TEEL AUGUST VÄLJA: Nikolai Novosjolov sai kodusel MK-etapil 13. koha.Foto: Mati Hiis
Vehklemine
17. november 2014, 09:00

Nikolai Novosjolov: kahju, et pidin nii rämedasse auku kukkuma (7)

Epeevehklemise kahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov on vaikselt mõõnast väljumas. Aprillikuus tabanud tervisehäired suvisteks tiitlivõistlusteks korda ei saanudki ning mees võttis kolmeks kuuks aja maha. Kodusel MK-etapil 13. koha teeninuna tõestas eestlane, et sportlik viha on alles ning töö jätkub Rio olümpiani.

Nikolai, kodusel MK-etapil said publiku toel kaheksandikfinaali. Kas plaan oligi vaadata, kui kaugele jõuad?

Võib ka nii öelda. Mõni aeg tagasi, kui sain taas hakata treenima, kui tahe oli nii suur ning vaim oli puhanud, plahvatasin ning ütlesin, et kurat, võidan selle Tallinna Mõõga ära. Hakkasin siis vaikselt trenni tegema, aga esimene trenn oli nii jube, et vaikselt tuli pisar silma. Ei osanud midagi teha! Rügasin edasi ning nüüd ma olen kindlasti paremas vormis kui eelmisel hooajal.

Mõõga võtsid kätte alles oktoobri keskel?

Jah. Kui nii vaadata, siis olen peaaegu kolm nädalat mõõgatrenni teinud. Füüsis oli mul ju ka sama kehv. Kolme kuu jooksul ei jooksnud, ei käinud isegi jõu­saalis.

Rääkisid juba tiitlivõistluste aegu, et pisivigastused häirivad sind ning üks koht teeb teise haigeks. Tallinnas olid sul käsi ja jalg teibitud. Mis siis ikkagi lahti on?

Algas kõik kubemelihasest, see tõmbas pingule teisi lihaseid. Valu andis tunda alaseljas, kui ei saanud enam ette liikuda. Üritasin seda käega kompenseerida. Seejärel tõmbasin õla ära. Nii see lumepallina veereski. Kahju, et pidin nii rämedasse auku kukkuma, et aru saada, kes ma olen ning mida ma tegema pean.

EMil jäid pidama alagrupis, Kaasanis MM-tiitlit kaitsta sul ei õnnestunud - alistusid avaringis soomlasele Niko Vuorinenile. Oled sa tagantjärele mõelnud, et EMile ning MMile minek oli viga?

Ei olegi sellist päeva, kus sellele ei mõtleks. Loomulikult, juba aprillikuus viitas kõik sellele, et midagi head ei tule. Rääkisin kõigiga, ka peasponsoriga, mis seisus ma olen. Ütlesin, et ei luba mitte midagi. Ta suhtus väga mõistlikult ning küsis, kas on üldse mõtet minna. Aga ikkagi läksin – põhjus oli taktikas.

Kui ma poleks läinud, oleksin kaotanud MK-punkte. Samamoodi ka Berni MK-etapil (Novosjolov sai nädal pärast vigastuspausilt naasmist 10. koha – ML). Tegelikult polnud ma üldse valmis, kuid nii oleksin edetabelis langenud. Arvestades, et ma olen hästi pika pausi pidanud, on raske alagrupist alustada. Peale vigastust rabelema hakata on samuti riskantne, hädad võivad ju uuesti tulla.

EM-il ju ka nägime, et alagrupist alustamine sulle väga hästi ei sobi.

See on suur loterii. Sten Priinits sai näiteks Berni MK-l alagrupist edasi, Tallinnas ei saanud. Olen muidugi väga pikalt sellel karussellil olnud ning aastaid alagrupist alustanud, kuid see on siiski kurnav. Hiljuti rääkisime rahvusvahelise alaliiduga ning käivad jutud, et võib-olla kaotatakse üldse alagrupiturniir ära. See on ikka väga karm.

Eesti edetabelijuht ongi sinu asemel hoopis Priinits. Olümpiakohti on vaid üks ning kevadel läheb eeldatavasti madinaks. Kuidas sina konkurentsi hindad?

See on väga tore, aga kui on tahtmine natuke põhjalikumalt uurida, siis on selgus väga lihtne, miks ta on esimene ja mina teine. Üks põhjus on ka selles, et ta on rohkem võistelnud, kuid EMil ja MMil sai ta ju ka minust kõrgemaid kohti. Aeg näitab, mis saab.

Võistlustel märkasin, et sa ei küsi enam kelleltki nõu. Kui palju on sul turniiride ajal kokkupuudet oma treeneri Igor Tšikinjoviga?

Olen harjunud mõtlema omapead. Mõnikord on väga hea, kui oled vaid iseendaga. Nii analüüsid ning proovid olukorda parandada. Kui suurema autoriteediga inimene tuleb ning hakkab rääkima, võtad teda kuulda ning minu puhul juhtus see, et ma lülitasin oma aju välja. See oli üks vigadest.

Aga koostöö teil siiski Tšikinjoviga jätkub?

Ta on koondise peatreener.

Madalseisust väljatulek: tunned sa ise, et oled õigel teel?

Lihtne ei ole, kuid loodan, et olen õigel teel. Väga vara on sellest rääkida.

Hiljuti šokeerisid avalikkust sellega, et läksid Reformierakonnaga poliitikasse. Kas sport jääb tagaplaanile?

Ma ei läinud veel poliitikasse, tegin esimese sammu. Poliitikasse minek on väga keeruline, samamoodi nagu on minu jõudmine tagasi tippu väga keeruline. Esimene samm sai tehtud. Ma valetaks, kui ma ütleks, et panen poliitika esikohale. Ei, sport on minu jaoks oluline ning arvan, et senikaua kuni ma oma medaliisu täis ei saa, ma kõrvale ei astu.