murrab läbi oma unikaalse stiiliga: temasuguseid ei saa kunagi vähe olla, eriti nüüdisaja jänkide liigas.

Hornacek ei ole varjanud soovi muretseda juurde üks korvialune jõud (tõenäoliselt Gerald Greeni vastu), kes oleks kindlustuseks, kui Plumleega peaks midagi juhtuma ja Len ei ole valmis üle võtma, kuid meedias antud intervjuude põhjal võib väita, et Hornacek on vägagi rahul suvel tehtud liigutustega, mis lubavad Sunsil minna VEEL kiiremaks ja nahaalsemaks kaitses. Hirmus mõeldagi, kui paberi peal on vaid 5-7 satsi, kes suudavad pealtnäha päikesepoistega tempot pidada ja rünnakut piisavalt hästi kontrollida, et Sunsi kaitsepiigid eesotsas "mini-LeBroni" Bledsoe'ga ei mõjuks neile häirivalt.

Eelvaate autor pakub, et liiga üks kõige-kõige põnevamaid meeskondi lõpetab tänavu põhihooaja 8.-9. meeskonnana, olles Läänekonverentsi "must hobune", kes võidab heal päeval kõiki 10-15 punktiga (Goran Dragicil on viimane lepinguaasta) ja halval päeval kaotab Jazzile. 76ersiga jaksavad nad kaasa joosta: talendi poolest on 76ers ilma sisustuseta Datsun, Suns aga möirgav Lexus IS F.

Meeskonda tulid suvel (lisaks draftivalikutele Ennisele ja Warrenile):

1. Zoran Dragic – "Miks piirduda ühe Dragiciga, kui sa võiksid omada kahte?" on sama õige küsimus kui "Miks me hurtime neid, keda laavime?".

2. Anthony Tolliver – kui Markieff on tõesti ühe suvega muundunud heaks kaugviskajaks, pääseb Tolliver järgmisel hooajal platsile keskmiselt vaid mõneks minutiks. Samas, nurkadest viskab suur äär Tolliver kolmeseid päris valusalt. Küllap Hornacek talle niši leiab.

3. Isaiah Thomas – kui on midagi, mille kallal saaks nii lühikese mängija kallal õigustatult norida, siis on see pallikaotuste tegemine. Thomas peab olema natuke hoolsam palli üle toomisel, muidu on tegemist uue, kuid pisut vähem atleetlikuma Nate Robinsoniga.

Meeskonnast lahkusid suvel:

1. Channing Frye – arstid ütlesid talle 2012. aastal, et ühe viiruse tõttu on ta südame arterid laienenud nii suureks, et ohustavad ta elu. Frye ei tohtinud trenni teha, isegi higistamine oli ebasoovitav. Ta vihkas abitusetunnet ja enda füüsise nõrgenemist, aga leidis mõned nipid, kuidas enda elukvaliteeti parandada: jooga, tervislik unerežiim (vannun, pärast NBA eelvaadete tegemist võtan Frye'lt õppust, hullumeelsed 15 päeva saavad õnneks homme läbi), vaimse poole arendamine ja golfi mängimine.

Alles 2013. aasta juulikuus lubasid arstid Frye'l hakata trenni tegema, ehkki mitte täisvõimsusel. Ühtäkki isegi kätekõverdustega jännis olnud suur äär oli frustreerunud, kuid kuulas doktorite nõu ja septembri lõpuks sai ta loa hakata treenima koos Sunsi põhimeeskonnaga.

Eelmine hooaeg kujunes Frye comeback-aastaks ja tema teenetest ning positiivsest eeskujust olid hooaja lõpuks huvitatud mitu klubi, Orlando Magic väljus jahist võitjana. Kui keegi õpetab sealsetele noortele, kuidas olla üle kõige ohtlikematest vigastustest ja stressist, on see Frye.

2. Ishmael Smith – kui mängite NBA videomänge, siis leidke üles meeskond, kelle ridadesse Smith parasjagu kuulub. Andke pall talle ja lihtsalt sööstke vastasest mööda, pannes kaugelt pealt. Põmm! Te olete õppinud selgeks, kuidas võita 70% mänge.

3. Leandro Barbosa – Brasiilia koondise üks liidreid tuli eelmisel hooajal tagasi rängast ACL-i vigastusest, olles korraks põiganud vormi kogumiseks läbi ka Brasiiliast. Golden State Warriors leidis pärast korvpalli MM-i, et 31-aastasel Barbosal on veel midagi paagis varuks ja palkas ta uueks hooajaks enda meeskonda.

4. Dionte Christmas – Ta ema võis laulda poega ilmale oodates: "I'm...dreaming of a...Black Christmas. Just like the ones I used to know...". Vabandan, kui rikkusin kellegi arvates hea nalja piiri.

Dionte auks tuleb tõdeda, et Euroopa liigades on mees olnud tegija –ta on võitnud Itaalia meistriliiga Siena Montepaschiga ja olnud Kreeka meistriliiga parim skoorija.

Meeskonna koosseis:

G – Goran Dragic, Eric Bledsoe, Isaiah Thomas, Tyler Ennis, Archie Goodwin
G-F – Gerald Green, Zoran Dragic
F – P.J. Tucker, Marcus Morris, T.J. Warren, Anthony Tolliver
F-C - Markieff Morris, Miles Plumlee, Shavlik Randolph
C - Alex Len

Seis palgalimiidiga:

Suns tegi suvel mitu olulist liigutust, mis sättisid klubi rahalised võimalused tulevikku silmas pidades piiratuks. Esmalt andis Suns 27 miljonit dollarit väärt lepingu nelja aasta peale varumängujuhile Isaiah Thomasile. Kusjuures, iga aastaga läheb Thomasi palk aina väiksemaks (praegu natuke üle 7,2 miljoni, lõpuks 6,2 miljonit). Võib juba praegu väita, et see on suure tõenäosusega üks liiga paremaid tehinguid, kui vigastustejumalale regulaarselt mõni lammas ohverdada.

Teise käiguna kutsus McDonough enda jutule vennad Morrised ja ütles neile selge, kõlava häälega: "Poisid. Nüüd on nii, et ma pakun teile 52 miljonit dollarit nelja aasta peale. Ise otsustate, kuidas omavahel raha ära jaotate. Mina tahan teid tagasi meeskonda.". Markieff lubas ülemise voodinari anda Marcusele ja Marcus omakorda anda mõned miljonid Markieffile: 'Kieff teenib järgneva 4 aasta jooksul 32 miljonit (8 aasta peale), Marcus 20 miljonit (5 aasta peale. Mõlema mehe uued lepingud hakkavad kehtima järgmisest suvest.

Kolmanda manöövri sepistas McDonough asemel Eric Bledsoe (ja milline "üllatus", ühtlasi ka LeBron Jamesi) agent Rich Paul. Bledsoe leping lõppenuks järgmisel suvel ja Suns tahtis juba varakult kindlustada, et nende noor staar ei tõmbaks minema.

Pärast pikka venitamist, kus kumbki pool ei olnud rahul üksteise ettepanekutega, soostus Suns lõpuks panema "kõik mängu" ja andis 70 miljonit dollarit väärt viie-aastase lepingu lõpuks Bledsoe'le, kindlustades ta teenistuse vähemalt pooleks kümnendiks.

Kui ta suudab lõpuks terveks jääda, ennast terve hooaeg eliittasemel näidata ja palgalimiit lähiajal tõuseb, võib see tehing 3 aasta pärast teha kadedaks iga NBA peamänedžeri.

Remark: kujutage ette Bledsoe't Bucksis. Bledsoe, Antetokounmpo, Middleton/Ilyasova, Parker ja Sanders, kuues mees on Knight pingilt? Damn, vat see on noor ja äge meeskond.

Praegu maksab Suns oma mängijatele veel alla 60 miljoni dollari (ainult Bledsoe teenib üle 10 miljoni – tänavu 13) ja neil on vaba raha mõne vabaagendi palkamiseks, aga...tegelikult ei ole ka. Nimelt on Goran Dragic häbiväärselt väikese lepingu peal (7,5 miljonit hooaja kohta 2016. aastani, aga tal on õigus leping enneaegselt lõpetada juba järgmisel suvel).

Vanem Draakon tahab kindlasti vähemalt kahekordset palka, et kindlustada enda tulevik varakult ära. Suns näitas Zorani palkamisega, et tahab Goranile vastu tulla, kuid selle jaoks nad vajavad Goranilt ootamist 2016. aastani, mil uus teleleping viib limiidi 80 miljoni peale. Vastasel juhul läheb Suns "lõhki", sest lepingud Bledsoe'le, Thomasile, Morristele ja Tuckerile on niigi mahlakad ja kui Gorani leping ka takkaotsa raamatupidamisele lisada...ei jää lihtsalt ruumi uute vabaagentide palkamiseks.

Ühte kõva täiendust Suns veel vajab. Anthony Davis sobiks Sunsi nagu vaarika toormoos kuuma pannkoogi peale aga elu sees ei anna Pelicans oma briljanti ära. Ehk peitub vastus juba olemasolevate mängijate hulgas. Märkige see nimi üles: TJ Warren. Küll ta kohandub varsti NBA pikemate ääremängijatega.