Doping

Kristjan Port loengusarjas Treeni teadlikult: EPOt tippsportlaste peal katsetatud polegi! (3)

Merili Luuk, 19. november 2014, 16:05
Kristjan PortFoto: MATI HIIS
Teisipäeval esines Eesti Spordimeditsiini klastri SportEST ja Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudiga loengusarjas TREENI TEADLIKULT raames Tallinna Ülikoolis Eesti spordibioloog ning dopinguasjatundja Kristjan Port teemal „Doping - milles probleem?". Õhtuleht tegi loengul märkmeid. 

Port arutles pikalt, et dopingukasutamine on moraaliküsimus. „Vaadates, kui vähesed inimesed vahele jäävad, polegi probleem väga suur. Vahelejäämised on aga väga dramaatilised. Saksamaal on 4000 sportlast dopingutesti nimekirjas, kusjuures testi tundlikkus on ligi 40%. Sportlane võib siiski pääseda, kui talle 10-12 testi aastas teha. Inimesed teevad moraalseid valikuid, valides selle, mis annab kõige rohkem meelehead."

Port tõi kõnekad näited, kus ühes olukorras on valida, kas päästa ligineva rongi eest viis rongiliipritel lamavat võõrast inimest või ühe võõra."Tegelikult on dopingutarvitamine kinni inimese iseloomus, mis sunnivad kiirendama keelatud aineid võtma. Selleks on rumalus, lihtsameelsus, kannatamatus, ahnus, riskikäitumine, teadmatus."

„Tüüpiline amatöör pistab suhu asju ja avastab, et miski ei tööta. Kuid usub edasi," sõnas Port ning tõi ühe üllatava fakti. „EPOt tippsportlaste peal katsetatud polegi ning pole kindlaks tehtud, et sportlik tulemuslikkus sellest paraneb!"

„Üliõpilastega on tehtud katseid ning need on näidanud, et EPO parandab töövõimet, kuid nende füüsis erineb ju tippsportlasest," selgitas Port.

Kuidas selgitatakse siis välja keelatud ained? „Keelatud on narkootilise toimega ained, kuid palju otsustatakse kokku leppides. Kui näiteks lepitaks kokku, et spordipraktikas ei tohi C-vitamiini enam kasutada, siis seda ei kasutatagi. Parimat meetodit tegelikult polegi, kui üks ekspertide kogu, kes nõuavad keelustamiseks infot. Mõne aine seadustamiseks on aga üle 1600 sportlase."

Miks siis keelatud aineid vaatamata ohtudele edasi võetakse? Port tõi lihtsa näite: „Olete pikka aega abielus olnud, tahate lahutada. Ometi te ei tee seda, vaid kannatate edasi. Strateegia valik pole ratsionaalne, kuid sunnib teatud moel käituma. Järelikult on sportlase jaoks parim strateegia dopingut kasutada," sõnas ta, selgitades võrrandite ning tabelite abil, kuidas see võimalik on.

Järeldub, et on kaks erinevat strateegiat, kuid kõik tingib üht: kui on niigi hea seisund, siis ühepoolne muutumine kahjustab teise seisundit. Paati kõigutada ei tasu, vaid parem on jätkata samas vaimus.

Kui asi puudutab vahelejäämist, siis eriti vähe kontrollitakse dopingutarvitamist rahvaspordiüritustel. „Miks peaks kivi alt otsima rästikut. Parem ju luua illusioon, et see oleks puhas," rääkis Port ning lisas, et tõenäosus, kus sportlane kasutab dopingut, teda niikuinii ei testita ning rahvas käib ikka talle kaasa elamas, on väga suur.

„Me ei saa teada, kui palju sportlasi testiti, vaid seda saame teada, kes olid vahelejäänud. See muutuks vaid tänu publiku sekkumisele. Sotsiaalne dilemma kaob, kui nõutakse tõendeid puhtast spordist. Reegleid ei ole ju tegelikult palju. Kui oleksime väike kogukond ja teeksime vaid Eesti sporti, poleks meil dopingujuhtumeid. Aga teeme sporti laias maailmas," rääkis ta.

„Tippsportlase puhul mõjutab dopinguvõtmist üks indiviid – tema treener. Kuid me ei saa teha nii, et õpetame treenereid ning siis lõpeks dopingukasutamine. Ei!"

Pordi sõnul on üks probleem ka laienenud toidulisanditeturul. Teoreetiliselt võiks igaüks mingi toote välja mõelda ja seda levitada, öeldes, et see teeb naised ilusaks ja kõhnaks, mehed musklimägedeks.

"Spordi toidulisandite turg kasvab märkimisväärselt. Ülemaailmne toidulisandite turg on ligi 204 miljonit. Kuna kõik otsivad võimalust probleemist lahti saada, kuidas saada kiiremaks, siis see on ratsionaalse mõtlemise poole pealt väga kahjulik. Vaikselt avastad, et aine ei aita ning langedki halli tsooni."

Rahvasportlast aga keelatud ainete võtmise tõttu karistada ei saa, kuid terviseriskide eest ta kaitstud pole. „Tema karistus oleks ju nõme. Oleme sunnitud välja mõtlema, kuidas karistada. See peab olema kontrollitud. Põhiseadus ei keela inimestelt kõrgeima riski käitumist," sõnas ta.

Üks piinarikas karistus aga ongi keha reageerimine dopinguainele. Üheks mõjuvaks aineks on testosteroon. „Steroidikasutajad teavad, et aine kasutamine on selge riskikäitumine. Nii võivad mehel tekkida rinnad, akne seljal ja näos, kiilaspäisus jne. Ühtlasi võib langeda mentaalne tervis," selgitas Port. „Aga selle eest saab suured lihased!"

Kokkuvõttes, mida siis teha tuleks? Port mainis, et tegelikult on ühel suurspordivõistlusel keelatud ainete tarvitamine lubatud. „Need on e-spordivõistlused, kus on ligi 70 miljonit vaatajat. Arvutimänguoskusega teenitakse palju raha, kuid nad võtavad võistluste ajal ka Parkinsoni ravimit, beetablokaatorit."

Dopingutarvitamist Pordi arvates ühe reegliga ei keelusta. „Andidopinguagentuur ei oma instrumentaalset baasigi. Probleeme saab lahendada inimeste teadlikkust tõstes, vesteldes.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee