Suvel USAsse tudeerima läinud tippujuja Ralf Tribuntsov kohanes karmide nõudmistega kiiresti. "Peab olema väga raske haigus, et trennist ära saada," ütleb tõbisenagi harjutanud sportlane.
USCs (University of Southern California) õppiv Eesti parim seliliujuja on esimestel ookeanitagustel võistlustel maitsnud võidurõõmu ja kiikab lootusrikkalt tulevikku.
Ralf, enne USAsse siirdumist sa ilmselt arvestasid, et seal on mahv hullem kui Eestis. Milline on tegelikkus?
Enne sinna minekut teadsin, et sprinteritel on väiksemad treeningumahud ja nii ongi. Ujun vähem kilomeetreid kui Eestis, aga töötame palju intensiivsemalt.
Eesti ujumise suurkujud Jana Kolukanova, Triin ja Martti Aljand, Jane Trepp ning Martin Liivamägi on rääkinud, et USAs oli ettevalmistus nii karm, et neil pilt virvendas. Kas sul läks algus libedamalt või oled kogenud midagi sarnast?
Treeningud on muidugi rasked. Enamus asju, mida teeme, on maksimaalse ujumise peale. Vahel pärast trenni süüa ei tahagi, kõht on hell ja pilt on ka mitu korda virvendanud. Sprinteritel on kergemad kavad kui kesk- ja pikamaaujujatel. Nii et poisse näeb ikka oksendamas.
Triin Aljand pidi trenni minema tõbisena, kui võttis antibiootikume. Kuuldavasti jäid sinagi haigeks. Andsid treenerid armu või tuli harjutada?
Jah, peab olema ikka väga raske haigus, et trennist ära saada. Kahe nädala jooksul, kui ma olin haige, võisin kolm treeningut vahele jätta.
Räägi pisut põhjalikumalt, milline su päev välja näeb?
Iga päev on natuke erinev, räägin nädala plaanist. Esmaspäeval 6.30–8.00 jõusaal, kool on tavaliselt 10.00–13.00 või 14.00 (pausidega, tunnike vaba, tunnike koolis). 14.00–16.00 ujumine, 16.00–17.00 eratunnid, kui oled mõnes aines maha jäänud. Pärast võib veel koolitunde olla, kõige pikem päev lõppeb kell 20.00. Siis on vaja kodutöid teha. Magama lähen 22 paiku.
Teisipäeval on 6.15–7.30 ÜKE. 7.30–8.00 sprint power tower (raskusega ujumine). Ülejäänud päev umbes sama. Kolmapäeval 5.45–7.00 jõusaal, 7.00–8.00 ujumine (sprint), õhtu on vaba. Neljapäeval 6.15–7.30 ÜKE, 7.30–8.00 raskusega ujumine, 14.00–16.00 ujumine. Reedel 5.45–7.00 jõusaal, 7.00–8.00 ujumine ning 14.00–16.00 ujumine. Laupäeval 7.00–9.00 ujumine (see on väga raske trenn). Ülejäänud päev on vaba. Pühapäev on vaba.
Kui head treenimis- ja taastumisvõimalused ülikoolis on?
Kõik on tipptasemel. Jäävannid, compression machine (jalga tõmmatakse justkui saapad, mis parandavad taastumist pöidadest puusadeni – toim), vajadusel massaaž ja veel mitmesugused taastumismasinad. Keha kontrollitakse iga kahe kuu järel spetsiaalse aparaadiga. Ujula on uus, kahe basseiniga ja jõusaal on väga suur. Taastumisjoogid, proteiinišokolaadid, snäkid jne on alati olemas. Saame smuutisid teha.
Palun tutvusta tiimi, kuhu sa kuulud.
Kuulun sprindigruppi, kus harjutab 15 poissi. Neist neli on väga kõvad. Näiteks Dylan Carter on võtnud medaleid juunioride MMil. Santo Condorelli on samuti kiire, Luca Spinazzola tugev seliliujuja. Vahel harjutab meiega ka Vladimir Morozov (OM-pronks 4 x 100 m kroolis). Ülejäänud ujujad on samuti head. Meil on viis treenerit, peatreenerina tegutseb Dave Salo.
Milline eesmärk on sulle seatud esimeseks aastaks?
Jõuda NCAA-le (USA üliõpilasmeistrivõistlustele) ja seal hästi võistelda ning suvel MMil edukalt esineda. Eesmärk on olümpianormile lähemale jõuda.
Mida tudeerid ja kui raske on õppeaineid inglise keeles omandada?
Ma pole eriala valinud, õpin üldaineid. Praegu saan koolis hakkama. Kõik oleneb sellest, kui raskeks asjad endale teed. Kui hoiad kõike kogu aeg kontrolli all, ei ole mingit probleemi.
Vahel tuleb mõni tund näpistada ka uneajast?
Jah, mõnikord on vaja rohkem õppida, siis saan vaid neli tundi magada, aga unepuudust pole tekkinud.
Kas võib öelda, et oled USAs kohanenud?
Olen juba kohanenud ja mulle meeldib siin väga.
Millega tegeled vabal ajal?
Olen koos tiimikaaslastega. Vaatame filme, istume elutoas ja lihtsalt räägime, käime rannas. Päris suur osa vabast ajast kulub magamisele.
Kannata ära ja küll soovitud tulemused ka tulevad.
Jõudu!