See oli M.Roosnalt väga terane ja asjalik artikkel tegelikult.Paljud asjapulgad siin tunnevad end puudutatuna,kuid see ei muuda suurt pilti,asja olemust!
Peale Märdi selgitus ei saa ma artikli mõttest enam üldse aru: Eestil on täiesti olemas oma kultusala - vehklemine, aga see ei sobinud Märdile? Samuti ei sobi kergejõustik, maadlus, jt alad. Ainukesed alad mis tunduvad sobivat on korvpall, jalgpall, hoki ja ragbi :). Äärmisel juhul ka võrkpall, aga seal peaks Eesti vähemalt maailmameister olema. Küsime parem nii - kas me peaksime loobuma Kanteri, Nabi, Novosjolovi jt. rahastamisest, selleks, et eelisarendada ühte ala, mis võib olla teeb kunagi kedagi eestlastest kuulsaks (aga võib olla ka mitte)? Või siis selleks, et Märt Roosnal oleks Austraalias millestki rääkida? Soovitan Märdile jt. taoliselt mõtlevatele inimestele: olge uhked selle üle kes te olete ja ärge üritage koguaeg olla kellegi teise moodi, olgu selleks siis austraalased, leedukad, soomlased või kes iganes.
Eesti visiitkaart on mitmekesisus?31. oktoober 2014, 07:17
Meil pole võimalik pallimängudega nn. visiitkaarti taotleda. Kui Taani või Norra jt. "valgete riikide" esindaja on juba sageli mustanahaline sportlane, siis meie saame nö. märkamatult toetuda omadele slaavlastele - enamik sisserändajaid ei olnud otsesed vallutajad. Olid režiimi ohvrid, kes omakorda asendasid genotsiidiohvreid. Meenutus: Kord Inglismaal oli juhus kus suhtlesime inglastega ja ütlesime, et oleme Eestist. "Oi kui tore!". Seepeale küsisime, et kas teate kus Eesti asub? "Oi, ... ei tea". Ümmarguselt 50 aastat tagasi ütles USA president J.F. Kennedy: "Rahvuse prestiiž - see on olümpiakuldmedalid ja lend kuule"? Roosnat võib lohutada sellega, et olümpiakullad on meil olemas ja eestlased ei pea põdema! Ehk põevad jalgpallihaiged?
Täpsustan natuke oma mõtet. Küsimus pole üksnes selles, kas maailmas mõnd meie sportlast teatakse. Küsimus on selles, et pole ühtegi spordiala, mille järgi eestlasi tuntakse. Kui vaatame natuke ringi, siis paljudel (võibolla koguni enamusel) teistel väikestel riikidel siiski midagi on. Leedu korvpall (muide, see Leedu korvpalli fenomen on siin Austraalias huvitaval kombel kenasti tuntud), Läti hoki, Uus-Meremaa ragbi ja nagu üks kommentaator märkis Tšiilit, siis palun väga: jalgpall. Sloveeniast parem ei räägigi. Ehk jõuame igipõlise küsimuseni, kas Eesti vajab eelisarendatavaid alasid. Mina leian, et vajab. Paraku on see keeruline otsus ja keegi ei julge seda langetada. Nõnda katsume arendada kõiki alasid korraga ja peaaegu kellelgi pole (või ütleme ülivähestel on) tippu jõudmiseks vajalikke tingimusi.
Te imete jalgpallis? Miks eeldab roosna, et lugeja teab imemise otsest tõlget inglise keelde ja seda mida sellises kontektsis "suck" tähendab? Oleks tulnud selgitada Roosnakene. Nii ei saa et kirjutad "te imete jalgpallis". Noored ehk aimavad ära, aga miks mõnitad vanemat rahvast?
Teeks äkki vastupidise testi ja küsiks keskmise eestlase käest, mida-keda nad teavad austraalia spordist - kardan, et teadmised on enam-vähem sama head kui austraalastel eestlaste kohta. Miks on õhtuleht võtnud endale ülesandeks kõiki teisi spordialasid, peale jalgpalli maha teha? Kui uskuda loo autorit, siis ei teata üldse maailmas mis spordialad on kergejõustik, vehklemine, maadlus jne? Oma töö tõttu olen praktiliselt kogu Euroopa läbi käinud ja erinevate riikide inimestega päris palju suhelnud, kuid siiani ei ole ma kohanud inimest kellele tuleb kettaheidet ette näidata, sest muidu ta ei tea mis alaga tegemist on....
hea vastus Meister! Said Roosna orki! Aga asjast Arendaks siis kossu või võrkpalli. Seal 5-6 meest patsil. Jalgpall oma 11 mehega jääb meile liiga suureks. No ei leia samast põlvkonnast 11 tasemega meest. Ei tea kuidas see islandlastel õnnestub, ....
Te ilmselt päris ei hoomanud kirjutatu mõtet. Nõnda palju kui mina aru saan, ei olnud Märdi rõhuasetus ikkagi sellel, et meie sportlasi maailmas ei tunta. See oli illustratsioon, selgitamaks jutu mõtet. Jutu raskuspunkt, kandev mõte oli ikka see, et mõnda spordiala, meeskonda, sportlast tuleb eelisarendada. Nagu soomlased ja lätlased nt jäähokiga on teinud, leedulased korvpalliga või siis ma ei tea, rumeenlased võimlemisega. Märdi jutu mõte oli, et ei ole vahet, võtame või ragbi ja loome selle ümber süsteemi koos rahastusega ja tegeleme-tegeleme-tegeleme, aastakümme või kaks või niipalju kui vaja, kuniks sellest saabki Eesti spordi visiitkaart. Selline, mida iga bantu või pampaelanik teab kohe nimetada kui küsida "Mida teate Eesti spordist?"
artikkli autor, räägi mulle Tsiili spordist, peale selle et nad mängivad jalgpalli (aga kes ei mängi) ??? Tahta et keegi austraalias teaks rääkida eesti spordist on ikka ajukas. Sorry !
Vaadates viimastel aastatel eesti purjetajate tulemusi, eriti avamerepurjetajate omi, siis võiks küll nagu öelda, et purjetamine võiks olla Eesti visiitkaart, kui suudetaks leida finantseeriad Volvo Ocean Racei meeskonna kokkupanekuks. See aasta toodi ju avamerepurjetamise MMilt eri klassides üks kuld, üks neljas, kaks viiendat, ja veel paar top 15 kohta. Eelmise aasta EMilt toodi kaksikvõit ühes klassis ja teises ka üks medal. Ning need on need samad eestlased, kes paugutavad. Samuti on ISAFi maailma edetabelis ( tasemelt sama, mis tennises WTA edetabel vms) on eestil Match racei 17 koht, olümpiaklassidest laseril Rammo 19, Finnil 6 ja 23, ja nii edasi... Eestis peab purjetamine saama lihtsalt korralikud rahad taha. Viimastel aastatel on hakatud rohkem rahastama ja avamerepurjetamises on kohe ka tulemused euroopa ja maailma esiotsas. Eks järgmise aasta avamerepurjetamise euroopakad pärnus näitavad, mis puust eestlased on.. See aasta oldi Saksamaal ilmselt üks edukamaid riike.
KOMMENTAARID (18)