Kas on õige, et dopingukahtlusega Kristina Šmigun-Vähi on endiselt EOK asepresident? (60)

Õhtuleht uuris, mida Eesti spordiüldsus olukorrast arvab? Kas tegu on eetilise konfliktiga?

8. novembril 2012 sai Eesti Olümpiakomitee endale esimese naissoost asepresidendi, kui Neinar Seli võiduga presidendivalimistel kerkis selleks kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, kes sõnas toona, et on ettepanekust väga meelitatud.

"Kui on spordifunktsionääre, kes arvavad, et minu kogetust ja minust võib olla Eesti spordile palju kasu, siis oleks minu poolt väga rumal selg keerata. Arvan, et mul on väga palju oma 20 aastaga suusamaailmas ja olümpiasportlasena kogetust, mida edasi anda," ütles Šmigun-Vähi.

Poolteist aastat hiljem, 6. veebruaril 2014 tegi endine suusataja avaliku pöördumise, kus teatas, et tema Torino olümpia dopinguproovist leiti molekule, mille kaudu on tuletatud kahtlustus keelatud aine kasutamisest.

Mis täpselt edasi on juhtunud, pole lõpuni kindel, sest nii Šmigun-Vähi kui ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) hoiavad suu lukus. On teada, et Šmigun-Vähi juhtumit arutab eestlaste jaoks Andrus Veerpalu dopingujuhtumi kaudu hästi tuttavaks saanud Šveitsis asuv Rahvusvaheline Spordiarbitraažikohus (CAS), aga täpseid nüansse avalikkusega jagatud ei ole.

Ainuke fakt, mida teame, on: kahekordset olümpiavõitjat ja EOK asepresidenti Šmigun-Vähit kahtlustatakse dopingu tarvitamises olümpiamängudel, kus ta võitis kaks kuldmedalit.

Õhtuleht esitas Šmigun-Vähile kaks küsimust: 1) Millises seisus on dopingujuhtumi käsitlus? 2) Kuna Eesti Spordi Kongressil teda näha ei olnud, siis kas ja kui palju on Šmigun-Vähi osalenud EOK töös ning kas ta on mõelnud asepresidendi kohalt tagasiastumise peale?

"EOK asepresidendina ei ole minu aktiivne panus lõppeval aastal olnud väga suur. Samas ei ole asepresidendil ka mingeid otseseid kohustusi ega tasu ette nähtud. Kindlasti soovin edaspidi rohkem panustada ning loodan, et uuel aastal see õnnestub. Siiski olen ka selgi osalenud mitmetel – kaasa arvatud ka täitevkomitee koosolekutel."

Nagu näha, jättis Šmigun-Vähi enda tagasiastumist puudutava osa küsimusest vastamata. Õhtuleht leidis, et Eesti spordiüldsuselt on asjakohane küsida, mida arvatakse olukorrast, kus Šmigun-Vähi on vaatamata dopingukahtlusele endiselt EOK asepresident? Kas nähakse eetilist probleemi?

EOK: Šmigun-Vähi pole dopingu tarvitamises süüdi mõistetud

EOK peasekretäri Siim Suklese sõnul ootab EOK ikka veelŠmigun-Vähi juhtumi vastust Rahvusvahelisest Spordiarbitraažikohtust. "Kuna ta pole kuskil süüdimõistetud, ei ole EOK asepresidendiks olemine probleem," ütleb Sukles.

EOK tööst võtvat kahekordne olümpiavõitja Suklese sõnul osa. "2014. aastal on ta osalenud EOK täitevkomitee istungitel. Kas just kõikidel, aga kohal on ta olnud küll."

Miks aga ei viibinud EOK asepresident Šmigun-Vähi hiljutisel Eesti Spordi Kongressil? "Ta jagab ju kodu Eesti ja Ameerika vahel. Kuna tema lapsed on Ameerikas, siis on see ka loogiline, et ta ei sõida kogu aeg üle ookeani," arvab Sukles.

Kultuuriministeerium ei arva midagi

Urve Tiiduse juhitavast kultuuriministeeriumist sisulist vastust saada ei õnnestunud. "EOK asju peab kommenteerima esmajoones ikkagi EOK ise. Ministril ei oleks kohane kolmanda sektori organisatsiooni siseelu või juhtimisvalikuid kommenteerida, kui nad sellest omavahel rääkinud pole," kõlas ministeeriumi ametlik vastus.

Jaan Talts: Kui plekki küljes pole, võta sõna!

Tõstmise olümpiavõitja Jaan Talts tõdeb, et on ka ise EOK-lt aru pärinud, miks on Kristina Šmigun-Vähi endiselt asepresident. "Enamik aega on ta ju USAs või tegeleb puhtakspesemisega. Moraalselt ja praktiliselt oleks ammu olnud viisakas tagasi astuda. Kui ta tööst osa ei võta, koosolekul pole ning samal ajal on dopingukahtlus kaelas ka, siis on küsimus õigesti tõstatatud," ütleb Talts.

41 maailmarekordi omaniku sõnul on lugu inetu. "Asepresidendil on kohustused. Ta pole ju auliige või aupresident, ta peab oma töö välja teenima. Nii palju on ju probleeme – rahastamised, olümpiaettevalmistused. Ta arvatavasti ei teagi, mis toimub!"

Taltsi sõnul on ta antud teemal vestelnud ka EOK presidendi Neinar Seliga, kuid otsest võimu presidendil Kristina tagasikutsumiseks pole. "Kristina peab ise otsustama, käskida midagi ei saa. Niikaua, kuni ta pole oma plekki puhtaks pesnud, oleks viisakas, et ta astuks tagasi. Ta ei ilmu rahva ette ning hoiab eemale. Kui sul plekki küljes pole, käi koosolekul, võta sõna, et võitled vastu, oled puhas! Ilus see asi välja ei näe!"

Kristjan Port: WADA poolt piiranguid pole

Eesti Antidopingu nõukogu liige Kristjan Port sõnab, et see on pigem õigusprobleem ning Maailma Antidopinguagentuuri (WADA) poolt piiranguid pole.

"Kahtlus on pigem organisatsiooni kultuuri piirav. Kas tema ise või EOK peaksid mõtlema, kas selline amet on õige või mitte," lausub Port ja märgib, et dopingukahtlustus ei tee juriidilisi ettekirjutusi, mida teha tohib ja mida mitte. "Seni, kuni inimene pole süüdi mõistetud, on ta süütu," ütleb Port.

Erki Nool: peale Šmigun-Vähi peaks lahkuma ka Seli

Riigikogu liikme (IRL), Sydney olümpiavõitja Erki Noole sõnul on paljudes riikides hea tava, kus eetilise probleemi korral peatatakse liikmelisus tähtsas organisatsioonis või ametikohal.

"Head tava jälgides oleks praeguseks hetkeks pidanud tagasi astuma ka kodanik Seli, kellel on kaelas mitu kriminaalmenetlust," räägib endine kümnevõistleja. "Kui Andrus Veerpalu dopingu-jama oli, ütlesin toonasele presidendile Mart Siimannile, et Toomas Savi ei saa olla EOK asepresident nii kaua, kuni asjad on lahtised. Tol hetkel olin ka Euroopa Olümpiakomitee sportlas- ja meditsiini-komisjoni liige ning olime päris palju raha pannud noorportlaste dopinguprobleemidesse. Suusaliidu president, kes oli otseselt juhtumiga seotud, pidi liikmelisuse peatama. Seda ta ka tegi," räägib Eesti rekordiomanik.

Noole jaoks on mõistmatu, miks Šmigun-Vähi oma süütust avaliku telepöördumise teel tunnistas. "Kui asja tegelikult polnud, mida ta sinna telekasse ronis? Mõistlikum oleks ikkagi tema liikmelisus peatada ja kui see halb analüütiline leid ei ole enam halb, tagasi ennistada. Siis poleks tema kallal mingit irisemist."

Nool väidab, et kui Šmigun-Vähil peaks spordiarbitraažikohtus halvasti minema või kui Neinar Seli mõistetakse kohtus Tallinna Sadama nõukogus juhtunu tõttu korruptsioonis süüdi, pole neil ROKi silmis enam rahvusvahelises spordielus kohta.

Nool toob näite, et 2012. aastal kerkis India Olümpiakomitee peasekretäriks korruptsioonis süüdi mõistetud Lalit Bhanot, mille peale ROK peatas

India liikmelisuse. "ROK ajab eetikat taga ning andis mõista, et sellise taustaga inimene ei sobi komiteed juhtima. Ligi aasta ei saanud India sportlased oma lipu all võistelda," meenutab Nool.