Tustit: Kanteri tiim oli ülesehituselt samasugune nagu Novak Djokovicil (3)

2012. aastast on Tustit pärast kergejõustikuhooaega käinud abistamas vahepeal Kasahstani esindanud, kuid nüüd taas Venemaa värvides mängivat valgepallurit Ksenia Pervakki, kes karjääri tipphetkel jõudis maailma edetabelis 37. kohale. Hiljuti töötas saarlane 23aastase tennismängijaga kaks nädalat Moskvas.

"Kui vaatan pilti, mida olen kõrvalt näinud, siis võin öelda, et tennises on amatöörlust rohkem kui kergejõustikus," räägib Tustit. "Mulle meeldib Rafael Nadali raamat, kus ta kirjutab, et on õnnelik. Hullumeelse tööga tippu jõudnud Nadal märgib, et kergejõustiklased peavad treeningutel väga palju vaeva nägema, aga nad teenivad nii vähe, et elavad vaevalt ära."

Esisada ei tähenda veel eriti kõva taset

Ühtlasi osutab Tustit, et maailma 100 parima tennisisti hulka kuulumine pole tegelikult eriline saavutus, ehkki sageli kuuleme just vastu­pidist arvamust.

"Jürgen Zopp, kellega ma teen koostööd, võitis äsja Helsingis turniiri ja alistas kaks ATP edetabeli esisaja meest. Samas ei ole Jürgen saanud kaks aastat vigastuse tõttu korralikult mängida."

Tänavu Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel poolfinaali jõudnud Läti staar Ernests Gulbis oli Tustiti sõnul suvel õiglaselt otsekohene. "Gulbis ütles oma sõpradele: minu jaoks pole maailma esikümnesse jõudmine probleem! Eesmärgi täitmiseks oli vaja aasta aega kõvasti trenni teha."

Just läbimõeldud ja tugev harjutamine on spordis võtmesõnad. "Kui ma olen tennisistide plaane näinud, siis torkab silma, et nad vaatavad asju liiga kitsalt," arutleb Tustit. "Kolme nädalaga tahetakse ära teha kogu hooaja ettevalmistus ja loodetakse üheksa kuud vormis püsida. Aga pehmelt öeldes on see lauslollus!"

Selline mõttemaailm on paraku ka Pervakil. "Üht treeningumudelit ei taheta pikka aega kasutada," lausub Tustit. "Kannatus saab kolme või kuue kuuga otsa, tulemust tahetakse saada liiga kiirelt. Kuid treenerid ütlevad: kui sportlane on andekas, kulub tema tippuviimiseks poolteist kuni kaks aastat ja see aeg tuleb ära kannatada."

Tänu isa rahasüstidele on Pervakil olnud võimalik osta tipptasemel oskusteavet. Teda on juhendanud ka maailma esireketi Novak Djokovici abitreener.

"Muide, Djokovici abitreener oli üllatunud, et Kanteri tiim oli ülesehituselt samasugune kui maailma esireketil," nendib Tustit. "Neil oli mõni inimene rohkem, aga kulud olid tunduvalt suuremad."

Suurtel tenniseproffidel on muidugi korralik ettevalmistusmudel, iga Suure slämmi eel timmitakse vormi põhjalikult, et tippturniiril saaks mängida maksimaalselt hästi.

"Tennis on hakanud muutuma," mõtiskleb Tustit. "Kuna seal liigub palju raha, siis ostetakse teadmisi üha rohkem sisse. Naiste tennis läheb kiiremaks ja sportlane peab olema üldfüüsiliselt võimas. Kui keegi tahab tippu jõuda, siis ainult mängides pole see võimalik."

Eestis on mitu tennisetalenti

Tustit soovitas Pervakilgi tegutseda senisest nutikamalt ja sihikindlamalt. "Tüdinesin ära," avaldab ta. "Näen, et ta istub kogu aeg ühes ja samas augus ning maadleb sarnaste probleemidega. Praegu ma koostöö jätkumisel mõtet ei näe."

Tippu murravad siiski vaid need sportlased, kes tahavad sinna jõuda ja kellel on piisavalt annet.

"Mul püsib meeles Raul Rebase (Kanteri tiimi endine juht – toim) mõttekäik: ma ei näe võimalust, et Margus Hunt jõuab kettaheites päris tippu! Raul ütles seda siis, kui Margus oli kroonitud kahekordseks juunioride maailmameistriks. Kõik pidasid Rauli hulluks, kuid ta nägi, et Margus pole kettaheites läbilöömiseks piisavalt andekas."

Eesti tennises on Tustiti arvates erakordselt palju talente – Kaia Kanepi, Anett Kontaveit, Kenneth Raisma jne. "Nii Kanepi kui ka Kontaveit võiks mängida maailma esikümne tasemel," ütleb füsioterapeut veendunult.