Kergejõustik

Risto Mätas pürib Pekingisse MMile töömehena! Millised võimalused on teistel Eesti tippudel? (2)

Deivil Tserp, 25. november 2014 07:00
Odaviskaja Risto Mätas otsustas sel sügisel minna tööle Šveitsi firmasse, kuid püüab MM-piletit.Foto: STANISLAV MOSHKOV
Äsja avalikustatud kergejõustiku MMi normide valguses otsustas Õhtuleht uurida, kui palju on Eestis sportlasi, kes võtavad tugevad tulemused sihikule ja üritavad jõuda tuleva aasta augusti lõpus Pekingis algavale tiitlivõistlusele.

Praeguse seisuga on MMi normi täitnud kümnevõistlejad Maicel Uibo ja Mikk Pahapill, seitsmevõistleja Grit Šadeiko ning maratonijooksjad Roman Fosti, Lily Luik ja Liina Luik. Nende Hiina visiidi võib nurjata eelkõige vigastus, mida ei saa tippspordis kunagi välistada.

USAs tudeeriva Uibo puhul jääb õhku ka variant, et ülikoolihooaeg kurnab teda liiga palju ja välihooaja pikendamisega tekib vigastuseoht. Sestap otsustas ta tänavu loobuda EMist. „Seni kui tervis korras püsib, on MM ikkagi plaanis. Selle mõttega saigi EM vahele jäetud," ütleb Uibo.

Odaviskes äge sisekonkurents

Kaks kergejõustiklast – kettaheitja Gerd Kanter ja 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi – tuleb nii-öelda massist eraldada. Uueks hooajaks valmistudes ei mõtle nad niivõrd MMi normi täitmisele, esmajärjekorras kulub nende energia sellele, et jõuda suve tähtsaimaks etteasteks vormi, mis lubab sekkuda medaliheitlusse.

Põnevaim alasisene lahing tõotab tulla meeste odaviskes, kus ideaalse stsenaariumi korral võivad MMi normist (82.00) jagu saada koguni neli sportlast: Risto Mätas, Tanel Laanmäe, Magnus Kirt ja Erki Leppik.

Samas polnud nimetatud tulemus tänavu neile jõukohane ning lihtne ülesanne ei ole see ka tulevaks aastaks.

„Eks norm ole kõrge küll, MMil annab selline tulemus kindlasti koha kaheksa parema hulgas," lausub 2013. aasta maailmameistrivõistlustel Moskvas 80.03ga kaheksandaks tulnud Mätas.

Möödunud suvel jäi Mätase laeks 80.73, ent EMil saavutas ta kuuenda koha. „Mul vedas, et tänavu oli Euroopa meistrivõistluste aasta ja norm oli madalam," arutleb 30aastane sportlane. „Jõudsin EMile ja seal läks hästi. Järgmisel suvel tuleb norm täita võimalikult kiiresti, kuid ei taha end selle teadmisega ahistada."

Mätas muudab harjutamiskava ja loodab jõuda sama heasse seisu nagu 2013. aastal, kui ta püstitas isikliku rekordi 83.48. „Ettevalmistust alustasin oktoobri alguses, aga sätin treeninguid nii, et ei oleks liiga vara vormis."

„Olen ostuassistent, tegelen välismaa tellimustega," selgitab Mätas töökohustusi. „See on hoopis teine valdkond, kuid võimalike sportlike tagasilöökide korral on mul vähemalt tagala kindlustatud. Firma juhid on vastutulelikud, saan normaalselt trennis ja laagrites käia."

Ühtlasi juhendab Mätas Magnus Kirti, kes on ka tema treeningukaaslane. „Ma väga loodan, et Magnus suudab järgmisel aastal i-le täpi panna ja teeb arenguhüppe. Tore, kui saaksime koos MMile minna," sõnab Mätas.

Lootusrikkalt kiikab Pekingi suunas Laanmäegi, kelle tänavune pikim odakaar oli 81.16. „Mina MMi normi ei karda," nendib ta. „Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saan sellest kindlasti jagu. Tegelikult viskasin juba sel aastal üle 82 meetri, paraku oli põlv napilt joonel."

Laanmäe hinnangul õnnestus tal pärast rasket jalavigastust edukalt areenile naasta, paraku ebaõnnestus EM, kus ta kõrbes kvalifikatsiooni kadalipus.

„See ei olnud vormi, vaid närvide küsimus," räägib Heino Puuste õpilane Zürichis kogetud tagasilöögist. „Teen kõik endast sõltuva, et järgmisel aastal MMil ei korduks sama asi. Olen käinud spordipsühholoogi juures ja kavatsen mõne korra veel minna."

Lemberg ihkab MMile lähetada viis õpilast

Väga kõrged eesmärgid on MMi hooajaks seadnud Harry Lembergi õpilased. „Loodan, et Pekingisse jõuab sama seltskond, kes mul oli Zürichis," avaldab Lemberg suure sihi.

See tähendab, et lisaks normi juba täitnud maratonijooksjatele Lily ja Liina Luigele jahivad MMi normi pikamaajooksjad Leila Luik ja Tiidrek Nurme ning 3000 m takistusjooksja Jekaterina Patjuk.

Leila Luige puhul usub Lemberg, et normi 2:44.00 täitmine ei tohiks olla probleem, kui tervis korras on. „Ta üritab seda kevadel Euroopas, aga veel ei tea, millisel maratonil," märgib juhendaja.

Nurme võtab normi sihikule suve esimesel poolel. Praegu harjutab ta Kenyas ja 14. detsembril osaleb Bulgaarias Euroopa krossijooksu meistrivõistlustel. „Kaalume isegi sise-EMi 3000 m jooksu," avaldab Lemberg. „Kui seal oma tulemus ära teha, võib saada kõrge koha."

Patjuk peab MMile pääsemiseks tippmargist kärpima kuus sekundit ehk jooksma 9.44,00. „Päev pärast 3000 m takistusjooksu saavutatud 5000 meetri aeg 15.54 näitab, et tal on võimsust ja tema tulemus võinuks juba tänavu olla parem kui 9.50," osutab Lemberg.

Sel nädalal osaleb Patjuk Jaapanis ekidenil ja sõidab sealt otse Kenyasse, kus timmib vormi kaks kuud.

Marek Niit on USAs siiani teadmatuses

Tänavu näitasid MMi normist paremat tulemust odaviskaja Liina Laasma ja kõrgushüppaja Eleriin Haas. Normist jäi ülinapilt puudu nii kettaheitjal Martin Kupperil (norm 65.00 ja tulemus 64.98) kui ka Ksenija Baltal (100 m norm 11,33, tulemus 11,35, 200 m norm 23,20, tulemus 23,29). Kettaheitja Märt Israel sai tänavu kirja 64.40.

Nimetatud kergejõustiklased üritavad järgmisel aastal veel jõulisemalt norme alistada. Balta puhul tuleb kindlasti kõne alla ka kaugushüpe, sel alal viib Pekingisse tulemus 6.70.

Suvel EMil 400 meetris poolfinaali jõudnud Marek Niit peab oma lemmiklinnas – 2006. aastal krooniti ta Pekingis 200 m jooksus juunioride maailmameistriks – uute sportlike hiilgehetkede kogemiseks läbima 200 m 20,50 ja 400 m 45,50ga. Teisisõnu tuleks pikemal distantsil parandada Eesti rekordit.

Kahjuks pole praegu USAs viibiv Niit ettevalmistusplaane ikka veel paika saanud. „Ma ei oska midagi suurt vastata," teatab ta e-posti vahendusel. „Praegu on endiselt ebaselge, kus ja kellega ma treenin järgmiseks hooajaks. Seega ei oska arutada nende aegade üle."

Tuleva hooaja plaan pole paigas ka Eesti kõrgushüpperekordi omanikul Anna Iljuštšenkol, kellele 1.94 oleks muidu jõukohane eesmärk.

MMil osalemise on sihiks seadnud veel kõrgushüppaja Grete Udras (norm 1.94, rekord 1.92), 400 m tõkkejooksja Maris Mägi (norm 56,20, rekord 56,56), seitsmevõistleja Mari Klaup (norm 6075, rekord 6002), maratoonar Ilja Nikolajev (norm 2:18.00, rekord 2:17.31) ja kümnevõistleja Janek Õiglane (norm 8075, rekord 7815).

Samal teemal

15.05.2015
ÕHTULEHE VIDEO | Risto Mätas: Kui kerge viskega hakkama saan, peaks MM-norm alistuma!
09.03.2015
Merili Luuk | Kuidas itaallane Prahast Ksenija Baltat otsis
23.01.2015
Kes Eesti kergejõustiklastest kavatseb EMil paugutada?
29.11.2014
ÕHTULEHE VIDEO | Rasmus Mägi Gerd Kanteri edestamisest: Minul olid omad trumbid, temal omad

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee