Võimuvahetus Eesti väravasuul? Peatreener Pehrsson valmistub Pareiko asendamiseks Aksaluga (9)

Sergei Pareiko tõusis Eesti koondise esiväravavahiks 2009. aasta kevadel. Pavel Londak oli küll teinud sügisel 2008 mitu korralikku ja koduses 0:0 viigimatšis Türgiga suisa hiilgava etteaste, ent kevadel leidis toonane peatreener Tarmo Rüütli, et esikindarolli väärib pigem Venemaa kõrgliigas hästi esinenud Pareiko.

Matšides Armeeniaga (2:2 ja 1:0) mängis Pareiko korralikult ja võimuvahetus oligi tõsiasi. Mart Poomi lahkumismängus tuli legendi asemel platsile just Pareiko, kes mängis ka sümboolselt tähtsas lahingus Brasiiliaga. Seejärel on Eesti pidanud 29 valikmängu, millest Pareiko pole väravas seisnud vaid ühes – 2012. aasta play-off’i kordusmäng Iirimaaga tuli kollaste kaartide kuhjumise tõttu vahele jätta.

Pareiko – Eesti fännide suur lemmik

Kirgliku mängustiiliga Pareiko on Eesti koondise poolehoidjate suur lemmik. Enne igat poolaega, kus ta asub kaitsma Lilleküla staadioni fänni­tribüüni ees paiknevat väravat, skandeerib fännisektor tema nime. Eranditult. Ja Pareiko ei jäta kunagi fänne tänamata. Eranditult.

Homses matšis San Marinoga ei pruugi Pareiko aga postide vahel seista. "Ma pole veel otsustanud, kes San Marino vastu väravas seisab," kinnitas peatreener Magnus Pehrsson pärast 1:0 võitu Norra üle, kus Aksalu enda arvele uhke nullimängu kirjutas.

Miks eelistas Pehrsson Aksalut? "Tahtsin talle tugeva klubihooaja järel võimaluse anda. Meie esiväravavaht Pareiko on pikalt mängupraktikata. Loodan, et ta leiab talvel klubi, aga pidin silmas pidama pikka perspektiivi – mis saab siis, kui Pareikol klubi leidmine ei õnnestu? Seda võimalust arvestades oli matš Norraga Mihkli jaoks hea variant," selgitas rootslane.

Vastus oli üpris diplomaatiline, aga arutlus väga loogiline. Pareiko saab jaanuaris 38aastaseks. Väravavaht on küll tänapäeva tippjalgpallis ainuke positsioon, kus karjäär võib kesta teisele poole 40. sünnipäeva, aga neid näiteid on siiski vähe. Varuvarianti on vaja. Nii on lihtsalt mõistlik.

Tõsi, ilmselt mõjutasid Pehrs­soni otsust ka Pareiko oktoobrikuu partiid – Leedu võitis Eestit tema apsu tõttu sündinud väravast, kuna arutelu Wayne Rooney karistuslöögi tõrjutavuse üle jätkub puurivahtide Valhallas.

Kogu austuse juures San Marino ja Jordaania vastu oli kolmapäevane mäng Norraga Eesti koondise novembri matšidest eeldatavalt keerukaim ning Aksalu usaldamine just selles matšis on märk, et koondise juhtkond näeb järgmist esinumbrit just temas.

Siiski ei tasu arvata, et Pehrsson teeks muutuse vaid muutuse tegemise pärast. Seniks, kuni peatreener leiab, et Pareiko on Eesti parim väravavaht, kuulub esikindakoht temale. Aga Aksalu mängitamisega tegi peatreener oma tööd ehk ergutas konkurentsi. Etteruttavalt olgu öeldud, et teisipäevases koduses matšis Jordaaniaga kaitseb Eesti väravat ilmselt Londak, sest temagi väärib ja vajab koondisepraktikat.

Ega puurivahid omavahel tülli lähe?

Loogiline on esitada küsimus: ega praegune olukord, kus kuus aastat paigas olnud hierarhia kõikuma löödud, puurivahte omavahel tülli aja? Kui pingile jäetud ründaja võib alati loota, et äkki saab vahetusest platsile või hoopis järgmises mängus, siis väravavahtide rollid on jalgpallis tsementeeritumad. Klubijalgpallis nähtu viitab, et mitu head väravavahti ühte meeskonda pigem ei mahu.

Aksalu kinnitusel on asjad koondises veidi teistmoodi. "Rahvusliku eesmärgi nimel võitlemine ühendab. Klubides on võitlust ja võitlemist rohkem." Saarlase sõnul ei tulnud algkoosseisukoht talle üllatusena, vaid ta teadis seda ette. Samas kinnitas Aksalu, et tal pole õrna aimugi, kes mängib San Marino vastu.

Milliseks hindab Aksalu oma šansse tõusta koondise esiväravavahiks? "Ei hindaks neid asju üldse. Jalgpall on meeskonnamäng ja oleme ühtne meeskond. Teineteise taga sudimist ei ole. Igal juhul arvan, et Sergei Pareiko ja Pavel Londak on mõlemad väga head väravavahid ja kellegi aeda kive ma ei viska."

Sõnad kõlavad veidi klišeelikult, aga Mart Poomi juhendamisel töötav koondise väravavahtide osakond on treeningutel nähtu ja kuuldu põhjal otsustades tõesti ühise eesmärgi eest väljas. Aksalu kolmapäevane hea partii lihtsalt suurendas konkurentsi, mis tuleb Eesti jalgpallile ainult kasuks.