Korvpall

Chris Pauli ähvardab ilmajäämine sõrmusest, aga vähemalt käivad mustad mängudel (1)

Otto Oliver Olgo, 28. oktoober 2014 22:48
Blake Griffin (32)Foto: Reuters / Scanpix
Golden State Warriorsi eelvaates tõin välja, kuidas suudab ebakompetentne klubi juhtkond viia meeskonna põhja umbes 30-ks aastaks, mõne erandliku hooajaga. Kui leidub veel üks tiim, kes tunneb Warriorsi valu, on see Los Angeles Clippers (endine Buffalo Braves/San Diego Clippers).

Clippers on alates 1984. aastast, mil nad kolisid L.A.-sse, pea alati olnud liiga naerualune. No teate küll. See 1.74 pikk koordinatsioonita ja võhmata tegelinski, kes paneb esimese viske korvi juurest ässana mööda ja ei saa enam kordagi palli tunda. Perifeeriasse jäetud üksik haavatud hunt. Kristiina Ojuland.

Samal teemal

Alles viimase kolme aastaga on olukord vajunud tugevalt teise kreeni. Ja sedagi tegelikult ainult NBA liiga juhi David Sterni pärast, kes kasutas enda vetoõigust panna keeld peale vahetustehingule, mis mõjutaks NBA maastikku tänapäevani: New Orleans Hornetsi mängujuht Chris Paul oli väga-väga lähedal suundumaks L.A. Lakersisse. Miks? Ee...."korvpallialased põhjused"?

Lakersi asemel leidis Paul end hoopis Clippersist – meeskond, kus mängis 2009. aasta drafti esivalik, Blake "panen pealt üle Kia, Timofei Mozgovi ja Vabadussamba" Griffin. Ühtlasi oli Clippers endiselt klubi, kes oli Lakersi taustal justkui nende noorem, armetum ja alati isasid-emasid alt vedav poeg.

Pauli kreedo oli üheselt mõistetav: tema ei jää klubisse, mis on kõigest keskpärane või harjunud kaotustega. Clippersi kitsi ja rassistlik omanik Donald Sterling avas lõpuks enda tengelpungad (vanas eas hakkad vist mõtlema, et mis kuradi point oli omada NBA meeskonda, kui kolmekümne aasta jooksul on sul ette näidata umbes 25 hooaega ilma play-off'ideta?).

Clippers oli koos Pauli ja Griffini arenguga ühtäkki isegi arvestatav sihtkoht NBA veteranide ja kvaliteetsete rollimängijate jaoks. Kui Lakersi Suur Visioon moodustada Kobe Bryantist, Pau Gasolist, Steve Nashist ja Dwight Howardist uus meistrite tiim kukkus haledalt läbi, sai Clippersist esimest korda nende armetu ajaloo jooksul L.A. "parem klubi", mis võistles regulaarselt tiitlite nimel erinevalt Lakersist.

Aga kolme hooaja jooksul, mil Paul on viibinud Clippersis, on nad jõudnud parimatel juhtudel ainult Läänekonverentsi poolfinaalidesse. San Antonio Spurs, Memphis Grizzlies ja Oklahoma City Thunder seisavad justkui müürina finaali ees ja vaikselt hakkab seltskonda lisanduma ka Golden State Warriors, kuigi neid suudeti eelmisel play-off'il seitsme mänguga ikkagi võita. Olgugi, et Warriorsil puudus esitsenter.

2014/2015 hooaeg tähendab üliolulist tuleproovi, kohati isegi parimat võimalust, mis neil võib iial avaneda. Clippersi tuumik on küll noor, kuid iga aasta, mil jäädakse peatuma Lääne poolfinaalides või esimeses ringis, tähendab järjekordset kasutamata võimalust tugevdada klubi imidžit ja aken ei ole lõpmatult lahti.

Spurs on aasta vanem ja tiitlinälja natukenegi rahuldanud, Thunderi hooaja algus on kaudses tähenduses perses, sest lisaks MVP Durantile on vigastatud veel umbes 12 mängijat (Westbrook hakkab viskama 40-50 korda peale? Bring it on!), Warriors kohaneb uue treeneri nõudmistega. Blazers ja Grizzlies on küll terved ja näljased, aga nad pole nii sügavalt komplekteeritud.

Chris Paul, aeg on näidata, et sinus peitub enamat kui kaks kuuli play-off'ide jaoks.

29-aastane Paul, 25-aastane Griffin ja 26-aastane tsenter DeAndre Jordan on viimase kolme hooajaga pakkunud NBA gurmaanidele unustamatuid mälestusi. Kahekordse olümpiavõitja Pauli söötmismeisterlikkus on NBA-s vaat et ületamatu (Rondo ehk saab vastu), lisaks on ta kaitses põrgulikult tugev ja näeb sündmusi kolm käiku ette. Ta on üks liiga kõige efektiivsemaid mängijaid, kes on surmav mängude lõppus ja vokaalselt alati Clippersi liider.

Alates 2009. aastast on teda üldjuhul peetud NBA parimaks mängujuhiks, kuigi Deron Williams, Derrick Rose ja Russell Westbrook on kõik teatud hetkel olnud arvestatavad rivaalid ja mõned väidavad, et Westbrook mängis viimases omavahelises matšis Pauli isegi üle. Üldsus eelistab tänasel päeval aga Pauli, kes erinevalt üliagressiivsest Westbrookist ei tulista võimaluse korral alati korvi suunas, vaid püüab pigem leida tee, et mängida vabaks Griffin või mõni teine meeskonnakaaslane.

Kriitikud heidavad vanaisa surmapäeval 61 (vanaisa vanus – toim) punkti visanud Paulile aga ette, et ta teeskleb liiga palju vigade välja meelitamisel, tal pole MVP-tiitlit ja ta meeskonnad pole kunagi jõudnud kaugemale play-off'ide teisest ringist. Kuigi olematu meistrisõrmuste arv ei näita midagi – sõrmuseid võidetakse tiimiga, mitte üksi –, siis võib ette kujutada, et sisimas närib see fakt Pauli vaat et isegi rohkem kui Kevin Duranti ja Steve Nashi.

NBA mängijaid esindava liidu esimeest Pauli saab aidata edasi eelkõige parema ja vasema käe jätkuvad arengud: suur äär Blake Griffin ja tsenter DeAndre Jordan on aastast-aastasse läinud aina mitmekülgsemaks ja enesekindlamaks, neist esimene on mõne eksperdi hinnangul kerkinud NBA uueks parimaks mängijaks omal positsioonil. Kui Paul oli eelmisel hooajal õlavigastusega üle kuu aja väljas, näitas Griffin, et ta suudab tormi trotsida ka ilma kaptenita ja näitas, et lisaks lauas domineerimisele on ta keskpositsiooni vise arenenud aastate jooksul ohtlikuks relvaks.

Griffin jättis tänavu korvpalli MM-ile minemata väikese seljavigastuse pärast, kuid pigem oli tegelik põhjus töötada edasi enda hüppeviske ja kolmeste kallal. Hooajaeelsetes mängudes on 2014. hooaja MVP-võidujooksus kolmandale kohale tulnud Griffin näidanud mahlakalt sujuvalt viskeliigutust ja ainult taevas näib olevat piiriks. (Tõsi, Jamesi ja Duranti vastu läheb raskeks.)

Clippersi tuumiku kolmandat olulist lüli, NBA ühte kõige kiiremat ja kaitses domineerivat tsentrit, DeAndre Jordanit otsib taga Milwaukee politsei. Arreteerimispõhjus: Brandon Knighti mõrv. Tunnusmärgid: pikkust 2.11, kaalu üle 110 kg, musklis, mustanahaline. Hobid: pallide blokeerimine, pealt panemine, hirmutamine. Arvatav asukoht: Evelin Ilvese või Viviano Stiviano voodis.

Rollimängijatest tasub täheldada ära NBA ühe parima pallikäsitseja ja triblaja Jamal Crawfordi, kes on ühena vähestest 2000. aasta drafti mängijatest endiselt liigas. 34-aastane Crawford on võitnud kahel korral Parima Pingimängija auhinna, sealhulgas viimase eelmisel hooajal. Ta murrab vastaste kõõluseid ja võib visata igas mängus sisse ca 16-20, vahepeal isegi üle 30 punkti.

Uus omanik ja suvel sisse toodud rollimängija annavad Clippersile vajaliku tõuke?

Clippers tegi suvel tegelikult ainult ühe olulise täienduse, kuid ta võib olla just see vajalik lüli, keda neil oli vaja Lääne finaali jõudmiseks: varutsenter, kes on ohtlik kaugviskaja. Ehk siis: Spencer Hawes, kes oli eelmisel hooajal iga fantasy korvpallisõltlase lemmiktsenter.

Hawes ei adresseeri küll Clippersi peamist muret (minna kaitses kraadi võrra paremaks), aga annab võistkonna lugupeetud peatreenerile Doc Riversile variandi katsetada vahepeal viisikut, kus Pauli ja Redicku kõrval mängivad Griffin, Hawes ja Jordan. Kõlab sürrealistliku kujutelmana, aga lähiajal see juhtub lõpuks niikuinii, sest väike äär Barnes on 34-aastane ja ta asenduseks sisse toodud Chris Douglas-Roberts on siiani rohkem tuntud enda idee pärast kanda uuel hooajal retro-pükse, mitte korvpallialaste saavutuste poolest. Griffin võib mõnel minutil olla väike äär küll, kui ta kaugviskesihik on paigas.

Paul-Hawes pick'n'roll duo võib olla eriti kontimurdev vastaste jaoks, sest kumbagi mängijat ei tohi jätta vabaks otsesuunas kolmese tagant, kust Hawesile meeldib enim visata. Vähe on tsentreid ja suuri ääri (Davis, Ibaka?), kes suudavad olla piisavalt kiired, et blokeerida Hawesi viset.

Lisaks Hawesile peaks positiivset mõju avaldama ka klubi uus omanik, Microsofti tegevjuhina töötanud Steve Ballmer, kes on külastanud ka Tallinna vanalinna autori mälu järgi. Raekoja platsil sai teda igatahes nähtud. Ballmer on juba sellepärast kasulik, et ta nimi pole Donald Sterling, kes jäi eelmisel hooajal vahele lindistusega, kus ta noomis enda golddiggerist tüdruksõpra, et ei taha näha ta mustanahalisi sõpru mängudel. Arvestades, et NBA mängijatest on..70-80%? protsenti mustanahalised, sealhulgas Clippersi parim mängija Paul...jah, sa oled idioot, Donald.

Ballmer on öelnud siiani ainult õigeid sõnu pressikonverentsidel, avaldades, et tema peamiseks innustuseks on meistritiitli toomine L.A. klubisse, kellel pole veel ühtegi tiitlibännerit koduareeni Staples Centeri laes. Küll on seal üle 10 Lakersi bänneri, mis peatreener Rivers käskis maha võtta Clippersi mängude ajaks. Kaua sa jaksad elada suure venna varjus, nüüd käivad Rihannad ja Kate Uptonid nende mängudel. Las Jack Nicholson teeb enda vihateraapiat edasi Lakersit vaadates.

Kate. Mu mobiilil on midagi viga, seal pole Su numbrit sees. Kui Sa oleksid burger, oleks su nimi McIludus. Kas sa tead, mis materjalist on mu t-särk? Poiss-sõbra materjalist.

Tõsiseks tagasi minnes - eelvaate autor pakub, et Clippers lõpetab eesoleva põhihooaja parima võitude-kaotuste suhtega ja jõuab Läänekonverentsi play-off'ides jälle poolfinaali. Kus tuleb kaotus, sest saatus on karm. Ja legend "Chris Paulil on ainult kaks kuuli salves" elab edasi.

Suvel liitusid klubiga (lisaks draftivalikule C.J. Wilcoxile):

1. Spencer Hawes – korvialust ta ei kaitse, füüsiliselt on ta nõrgemapoolne tsenter, seljaga korvi poole ei oska ta rünnata. Clippers ei ootagi vist ühtegi neist omadustest Hawesilt, peaasi, et 26-aastane tsenter aitaks nende teisel viisikul olla ründes efektiivsem ja loomingulisem kui (Helar Osila kommentaatorihäälega): "Crawford triblab. Ja triblab. Triblab veel. Ühe korra uuesti. Ta viskab. Miljon, Crawford tabab!".

2. Ekpe Udoh – tsenter, kes oskab korvialust kaitsta, aga on rünnakul NBA taseme kohta nii kohutav et paratamatult tekib küsimus: "Bro, do you even shoot?".

3. Chris Douglas-Roberts – pika tee maha käinud CDR on huvitav mängija, kes lisaks ekstravagantsetele soengutele ja riidevalikutele on number kahe ja kolme peal põnev rollimängija. Ta on kaitses aktiivne, teeb üldjuhul tarku viskeid (ehkki mitte palju) ja tabas Charlotte Bobcatsi jaoks ka olulisi kolmeseid, et play-off'idesse jõuda. Kuna Bobcats/Hornets napsas endale suvel Stephensoni, muutus CDR ebavajalikuks ja ta suundus L.A. randade ja tüdrukute rüppe.

4. Jordan Farmar – mängujuht, kes oskab tõeliselt hästi palli jagada meeskonnaliikmetele ja hoiab rünnakuid liikuvana. Üks oma positsiooni parimaid snaipreid, käinud läbi ka Euroopa liigadest. Collisoni tasemele jääb ta tõenäoliselt kübekese alla.

5. Jared Cunningham – ülikoolistaar, kes on jäänud NBA konkurentsis hätta. Back-up variant, kui Redicku ja Crawfordiga peaks midagi juhtuma.

Suvel lahkusid meeskonnast:

1. Darren Collison – spordiajakirjanikud (ja iroonilisel kombel ka autor) rääkisid Pauli eemaloleku ajal eelmisel hooajal, et Griffin oli peamine jõud, kes aitas neil raske aja üle elada. Võistkonna peatreener Rivers aga ütles igas intervjuus, et varumängujuht Darren Collisonil oli sama tähtis roll. Collison teenis heade esitustega endale katse mängida algviisiklasena Sacramento Kingsis.

2. Jared Dudley – Clippersi rumalad diilid ei ole veel lõppenud, ehkki need juhtuvad harvemalt. Phoenix Sunsis kolmesed mõnuga sisse tulistanud Dudley oli Clippersis enda varju vari ja lõpuks eelistas Rivers veteran Barnesi algkoosseisus. Ehk läheb paremini Milwaukees?

3. Danny Granger – Clippers teab, et nad on nõrgad äärel. Korvi all võivad ju Griffin ja Jordan olla, aga nurkades katavad neil mängijaid Barnes ja ka Redick, kes ei jää küll hätta kaitses, aga pole ka midagi erilist. Veel 3 aastat tagasi All-Star tasemel mänginud Granger pidanuks kevadel neid lappima kaitses, aga kahjuks oli näha, kuidas endisest staarist oli alles vaid varemed: Grangeri atleetlikkus oli kadunud. Teenis pigem nime kui oskuste pärast uue lepingu Miami Heatilt.

4. Willie Green – tagamängija, kes sai episoodiliselt platsile kui Redick oli vigastustega väljas. Tujutõstjast veteran.

5. Ryan Hollins – Ta ära, ära jahtub kuni ta süda lööb. Ta ära, ära jahtub, kuni kohtuniku vile kõõõlaaab...

Meeskonna koosseis:

PG – Chris Paul, Jordan Farmar
SG – J.J. Redick, Jamal Crawford, C.J. Wilcox, Jared Cunningham
SF – Matt Barnes, Chris Douglas-Roberts, Reggie Bullock
PF – Blake Griffin, Glen Davis, Hedo "Wazz up, mah' kebab? Wanna do sum' 'roids?" Türkoglu
C – DeAndre Jordan, Spencer Hawes, Ekpe Udoh

Seis palgalimiidiga:

Nagu divisjonirivaal Warriors, on ka Clippers enda tuumiku lähiajal tehtud lepingutega üsna selgeks teinud. Chris Pauli ja Blake Griffiniga on kaks ülisuurt kokkuleppet tehtud 2018. aastani, ehkki mõlema mehe kontrahtis on klausel, mis lubab neil juba 2017. aasta suvel kohvrid kokku pakkida, kui nad tõesti seda tahavad. Pauli leping on väärt 88 miljonit dollarit nelja aasta peale (tänavu 20 mln, lõpuks üle 24), Griffini oma 78 miljonit (17,6 pealt 21,3 miljoni peale lõpuks)

Lisaks Paulile ja Griffinile on klubi investeerinud pikaajaliselt ka Hawesi, kelle leping meenutab olemuselt kahe staari tehinguid – kuni 2017. aastani kindlalt klubis, järgmine hooaeg on mängija enda valik. Sinnani on kindlustatud ka J.J. Redicku (nati üle 7 miljoni hooaja kohta) ja uustulnuka C.J. Wilcoxi ning teise aasta mängija Bullocki teened.

Kuna Paul ja Griffin teenivad juba roppu raha ning rollimängijatest saavad üle 5 miljoni Hawes, Crawford (kuni 2016. aastani) ja Redick, siis pole ime, et Clippersi finantsvõimalused on kesised. Palgalimiit on 65 miljoni dollari peal, Clippers kulutab juba praegu üle 80 miljoni. Kusjuures siin tuleb sisse väike konks – DeAndre Jordani leping lõppeb järgmisel suvel.

Meeskonna uus omanik Ballmer on nii rikas mees, et tal pole probleemi maksta luksusmaksu ja vajadusel ka kordusmaks, et kindlustada meeskonna relevantsus Läänekonverentsi tipus. Jordan teenib praegu 11,4 miljonit, kuid ta nõuab arvatavasti 3-4 miljonilist palgatõusu. Arvestades fakti, et limiit tõuseb 80 miljoni peale (luksusmaks siis nähtavasti 90-95 peale), suudab Ballmer alla neelata ühe aasta luksusmaksu ja korduvamaksude ehk repeater tax-ide tasumist, kuigi parem oleks, et sellega kaasneks lõpuks Lääne finaali pilet.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee