TRIUMF: Nii võidutses šveitslane Dario Cologna mullu Sotši olümpiamängudel. MMi suursoosikute hulka kuulub ta tänavugi.Foto: STANISLAV MOSHKOV
Talisport
28. november 2014, 07:00

Kes hakkavad hullutama suusapublikut? (5)

Homme algab Soomes Ruka radadel Eesti endise kultusala murdmaasuusatamise MK-hooaeg. Õhtuleht uuris Jaak Maelt, Raul Ollelt, Aivar Rehemaalt ja Algo Kärbilt, milliseks kujuneb heitlus meeste kõige teravamas tipus ja kes hakkavad paugutama.

Tunamullu maailmameistrivõistlustel 15 km vabatehnikasõidus seitsmenda koha saanud Aivar Rehemaa usub, et hooaja alguses võib MK-etappidel pildile jõuda ka mõni üldsusele vähem tuntud sportlane.

"Aga veebruaris on maailmameistrivõistlustel eesotsas ikka samad mehed, kes särasid Sotši olümpiamängudel," räägib Rehemaa. "Dario Cologna, Martin Johnsrud Sundby, Aleksandr Legkov ja teised. Suusatamine on vastupidavusala, kus kiireid muudatusi ei toimu."

Staarid ei peagi kohe talve hakul tippvormis olema. Näiteks šveitslane Cologna alustas Soomes Saariselkäl üllatavalt rahulikult, lõpetades 15 km vabatehnikasõidu üheksanda ja klassika-sprindi 20. kohaga. Enne etteastet oli kolmekordne olümpiavõitja Twitteris säutsunud: "Seljataha jäi superhea trenninädal."

Poltoranin on juba praegu heas hoos

Eks parema ülevaate tippude seisust annabki Kuusamo MK-etapp. Mullu Holmenkollenis 50 km distantsil 16. tulnud Kärp pakub julgelt, et pühapäeval pääsevad Kuusamos 15 km klassikasõidus kuue parema hulka Kasahstani esindaja Aleksei Poltoranin, norralane Sundby ja soomlane Iivo Niskanen.

Kahe talve tagusel MMil Val di Fiemmes kaks pronksi võitnud Poltoranini tegemistega on Kärp kursis väga täpselt, sest suvest saadik on nad treeningutel koos higi valanud.

"Mul on olnud võimalik end temaga võrrelda jooksus ja rullidel, aga erialal ehk suusatamises on Aleksei väga tugev," lausub Kärp. "Ma oleks siiralt üllatunud, kui ta Kuusamos esikuuikusse ei jõua."

Otepääle kolis Poltoranin eesmärgiga sooritada arenguhüpe, mis aitaks tal tiitlivõistlusel tõusta pjedestaali kõrgeimale astmele. Eesti suusaliidu spordidirektori Olle arvates on see küllalt reaalne siht.

"Aleksei lootused on seotud klassikatehnikaga," arutleb Olle. "Ta liigub sprindiski kiirelt. Usun, et maailmameistrivõistlustel on 50 km ühisstardist klassikasõit temale väga sobiv ala. Võitja selgitamine jääb suure tõenäosusega lõpu peale ja nagu oleme mitu korda näinud, on Aleksei finišispurt tugev."

Eliiti jõuavad ikka andekad suusatajad, kes suudavad palju ja nutikalt treenida. Mullu nii MK-sarja kokkuvõttes kui ka Tour de Skil triumfeerinud Sundby avaldas hiljuti kodumaa meediale, et hooajaks valmistudes kompas ta võimete piire.

Sundbyl koguneb lõppeval aastal koguni 1100 treeningutundi, mis on väsitanud eelkõige tema vaimu. Kuid karmis kodumaises konkurentsis läbilöömiseks teist võimalust pole. Nagu ütleb Olle: Norras käib kõva vennatapusõda!

"Tugevamad jäävad ellu ja teevad talvel hea tulemuse," sõnab Olle. "Norra treenerite nahas ei tahaks keegi olla, sest valik on suur ja õigeid otsuseid on raske langetada. Nii mõnigi tugev mees peab koondisest välja jääma."

Eesti suusaliidu peasekretär Mae on Sundby ulmelistest treeningutundidest kuulnud, kuid ta arvab, et nende kokkusaamiseks võisid kirja minna ka võimlemised ja venitamised, mida paljud tema ametivennad päevikusse ei märgi.

Soome olümpiavõitjal on terviseprobleemid

"Lugesin sel teemal ka Frode Estili (kahekordne olümpiavõitja – toim) kommentaari," lausub norra keelt valdav Mae. "Ta ütles, et tundide lugemisega on mindud liiale, treeningute kvaliteet kipub aga kannatama. Varem rääkis Thomas Alsgaard, et tema harjutas aastas ainult 500–600 tundi, need tundusid samuti ebareaalsed numbrid."

Samas osutab Olle, et just Norrast võib pildile ilmuda mõni uus tegija. "Seal on noori ja andekaid suusatajaid peale tulemas," kinnitab ta. "Iseasi, kui kõrgele nad tänavu jõuavad. Teistest riikidest suurte tähtede esiletõusu esialgu näha pole."

Siiski panustab Olle Norra vanale kaardiväele – isegi kurikuulus Petter Northug ei ole veel oma viimast sõna öelnud. "Esimesed võistlused näitasid, et ta on päris hea," nendib Olle. "Väidetavalt on Northugil praegu kuus-seitse liigset kilo. Kui ta suudab neist vabaneda, on ta kõigile väga valus vastane."

Tugev sisekonkurents on endiselt ka Venemaal, märgib Mae. "Näiteks Sotši olümpial võistelnud ja korra poodiumilgi seisnud Dmitri Japarov Kuusamo MK-etapile ei pääsenudki," lausub ta. "Venemaal ei loe see midagi, et sa oled kõva mees olnud."

Põnevateks nimetab Mae rootslaste koduseid suusalahinguid. "Seal olid esimestel võistlustel meestel väikesed vahed," räägib 2002. aasta olümpiamängude pronksmedali ja 2003. aasta MMi hõbeda omanik.

Möödunud nädalavahetusel Bruksvallarnas toimunud 15 km vabatehnikasõidus sai esikoha Fredrik Lindström. Calle Halfvarsson kaotas talle vaid 0,4 ja Daniel Richardsson 6,3 sekundiga. 10 km klassikasõidus oli parim Johan Olsson, kellele järgnesid Halfvarsson (+0,4), Lars Nelson (+22,5) ja Richardsson (+28,1).

Kui pahatihti imestatakse, miks Eesti tippsuusatajad on alatasa tervisehädadega kimpus, siis tegelikult maadlevad samade probleemidega ka teiste riikide ässad. Soomlasest paaris-sprindi olümpiavõitja Sami Jauhojärvi on tänavu pidanud taluma mitut tagasilööki.

Eelmisel nädalal tegi Jauhojärvi trennis hüppeid, kui ühtäkki jalg libastus ja suusataja prantsatas tagumikuga vastu maad. Löögi saanud piirkond on tema kinnitusel siiani valus, kirjutab Iltalehti.

Jauhojärvil on olnud sügisese ettevalmistusperioodi vältel teisigi tervisevaevusi. Ramsaust keskmäestikulaagrist kodumaale naastes tekkis tal äge toidumürgitus, mis sundis tundide kaupa WCs istuma.