Foto: ERAKOGU
Talisport
18. november 2014, 08:00

Eesti parim kiiruisutaja püüab kõige kiuste teha jõulist arenguhüpet

SASKIA ALUSALU MURE: treenerid ei saa omavahel läbi! (3)

"Uisutamine on ainus asi, miks siin olen, ja selle nimel pean vastu pidama, pingutus on seda väärt," ütleb Eesti parim kiiruisutaja Saskia Alusalu oma Inzelli kodus lõunase puhkepausi aegu. Kaunites Baierimaa Alpides pole taevas sugugi alati pilvitu.

Milles asi? Nimelt nendib Alusalu nukralt, et tema treenerid, kanadalanna Abby Ennis ja hollandlane Wim den Elsen ei saa omavahel absoluutselt läbi. Kui eesti piiga räägib ühega, siis teine solvub, ja vastupidi. Inzellis kohapeal viibib pidevalt ainult Ennis. Den Elsen juhendab seal sportlasi paari nädala kaupa, on siis kuu-poolteist eemal ja saadab plaanid meili teel.

Nii on ju keeruline töötada ja Alusalu noogutab. "Jah, olukord pole kõige lihtsam, aga üritan mõelda sellele, miks olen siia Inzelli tulnud. Mina isiklikult saan mõlema treeneriga kenasti läbi. Praegune olukord õpetab mu väga iseseisvaks uisutajaks, ise hakkama saama. Usun, et pikas perspektiivis tuleb see kasuks. Üritan oma energia uisutamisse rakendada," rõhutab Alusalu.

Aasta tagasi seitse sekundit aeglasem

Sportlikus plaanis ongi Alusalu ju oma ettevalmistuse ja esimeste tulemustega rahul. Läinud talvel ta Sotši olümpiarongile veel ei jõudnud ning nüüd huvitabki koduseid pöidlahoidjaid küsimus, mida võib oodata-loota tänavu? Uisutaja ise jääb numbrite ja kohtade ennustamise osas kidakeelseks.

Küll on olemas esimene võrdluskoht: eelmise nädala lõpus sõitis Alusalu Inzellis oma põhidistantsil, 3000 meetris 4.18 sisse, jäädes Eesti rekordile alla ainult loetud sajandikega. Ning seda nelja nädala pikkuse tugeva mahutreeningu pealt. Mullu ta ka veidi valmistus samal ajal peetud võistluseks ning aeg oli 4.25.

Eelmisel ja sel nädalal peetavatest esimestest MK-etappidest Jaapanis ja Lõuna-Koreas jääb Alusalu eemale, küll läheb ta detsembri alguses Berliini ja Heerenveeni. Jaanuar toob Tšeljabinskis peetava EMi.

Siis saab ju võrrelda aegu mullu Berliinis sõidetutega? Alusalu vaidleb sellele väitele vastu ja ütleb, et päris üks-ühele ei saagi numbreid kunagi võtta. "Ühes ja samas kohas võib igal aastal olla erinev jää. Oleneb, kui palju raha ja aega on jää kiiremaks muutmisele kulutatud. Berliinis on tavaliselt aeglane rada, Heerenveenis veidi kiirem.

Minu jaoks on põhiline hoopis võrdlus teiste uisutajatega. Millist kohta kusagil tahan saada, on taas raske pakkuda. Ma ei tea, kui palju on olümpia-aasta järel loobunuid, kes konkreetselt millisel võistlusel osaleb.

Ainus, mis kindel – lähen endast parimat andma! Kui võistlus saab läbi, oskan öelda, kas olen rahul või mitte. Eelmisel talvel olin alles oma esimesel MK-karussellil. Olen üks nooremaid kiiruisutajaid, tähtsaim on pidev areng."

Alles pühapäeval sai Alusalu rohkem kui kuu aja jooksul esimese puhkepäeva. Paari nädala pärast algavaks Berliini MK-etapiks loodab Alusalu jõuda juba heasse vormi. Ehkki… ta ei tea veel sedagi, kas ja milline treener neile võistlustele kaasa tuleb.

Jääle minekuks esimest korda valmis

Alusalu jäi väga rahul suviste ja sügiseste treeningutega. "Inzellis tehti rada valmis 1. oktoobriks ning jääle minnes tundsin esimest korda elus, et olen selleks täiesti valmis ja just uisutamisasendis füüsiliselt piisavalt tugev. Samas tuleb leida kesktee – ühest küljest peab uisutaja olema tugev ja jõuline, teisalt vastupidav. Otsin seda õiget piiri, eks iga aasta ja kogemuste lisandumisega muutu see suhe paremaks.

Ka juulikuus saime kolme nädala jooksul jääl harjutada. Mahud olid suured, et jäävõimalus maksimaalselt ära kasutada. Järgnes kaks kuud kuivamaatreeninguid: imitatsioonid, jõusaal, intervallid, jalgratas, jooksmine. Jääl tuleb nüüd teha palju tehnilist tööd."

Olulisematel võistlustel osaleb Alusalu lisaks põhidistantsile 3000 meetrile ka poole lühemal maal ja ühisstardist sõidus. Kõrgmäestikuvõistlusi ehk "rekordimasinaid" esialgu kavas pole. Kui õnnestub kvalifitseeruda märtsis Calgarys peetavale mitmevõistluse MMile (Alusalu: "See oleks tore boonus."), saaks mäestikus võistelda.

Kui kaugele jääb Saskia Alusalu maailma tipust ja tugevatest keskmikest?

3000 m

Maailmarekord: 3.53,34 Cindy Klassen (Kanada)

Sotši olümpiakuld: 4.00,34 Ireen Wüst (Holland)

Sotši 10. koha aeg: 4.10,01

Alusalu Eesti rekord: 4.18,69 (andnuks Sotšis 28 naise hulgas 24. koha)

1500 m

Maailmarekord: 1.51,79 Cindy Klassen (Kanada)

Sotši olümpiakuld: 1.53,51 (OR) Jorien ter Mors (Holland)

Sotši 10. koha aeg: 1.58,09

Alusalu Eesti rekord: 2.04,28