DeMarcus Cousins Foto: Reuters / Scanpix
Korvpall
28. oktoober 2014, 10:19

Boogie Imedemaa

Earth, Wind & Fire on muusikaline kooslus, keda autor õppis kahetsusväärselt tundma alles pärast Prantsusmaa filmi "Puudutamatud" (1+1) vaatamist. Film kuulub klassikute hulka, mida on hea vaadata elu jooksul mitu korda: filmi sõnum, kaameratöö, peanäitlejad ja süžee on võrratud. Mis tegi antud audiovisuaalse teose aga unustamatuks, oli suurepäraselt valitud muusika.

Kuigi helilooja Ludovico Einaudi arranžeeringud ja teosed olid "Puudutamatute" heliliseks vundamendiks, siis Earth, Wind & Fire'i kaks hitti "September" ja "Boogie Wonderland " andsid filmile värvid, mida oli vaja naermiseks ja lõdvestumiseks. Mõlemal laulul on komme peasse kummitama jääda, stiilis Mart Müürisepp Vello Toomemetsana ja "Tsirkus".

Sacramento linn teab, milline näeb Boogie Wonderland välja. Palju agressiivsem, emotsionaalsem ja mustanahalisem kui Alice'i Imedemaa. Koht, kus Kübarsepa, Valge Küüliku ja Märtsijänese asemel figureerivad istungid Ramoniga, üks gay ja räppi mitteharrastav McLemore (mitte segi ajada Macklemore'iga).

Maailma keskmes naeratab DeMarcus "Boogie" Cousins. 24-aastane vastuolulise iseloomga tsenter/suur äär, kes jälestab vigade teesklemist ehk siis üle kõige mängujuht Chris Pauli. Kui pärast mängu on hea komme suruda vastase kätt, siis Kingsi liider Cousins Pauli kätt ei suru ja ei lase vahel ka meeskonnakaaslastel seda teha.

Mõned korvpallifännid väidavad, et Cousins on lapsik, ebaküps ja kahjulik meeskonna ühtekuuluvusele oma tempude tõttu. Teised toovad esile fakti, et 24-aastaseid Cousinsi kaliibriga tsentreid polegi liigas, kui Anthony Davist hinnata suure äärena.

Ta on juba praegu üks oskuslikemaid suuri mehi ründefaasis ja üle keskpärase kaitses (ehkki pick'n'rolli kaitsmist peab ta veel õppima). Ta eelmise hooaja keskmised näitajad olid 22.7 punkti ja 11.7 lauapalli ning korvpalli MM-i finaalis Serbia vastu oli just Cousins mängija, kelle tõttu rebis USA võimsalt ette. Cousins on ka ainus mängija peale Kareem Abdul-Jabbari, kelle kasutegur võib olla üle 26, aga kes ei pääse ikkagi All-Star mängule.

NBA peatreeneritele nimelt ei meeldi põikpäised mängijad, kes on ametivendade vallandamiste peamiseks põhjuseks.

Ometi on Cousins koondanud enda taha võimsa fännibaasi. Ta on tsentrite "Russell Westbrook" – mängija, kes on isekas ja agressiivne, kuid kes tahab ainult parimat ja ei rahuldu keskpärasusega. Westbrook ja Cousins ei tunne sõnu "mängime rahulikult, hooaeg on pikk", nende moto on "KITT, ole valmis...turbo boost!".

Kingsi juhtkond ja klubi uus indialasest omanik Vivek Ranadive armastavad samuti Cousinsit, nähes teda frantsiisi peamise staarina vähemalt järgmised 4-5 aastat. Siiski tekib küsimus – mida küll Kings teeb, et teda endale hoida?! Sest kummalisema strateegiaga NBA korvpalliklubi on võimatu leida.

Kas Pete d'Alessandro on geenius või peast põrunud? Ehk mõlemat?

Sacramento Kings võinuks eelmisel hooajal ka klubist ilma jääda, kui Sacramento linnapea, endine NBA mängija Kevin Johnson, ei oleks teinud pööraseid pingutusi uute investorite ja klubi omaniku leidmisel. Johnson meelitas TIBCO Tarkvara omaniku Ranadive'i Kingsi etteotsa, leidis rikkaid sponsoreid (nende seas ka NBA Kuulsuste Halli kuuluv Mitch Richmond ja neljakordne NBA meister Shaquille O'Neal) ja suutis organiseerida ka koha Kingsi uue läikiva koduareeni jaoks. Oleks meie riigiametnikud nii töökad, võiks isegi Eesti jõuda Euroopa 15 rikkama riigi hulka.

Investorid aga ei anna raha ainult heategevuslikel eesmärkidel ära. Nad tahavad näha tulemusi. Kingsi innovaatiline peamänedžer Pete D'Alessandro on näidanud end kõrgtehnoloogiat hindava juhina, aga tema vahetustehingud ja otsused ajavad ajakirjanike ja rivaalide mänedžerid hulluks: "Mis on neil plaanis? Kas nad on peidetud geeniused või suurushullustusest rumalad? MIS KÜLL TOIMUB?!".

Alates eelmisest suvest, mil D'Alessandro meeskonna üle võttis, on kõik veteranid kunagisest (tõsi, närusest) Kingsist kadunud, kolme erandiga: Cousins ja suur äär Jason Thompson, kelle ülemakstud leping paneks Ansipi seemneid sööma. Veel üks D'Alessandro stiilinäide: eelmisel hooaja vältel pääses Kingsi ridades platsile lõpuks 23 (!) mängijat; see on teine näitaja mingil põhjusel NBA-s osaleva D-liiga meeskonna Philadelphia 76ersi järel.

Nüüdseks on D'Alessandro toonud Cousinsi kõrvale kunagiste veteranide, pettumustvalmistavate noorte ja pitsapoisi Isaiah Thomase (ei ole suguluses Pistonsi legendi Isiah Thomasega) asemel mehed, kes on kas äraheidetud oma klubide juurest või end siiani mitte tõestanud noorukid. Kings on justkui kaotatud mänguasjade saar, kus peituvad vanad Lilo & Stitchi ja Mootorrattahiirte kujud.

Meeskonna põhimängujuht on Darren Collison (L.A. Clippersis vahetusmees), võistkonna teine staar on ääremängija Rudy Gay (NBA analüütikute noolelaud), algviisikus on ka viletsa debüüdi teinud tagamängija Ben McLemore.

Pingi peal figureerivad 2011. aasta drafti teine valik, endiselt enda õiget kohta ja positsiooni otsiv Derrick Williams, Reggie "oskan ainult lauapalle hankida, olen lihtne mees" Evans ja endistes koduklubides statistideks jäänud Omri Casspi ning Ryan Hollins.

Kuidas need tükid sobituvad Cousinsi kõrvale? Kas Kings leiab üldse mingi korrapära enda ansambliga? Peatreeneril Michael Malone'il läheb eesoleval hooajal teine aasta Kingsi tüüris ja kui kuningate kaitseline võimekus on endiselt košmaarne nagu eelneval hooajal, ei pruugi ta ametisse pikaks ajaks jääda.

Malone vajab tulemuste tegemiseks aga natuke püsivamat koosseisu, et põhilisi printsiipe kinnistada ja kokkumängu lihvida. Ei saa jätkata vanalinna bordelli kombel, kus iga maksupotentsiaaliga klient vastu võetakse. D'Alessandro väidab, et eesmärgiks on moodustada meeskond, mis on kaitsvalt NBA top-10 meeskonna seas, aga praeguste klotsitükkidega on see sama raske ülesanne kui Varro Vooglaiu ümberveenmine kooseluseaduse osas.

Rudy Gay'd kotitakse liiga palju

Kaitsva meeskonna tugitaladeks on üldjuhul kaks-kolm klubi paremat mängijat. Kingsi algviisikut paberil vaadates peab meeskond toetuma seega eelkõige Cousinsile, Gay'le ja Thompsonile. Kui esimesest on juba juttu olnud, siis Gay'st siiani minimaalselt.

Visete teabegraafikute põrgukurat Rudy Gay on alates enda teisest hooajast NBA-s visanud põhihooaegadel ja ühes play-off seerias alati üle 17 punkti mängu kohta, olles üks atleetlikumaid ääremängijaid liigas, kes on lauas, ründes ja kaitses tugev.

Paradoksaalsel kombel oli ta aga mängija, kelle lahkumisel läksid ta endised koduklubid natuke paremaks. Põhjus peitus Gay omaduses visata peale olukordades, mil mõistlikum olnuks sööta vabale meeskonnakaaslasele. Tõele au andes, kahel korral USA koondisesse kuulunud ja MM-kulla võitnud Gay on pannud neid üliraskeid viskeid tohutult palju ka sisse ja on lõpusekunditel alati kaetud vastase parima kaitsja poolt.

Gay'd on lihtne vihata (Cousins, James Harden, Russell Westbrook ja teised vääriti mõistetud eliitmängijad oskavad suhestuda), sest teda pole valitud kordagi NBA Tähtede mängule, ta on skoorimisele orienteeritud indiviid ja ta on vaid ühe korra viinud meeskonna play-off'idesse (sedagi koos Randolphi abiga). Lisaks eelistab ta mängida kangelast ka siis, kui seda pole otseselt vaja.

Kuid temasuguseid ääremängijaid, kes on nii kaitses kui ründes omal positsioonil NBA tippude seas, võib liigas üles loetleda vaid kahe käe sõrmedel. Kings hindab Gay võimekust ülikõrgelt ja tahab teda meeskonnas alles hoida karjääri lõpuni: Cousinsist jääb väheks play-off'idele jõudmisel. D'Alessandrot veenis eelmise hooaja lõpp, mil Gay viskas keskmisel igas mängus 20 punkti 48%-lise tabavusega (eelmises koduklubis Raptorsis olid näitajad vastavalt 19,4 ja 39%).

Kuigi Kings on juba praegu lapsikute "Gay"-naljade ohver, peavad nad temast kümne küünega kinni hoidma, sest andekaid noori on meeskonnas pigem vähe (McLemore ja Nik Stauskas, kes mängivad sama positsiooni) ja Kingsi imidž on muutunud aastakümne tagusest "loovast ja põnevast tiimist" "Boogie Imedemaaks", nii heas kui halvas mõttes. Eelvaate autor pakub, et Kings lõpetab põhihooaja Läänekonverentsis 12.-13. kohal ja meelitab enda meeskonda Jazzi tsentri Enes Kanteri.

Suvel liitusid klubiga (lisaks draftivalikule Nik Stauskasele ja draftis valimata jäänud Eric Morelandile):

1. Darren Collison – suve kõige mõistatuslikum täiendus, sest siiani pole Collison näidanud, et ta väärib NBA-s algviisiklase kohta, kui ta sai selle võimaluse varasemalt näiteks Dallas Mavericksis 2012/2013 hooajal.

Kings loodab, et pärast õnnetut Mavericksi-hooaega suutis Collison eelmisel hooajal taastada enesekindluse Chris Pauli back-up variandina Los Angeles Clippersis. Collison peaks Kingsi nägemuse kohaselt tooma võistkonda rohkem söötmist/palli jagamist (Kings oli söötude kategoorias NBA põhjatasandil eelmine hooaeg) ja agressiivsust kaitses.

2. Ramon Sessions – kui selgub, et Collison ei saa enda ülesannetega hakkama (või läheb Boogie'ga tülli), siis on pingilt kohe võtta veteran Sessions, kes hiilgab eelkõige vabaviskejoonele pääsemises. Sessions ei ole see-eest väga varmas söötja, eelistades võimaluse korral ise tuua punktid ära. Peaks olema mentor Ray McCallumile.

3. Omri Casspi – Iisraeli koondise vaieldamatu liider, kes ei ole suutnud pärast säravat uustulnuka hooaega enam NBA top-uudistesse sattuda ja taandunud selgelt rollimängijaks. Casspi tugevusteks on võimekus mängida kõrget tempot ja kolmepunktivisked nurkadest, lisaks suudab ta libistada end suurele äärele.

4. Ryan Hollins – Kunagi liikus temast YouTube'is mõnitav video "Hollaback Ryan", inspireeritud Gwen Stefani singlist "Hollaback Girl". Õigustatult, ehkki "viiendaid-kuuendaid" suuri mehi pingilt võib ikka vaja minna. Oskab vigu teha, nagu artikli autor. Me oleme sarnased, Ryan. Ma tean, mida sa tunned. "Ei tea sa midagi.". Tean ikka küll.

Suvel lahkusid klubist:

1. Isaiah Thomas – NBA üks kõige lühikesemaid (märgitud 1.75) mängujuhte, kes on oma kasvu kohta üks vinge nagla. 25-aastane Thomas on kõige lühem mängija, kes teinud NBA-s kolmikduubli ja üks viiest mehest, kes suutnud alla 180-sentimeetrise mängijana saada põhihooajal kirja üle 20 punkti ja 6 resultatiivse söödu mängu kohta.

Kohalike fännide vaieldamatu lemmik oli Kingsi juhtkonna arvates aga liiga lühikest kasvu kaitses, et tema peale lootma jääda tulevikus ja lasi 2011. aasta drafti viimasel valikul minna Phoenix Sunsi, kus ta hakkab täitma "kuuenda mehe" rolli, olles pingi parim skoorija. P.S. Soovitan vaadata dokumentaalfilmi Thomase teekonnast NBA-sse: "Road To The NBA: The Isaiah Thomas Story".

2. Quincy Acy – New York Knicksi tasub eesoleval hooajal vaadata kolme põhjuse pärast: kuidas kasutab uus peatreener Fisher meeskonna superstaari Anthony't, Andrea Bargnani "helgete" otsuste tõttu ja Acy pealtpanekute tõttu. Jõuline ja tugev ääremängija, kelle vise vajab parandamist.

3. Aaron Gray – hella südamega "meeskonna hing", kes püüab piiratud looduslike annete juures püsida NBA-s varutsentrina. Treenerid armastavad teda eeskujuliku iseloomu pärast. Suundus Detroit Pistonsisse, kuid südamerikke tõttu jätab 2014/2015 hooaja vahele.

4. Travis Outlaw – NBA oma lindprii helgemad aastad jäävad kuue-seitsme aasta tagusesse aega, mil ta oli tegija Portland Trail Blazersi ridades. Läks koos Acy'ga Knicksi.

Meeskonna koosseis:

PG – Darren Collison, Ramon Sessions, Ray McCallum
SG – Ben McLemore, Nik Stauskas
SF – Rudy Gay, Derrick Williams, Omri Casspi
PF – Jason Thompson, Carl Landry, Reggie Evans, Eric Moreland
C – DeMarcus Cousins, Ryan Hollins

Seis palgalimiidiga:

Kuigi Kingsil on üks Läänekonverentsi kehvemaid meeskondi paberil, kulutavad nad palkadele umbes sama palju nagu play-off meeskonnad Idas ja Läänes.Sealjuures enamik lepingutest kestavad vähemalt 2017. aastani, DeMarcus Cousinsi leping koguni 2018. aastani.

Meeskonna suurimad rahaneelajad on mõistagi kaks staari – suhtekorraldusbüroo Gay & Cousins. Esimene teenib tänavu ühe kalleima mängijana üle 19 miljoni dollari, teine nelja aastaga 66 miljonit dollarit (tänavu 14,7).

Gay on ülemakstud, aga ta kontraht lõppeb juba järgmisel suvel ja kuna värske MM-kulla pälvinud korvpallur sai just lapse ning soovib nüüd mõnda linna pikemaks ajaks jääda, võib Gay tõesti uue ja natuke odavama lepinguga Sacramentosse jäädagi, ehkki ta karjäär jääb seal unustatavaks (Kingsil on veel jupp maad minna play-off'idesse pääsemiseks).

Kaks lepingut halvavad Kingsi võimalusi isegi natuke enam. Landry ja Thompson on kindlustatud 2017. aastani, teenides mõlemad igal hooajal üle 6 miljoni dollari. Kvaliteetseid rollimängijaid otsides maksavad need lepingud kätte, kuigi Thompson näivat "elu parimas vormis", sest – Sacramento meedias tsiteerides – lõpetas pärast treeninguid McDonald'sis käimise (mis sul varem arus oli?). Landry peab lihtsalt püsima tervena.

Ka Collison on kindlustatud 2017. aastani, teenides keskmiselt ca 5 miljonit hooaja kohta. Autor ei taha ennatlikku järeldust teha, kas tehingu hind on õigustatud.

Kui Gay uus leping jääb 13-14 miljoni peale ja limiit tõuseb kahe aasta pärast, saab Kings jätkata oma plaaniga tuua meeskonda mõned mehed, keda keegi teine ei taha. Praegu on nende võimalused piiratud ja parim viis, kuidas meeskonda täiendada, on noppida draftis häid noormängijaid. Ägeda isaga Stauskas oli autori hinnangul hea algus.