GALERII | VIII Eesti Spordi Kongress - Palju mõtteid, kuid millal jõutakse lahendusteni? (9)
Nuudi sõnavõtuga Eesti Spordi Kongress ka lõppes. Kaheaastane töö on lõpule viidud, kus kas kõik probleemid leiavad lahenduse, näitab aeg. Nagu alati.
Nuudi palus kõikidel kongressil osalejatel vaadata peeglisse. Probleemide lahendus peitub meis eneses.
Tiit Nuudi: "Raha on meil vähe, peame seda korvama vabatahtlikkusega!"
Tiit Nuudi sõnul muutub täna arutluse all olnud arengustrateegia õige pea eelnõuks. Kui see Riigikogus vastu võetakse, siis on tema väitel sport esmakordselt Eesti ajaloos tähtsustatud kõige kõrgemal tasemel. Aga kas tegelikult midagi muutub?
Eesti Spordi Kongressi juhtrühm istus koos kokku 27 korda. Esimest korda kohtuti eelmise aasta septembris. Selle aasta juunis ja septembris tehti ajurünnakuid ja muudeti rõhuasetusi spordiliitudes, ettepanekuid tutvustati augusti lõpus juhtkomitees ning 2. septembril jõudis arutelu ka rahandusministeeriumisse. Kas me jõuame pöördeliste muutusteni?
Ühtset vastust, kas toetused peaks tippspordisüsteemis ümber suunama, pole. Raju ja Tõniste keerutasid pikalt, kuid oleks olnud vaja konkreetset ütlejat. Järelikult jätkame sama süsteemiga - edukad tipud saavad seni, kuni sealt alla ei kuku, rohkem. Keskpärased, algajad ning nn turistid ikka vähem.
Käes on lõppsõna aeg, mille esitab EOK aupresident Tiit Nuudi.
Kuna olümpia komitee esimehel ei olnud inimestele midag ipositiivset ja edasiviivat öelda tõmmati jälle kapist välja Smigun-Vähi.
Kuidas see vana olematu probleem meie sporti ja eriti noortega tööd aitab korraldad jääb norm inimesele arusaamatuks.
Imelik on see et tõsistele ja pühendunud sportlastele ei leita isegi söögiraha aga igasugu gaala-üritusteks , vastuvõttudeks, kongressideks, turismiks jne. ikka leitakse
Martti Raju: "Spordistrateegias peab konkreetselt kirjas olema, et mingist saavutusest alates paneb riik pallimängukoondistele õla alla." Tema arvamus oli põhjustatud tõigast, et nii võrkpalli- kui viimati korvpalliliit on pärast meeste koondise EM-finaalturniirile jõudmist valitsuselt raha lunima, et mängijad saaksid enne turniiri suurvõistluseks korralikult valmistuda.
mis laostab organismi ja võõristab inimese tööelust,vaid individuaalsele eneseliigutamisele.Rahvasport peaks olema maksuvaba ja samuti rahvaspordile/treeningule kuluvad summad.See oleks riigile odavam ja preventatiivne,ning tugevdaks elanikonda.
Rahvas on entusiastlik ka küsimusi küsima.
Ajanappuse tõttu jäi dopingusebatt poolikuks, aga kätte on jõudnud viimase arutelugrupi kord. Tippspordi olemusest ja arengust räägivad endine tipppurjetaja Tõnu Tõniste ja EOK tippspordi juht Martti Raju, vestlust juhib Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.
tuleks hoopis vähendada ja mõelda rohkem koolilaste, pensionäride, lastega perede peale aga mitte selle peale kuidas rohkem muidu sportlasteks nimetavaid isikuid olümpiale saata.
Karol Kovanen arvab, et kui Eesti Antidoping pole suuteline ise proove tegema, siis tuleks alaliitudel härjal sarvist haarata. Tema sõnul teeb nii sulgpalli- kui ujumisliit ise viis dopinguproovi aastas ja õhutab teisi alaliite initsiatiiviga kaasa tulema.
Karol Kovanen on Veerpalu dopinguskandaali kirjeldades lakooniline: käisime saunas ära, aga ihu jäi ikkagi pesemata.
Allikvee lisab idealistlikult, et aastaks 2025 võiks Eesti tippsport olla 99,9 protsendi ulatuses puhas ja ka harrastajatel ei teki kihku dopingut tarvitada ning selle abil rahvaspordiüritustel etteotsa jõuda. "Suurem kontroll võiks taastada usaldust. Peame saama finantsid, et järjest enam proove võtta. Kahjuks maksab iga proovi tesitimine 400 eurot."
Pärast üldist juttu jõuab järg dopinguni ja Ralf Allikvee põrutab, et Eestis valitseb selles valdkonnas totaalne usalduskriis. "Dopingu tarvitamine on obejktiivne näitaja. Ei ole sellist varianti, kas usun või ei usu. Kui proov on positiivne, siis see näitab, et on tarvitatud."
Pärast lõunasööki jätkub kongress kolmanda arutlelupunktiga, milleks on "Sport ja vaimsus". Peamiselt küsitakse, kas praeguseid ja endiseid spordiinimesi suudetakse enda lemmikala juures ka edaspidi hoida. Lisaks käsitletakse ausa mängu põhimõtted, milla alla kuulub ka doping. Räägivad sulgpalli- ja ujumisliidu president Karol Kovanen, sihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu esimees Ralf Allikvee ja Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige Are Altraja. Debatti juhib Hannes Rumm.
Nool lisab, et neljast erakonnast kolm plaanivad oma valimislubadustesse ka spordipoliitikat sisaldavaid punkte. Mis see üks erakond on? "Usun, et saalisolijad teavad seda küll. Paljud alaliitude juhid on sellest erakonnast ning teavad neid probleeme väga hästi."
Kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool küsib ettevõtjate käest: Mis arvate sellisest ideest, kui tõstaks kõigil Eesti inimestelt tulumaksu 1% ning saaks oma äranägemise järgi paigutada selle kas kultuuri, sporti või kuskile mujale?
Hääl: Väga hea idee, arvan, et olen annetanud rohkem kui 1%. Kas see Eesti elatustaseme juures on elluviidav, on aga küsitav.
Kalm: Mulle meeldib see idee kodanikuühiskonnafännina vägagi! Küll mitte, et tõuseks, kuid olemasolevast tulumaksust võiks ära anda küll.
Kommentaarid