Tallinna Levadia kaitsja Maksim Podholjuzin (pildil) sai kihlveopettustes osalemise eest kahe- ja Tallinna Flora väravavaht Stanislav Prins nelja-aastase võistluskeelu.
Jalgpall
6. detsember 2014, 08:00

Tähtsad küsimused ja vastused 26 kihlveopetturi kohta (1)

Jalgpalliliit jõudis eile lõpule uurimisega, mida president Aivar Pohlak nimetas Eesti spordiajaloo suurimaks ja mille tulemusel karistati 26 jalgpallurit võistluskeeluga. Jagati nii tähtajatuid (sisuliselt eluaegseid) kui ka lühemaid karistusi.

"Võin kinnitada, et mitte ühegi määratud karistuse juures ei jäänud kahtlusi õhku – kõigi isikute distsiplinaareeskirjade rikkumine on tõestatud kas dokumentaalselt või mitme eraldiseisva usaldusväärse ja kontrollitud tunnistuse abil," sõnas EJLi president Aivar Pohlak.

Et kihlveopettuste teema on spetsiifiline, proovib Õhtuleht järgmise seitsme küsimuse ja vastusega asja puust ja punaseks selgeks teha.

Kes on karistatutest kõige tituleeritumad jalgpallurid?

Maksim Podholjuzin tuli Tallinna Levadiaga mullu ja tänavu Eesti meistriks. Aleksandr Kulinitš oli suveni samuti Levadia mängija. Stanislav Prins on kahekordne Eesti meister (2010, 2011) FC Floraga. Eluaegse tegutsemiskeelu saanud Maksim Gruznov on 304 väravaga Eesti kõrgliiga läbi aegade edukaim väravakütt.

Millal kõnealused pettused tehti?

Täna avalikustatud karistused määrati pahategude eest aastatel 2009—12. Tõestatud pettusi on 20 ümber ja need hõlmavad Eesti meistri- ja karikavõistluste ning eurosarjamänge, samuti noortekoondiste kohtumisi. Lisaks on veel palju mänge, kus pettust üritati, aga ebaõnnestunult.

Miks ei saanud karistada ükski klubi?

Sest EJLi kogutud andmed viitasid, et ühegi klubi juhtkond pettuste taga ei olnud. Kihl­veopettuste teostajad olid jalgpallurid, mitte treenerid või klubi juhid.

Millised on 26 mehe võimalused karistusest pääseda?

Kõigil on õigus DK otsus kaevata edasi jalgpalliliidu apellatsioonikomisjoni, kuhu kuuluvad vandeadvokaadid Enno Heringson ja Aivar Pilv ning OÜ Nordland juhatuse esimees Priit Kotkas. Rohkem võimalusi pole, sest Rahvusvaheline Spordiarbitraaži­kohus (CAS) võtab menetlusse vaid rahvusvaheliste jalgpalliorganisatsioonidega (nt UEFA ja FIFA) seotud kaebusi.

Eelmisel aastal EJLi käest tähtajatu keelu saanud Sander Karu pöördus pärast apellatsioonikomisjonis ebaõnnestumist võistluskeelu asjus tavakohtusse, aga nii Eesti maa- kui ka ringkonnakohus leidsid, et asju arutamiseks puudub alus, sest mängija on EJLiga sõlmitud litsentsilepinguga loobunud võimalusest tavakohtusse pöördumiseks. Ühtlasi on Karu pöördunud riigikohtusse, kes pole veel vastust andnud.

"Meie selge soov on, ja oleme seda juba ka ministeeriumi tasandil kommunikeerinud, et kihlveopettus oleks eraldiseisva kriminaalkuriteona seadustes kirjas," sõnas Pohlak. Näiteks Poolas võib kihlveopetturi kaheksaks aastaks türmi saata.

Millal avalikustab EJL uurimisel kogutud materjalid?

Ei avalikustagi, sest kihlveo­petturite vastu tunnistanutele tagati anonüümsus, et garanteerida nende turvalisus. EJL toetub siin CASi praktikale, kus tunnistajatele tagatakse samuti anonüümsus.

Kas karistatud jalgpallurid võivad mängida jalgpalli Eestist väljaspool?

Ei. EJL esitab FIFA-le palve muuta kõik määratud võistluskeelud üleilmseks ja senisele praktikale toetudes FIFA nii ka talitab. See tähendab, et karistusaja jooksul ei või karistatu tegutseda ei mängija, noortetreeneri ega jalgpalliametnikuna, ei Eestis, Soomes, Austraalias ega Jamaikal, ei tava-, ranna- ega saalijalgpallis.

Kes ja kui palju kihlveopettustest teenis ja kahju sai?

Tulude ja kahjude kokkuarvutamine on sisuliselt võimatu, sest kihlveopettused ei tunnista riigipiire – Eestis kokku lepitud mänguga saab raha teenida Kagu-Aasias ja sageli nii tehaksegi. Kihlveopettustes osalenud mängijate tulusid võib mõõta (kümnete) tuhandete eurodega.

26 karistatut

Jalgpalliliidu määratud keeld tähendab, et nimetatud isikud ei tohi osaleda jalgpallielus ei mängija, treeneri ega ametnikuna.

• Tähtajatu (sisuliselt eluaegne) keeld: Anton Sereda, Maksim Gruznov, Sergei Leontovitš, Sergei Ussoltsev, Deniss Jõgiste, Indrek Siska, Andres Siska, Marten Mütt, Silver Lätt.

• Kuueaastane keeld: Aleksandr Kulik, Aleksandr Boldõrev.

• Neljaaastane keeld: Stanislav Prins, Aleksandr Kulinitš, Albert Taar, Alan Ventsel, Jaan Leimann, Eron Krillo.

• Kaheaastane keeld: Maksim Podholjuzin, Maksim Paponov.

• Üheaastane keeld: Martin Tšegodajev, Aleksandr Tarassenkov.

• Lisaks: Vitali Gussevi, Erik Grigorjevi ja Stanislav Tokarevi puhul otsustati mitte pikendada 1. märtsini 2015 ja Aleksei Jahhimovitši puhul 31. detsembrini 2014 kehtivat karistust. Iaroslav Dmitrievile määrati tähtajatu keelu asemel kolmeaastane keeld.