Ujumine

Ujujate tegevus enne MMi – söömisest raseerimiseni (4)

Deivil Tserp, 3. detsember 2014, 07:00
OOTUS: Kas Martin Allikvee suudab lühiraja MMil murda poolfinaali?Foto: TAIRO LUTTER
Kahe olümpia kogemusega Martin Liivamägi selgitab, kuidas valmistusid sportlased täna Kataris algavaks lühiraja MMiks

Tänasest kuni pühapäevani üritab seitsmeliikmeline Eesti ujumiskoondis Kataris toimuval lühiraja MMil saavutada hooaja parimaid tulemusi. Mida teevad sportlased vahetult enne etteastet, räägib meie eliitrühma üks tugevamaid liikmeid Martin Liivamägi.

Olgu siinkohal kohe täpsustuseks öeldud, et Liivamägi täitis oktoobri alguses Moskvas maailmameistrivõistluste A-normi nii 100 m kompleks- kui ka 100 m rinnuliujumises. Kuid ta loobus MMist, sest Venemaa pealinnas ujutud tulemused jäid oodatust nõrgemateks ja kaheksa nädalaga poleks ta jõudnud vormi piisavalt teritada.

Eesti koondis alustas pikka ja väsitavat reisi Dohasse pühapäeva hommikul. Tallinna lennujaama pidid sportlased kogunema juba enne kella viit, vahemaandumine oli Frankfurdis ja sihtpunkti jõuti hilisõhtul.

"Pikal reisil peab maksimaalselt mõtlema taastumisele," sõnab Liivamägi. "Lihased tõmbab tühjaks, kui sa kaua lennukis istud. Reisi ajal kantakse niinimetatud kompressioonipükse, mis aitavad verevarustust parandada. Tean, et sportlastel olid kaasas ka massaažirullid."

Magneesiumsulfaadi vanni lõdvestuma

Samas märgib 26aastane Liivamägi, kes on osalenud kahel olümpial, et teise ajavööndisse reisimiseks hakatakse ettevalmistusi tegema juba kuu aega varem, nii kohaneb keha muudatustega paremini.

"Lend Dohasse oli küll pikk, aga ajavahe on õnneks vaid üks tund," lausub Liivamägi. "Pärast reisi on väga oluline pääseda massaažilauale. Eesti koondisele on MMil abiks füsioterapeut Marius Unt."

Eestlaste vaatevinklist on meeldiv, et nad läksid kargelt põhjamaalt sooja Katari. "Martin Allikvee ütles, et Dohasse jõudes näitas termomeeter +25," nendib Liivamägi. Ent ta lisab: "Aga ka kliimamuutusega peab ettevaatlik olema, kui keha on harjunud külma ilmaga."

Võistluse eel jäi Eesti ujujatel kohanemiseks kaks päeva. Esmaspäeval oli mõistlik kaks korda basseini hüpata.

"Siis oli võistluskeskusega tutvumiseks parim päev," arutleb Liivamägi. "Võis rahulikult uurida basseini ja stardipukke ning vaadata, kui kaua kõik vajalikud protseduurid ujulas aega võtavad. See kõik on väga oluline, siis ei teki võistluspäeval üllatusi."

Teisel päeval pooldab Liivamägi üht basseiniskäiku. Ta on tavaliselt kerges tempos läbinud üks–kaks kilomeetrit. Samal õhtul on kavas raseerimine ja teised olulised toimingud.

"Õige raseerimine kujuneb välja aastatega," avaldab Liivamägi. "Olen noortele kolleegidele rõhutanud, et seda tuleb teha rahulikult. Minul võtab kogu protseduur aega kaks tundi, sinna sisse on arvestatud venitusharjutused ja ka puhkepausid."

Võistluseelsel õhtul soovitab Liivamägi käia niinimetatud magneesiumsulfaadi vannis. "Mõõdukalt soojas vees ollakse viis kuni seitse minutit. See parandab lihaste seisundit ja aitab paremini magama jääda."

Mõistagi on sportlastele väga oluline õige toitumine. "Usun, et Dohas söömisega probleeme ei teki, seal on olemas kõik köögid, ka Euroopa oma," räägib Liivamägi. "Keegi ei taha ju kehale pakkuda toitu, mida ta pole varem saanud. See oleks väga vale tegu."Võistluspäeva hommikul ärkavad ujujad kukelaulu ajal ning söömine pole siis lihtne. "Kui keha on olnud puhkeolekus, siis ta ei taha toitu vastu võtta. Hommikul süüakse praemuna, putru, puuvilju ja juuakse tassike kohvi," ütleb Liivamägi.

Dohas algab võistlus kell 9.30. Reeglina lähevad sportlased ujulasse juba paar tundi enne oma etteastet. "Mulle meeldib kaks ja pool tundi enne starti kohal olla," nendib Liivamägi. "Tähendab, ärgata tuleb enne kuut."

Võistluskeskuses kulub sportlastel esmalt 30–40 minutit võimlemiseks, siis hüpatakse basseini, kus ujutakse kuni pool tundi, see sõltub alast. Siis pannakse uuesti riidesse.

"Võistluspüksid tõmban jalga 30 minutit enne starti ja võtan ka varupüksid kaasa," osutab Liivamägi võimalikele viperustele. "Siis korraks veel massaažilauale, et saaks lihased kiirelt soojaks."

Ujulas kindad kätte ning kapuuts pähe

Ühtlasi osutab Liivamägi, et kaasa tuleb võtta soojad riided, sest ujulas võib puhuda päris jahe õhk. "Mina kannan isegi kindaid ja hoian kapuutsi peas," lausub ta.

Kui kogu eelnev kadalipp on läbitud, siis jõutakse stardipukile. Lõpuks ongi kätte jõudnud aeg vette hüpata ning pigistada endast maksimum. "Ülejäänu on juba peas kinni," ütleb Liivamägi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee