Kaido Höövelson läheb abikaasa Jelenaga taaskord Jaapanisse, küll määramata ajaks. Foto: ALDO LUUD
Spordivaria
11. november 2014, 08:00

Kaido Höövelson läheb tagasi Jaapanisse: "Tagasisõidupiletit mul pole, võtan selle siis, kui vajadus tuleb!" (6)

Vigastuste tõttu sumomaadluskarjääri lõpetanud Kaido Höövelson alias Baruto jätab oma 80pealise veisekarja ning kunagisse hobusetalli rajatud Barto puhkemaja ja põrutab taaskord Jaapanisse. Seekord üheotsapiletiga. Kas vägilane naaseb üldse kodukamarale?

Eelmise aasta septembris sumomaadlusega hüvasti jätnud Baruto alias Kaido Höövelson ei suuda Jaapanit ega teda ebajumala staatusesse tõstnud miljoneid fänne hüljata. Pärast Tallinnas Kiek in de Kökis omanimelise näituse avamist, põrutas Höövelson abikaasa Jelenaga lennukile, et Tõusva Päikese Maale naasta. Nüüd tagasisõidupiletit ei ole.

Mees kui suursaadik

"Käisin seal kümme päeva tagasi, täna lendan tagasi. Tagasisõidupiletit ei ole, võtan selle siis, kui vajadus tuleb," sõnas ta eile hommikul näitusehuvilistele.

Veebruaris Jaapanis patsilõikamistseremoonial ametlikult sumokarjäärile lõpu teinud Höövelson tuli Eestisse lõplikult märtsis ning asus elama kodutalus.

Nüüd pühitakse koos Jelenaga kodumaapind jalge alt ning siirdutakse taas välismaale. Miks ta lahkub? "Edasi-tagasi susserdamist pole, toimub reaalne töö. Suursaadikutöö, veidi turismindust, natuke üht, teist ja kolmandat, otsin oma kohta," jättis ta saladuseloori kergitamata.

Ühtlasi kinnitas Väike-Maarjast pärit vägilane, et tähtis on kontaktide hoidmine ning neid on Jaapanis tal arvukalt. Siiski tõdes Höövelson, et pinnuks on silmas pikad vahemaad. "Eesti võiks Jaapanile lähemal olla. Sellest tulenevalt peabki tegema suurema kaaluga otsuseid."

Ometi võib Eestist lahkumise soovi kihutada ka üks Höövelsoni unistus – teha midagi ära just kodumaa jaoks. Veebruaris kodumaale saabununa andis mees läbi lillede mõista, et soovib minna poliitikasse.

"Elu läheb ju edasi. Ega ma sellepärast ära ei sure. Muretsen Eesti pärast. Valige mind!" sõnas ta toona lennujaama kogunenud ajakirjanikele. "Tahan midagi Eesti riigi nimel ära teha. See (poliitika – toim.) on üks variant."

Paistab, et vastupidiselt epeevehkleja Nikolai Novosjolovi erakonda astumisele Höövelson niipea poliitikamaastikul ilma ei tee, küll aga äris. Suvel lõi ta reisifirma nimega Barto Tours, mille kaudu said huvilised nii Jaapanist kui Indoneesiast osaleda sumomaadleja korduspulmas Vainupea kabelis ning laulupeol.

Eesti Barutolandiks!

Ühtlasi leidis end Eestis just tänu Höövelsoni teenetele Jaapani firma nimega Lampserve. Mees andis mõista, et Eesti on vägev e-riik ning see kütkestas Okinawast pärit ärimeest Fumiyasu Sunagawat. Mees tuligi sumovägilase kaudu Eestisse ning juba laulupeo paiku katsetati koos mobiilsidefirmaga Elisa valguse kaudu leviva kiire interneti võimalusi.

Jaapani suursaadik Eestis Tetšuro Kai kinnitas, et Höövelson on kohati kui tema asemik ning tõeline rahvasaadik. "Täiesti võimalik, et kümnest jaapanlasest üheksa teavad, kes on Baruto. Kuid seda, kus on Eesti, ehk vaid üks." Höövelson ise muigas, et Tõusva Päikese Maa asukad teavad Eestit Barutolandina. "Nad teavad Eestist niipalju, kui nad teavad mind. Estonia asemel võiks nende arvates olla aga Barutoland," naeris ta.

Üks on kindel, sumoga enam mees ei tegele ning näitusele üles pandud esemed melanhooliat ei tekita. "Ise ringi ei lähe, kuid matše vaatan ikka. Pisarat silmanurka ei võta, sellest sai kõht täis," muigas ta.

Näitusel Keisrikarika koopia

Eile Tallinnas, Kiek in de Kökis taasavatud Siim Randoja ja Rait Männiku koostatud näitusel "Baruto. 10 aastat Jaapanis" saab heita pilgu Kaido Höövelsoni sumokarjääri unikaalsetele esemetele.

Ekspositsioon võimaldab Eestis esmakordselt näha kõike sumopõllede ja kimonote kollektsioonist kuni väärikate auhindade ja meeneteni välja. Ometi puudub sealt veebruaris äralõigatud pats, mis on hoopiski Höövelsoni kodus karbi sees.

"Näitusel on kõik minu jaoks oluline, see, mis kümne aasta jooksul kasutuses olnud. Pats on mul aga kodus, juhtus lihtsalt nii," muigas kangelane ise.

Väljapaneku kõige haruldasem eksponaat on sumoturniiri võitjale omistatava rändauhinna, Keisrikarika ametlik koopia, mis on tõenäoliselt ainus väljaspool Aasiat asuv selline trofee.