NAUDIB: Nagu pildil oleva emotsiooni järgi näha, on Deniss Karpak ja meri kokku loodud. Foto: Denis Georgievski
Spordivaria
6. detsember 2014, 08:00

Merekaru Deniss Karpak – uisutamisest, veebilehtedest, Araabia-võistlusest, olümpiast

Deniss Karpak on kuulunud juba kümmekond aastat maailma purjetamis­eliiti, paari aasta eest juhtinud ka Finn-klassi maailma edetabelit, värskeima saavutusena tuli MK-etapil Abu Dhabis neljandaks. Aga kes on Deniss, millega ta veel tegeleb?

Tuleb välja, et päris paljuga. Näiteks kolmapäeval ilmus tema Facebooki kontole sissekanne: "Uisutasin oivaliselt, sain kõik hinded 5.9, loomulikult vana süsteemi järgi. Aitäh Jelena Glebovale sõbraliku kohtumise eest, pange kõik uisud jalga ja minge Tondiraba jääle!"

Karpak naerab, et uisutamine pole tegelikult tal suur hobi, enne kolmapäeva oli ta viimati saanud uisud jalga neli aastat tagasi. "Aga mulle meeldib uisutada. Sõitsin otse ja siis – kuidas see sõna eesti keeles ongi? – tagurpidi. Ma ei kukkunud kordagi – minu 100 kilogrammi juures poleks see just kõige meeldivam. Tondiraba hall asub mõnusalt mu kodu lähedal. Hea, et selline keskus ehitati!" räägib tipp-purjetaja õhinal.

Tegi suure jahiga Korsikale tiiru peale

Põhilise osa Karpaki elust moodustavad ikka paat ja meri. Samas on ta viimastel aastatel osalenud ka mitmel avamerepurjekate võistlusel. Viimati tehti Korsika saarele ring peale, merel oldi 45 tundi järjest.

"Viis aastat tagasi oli mul võistlustevahelisel perioodil liiga palju puhkeaega. Nüüd olen 300 päeva aastast vee peal – nii Finni kui ka suure jahiga. Kui olümpiaklassis parajasti midagi ei toimu, on hea suure purjekaga võistelda ja veidi raha teenida," seletab Karpak.

Kuidas ta sinna sattus ja milline on seltskond? "Jahi omanik on minu Leedus elav venelasest sõber. Kokku on pardal kümme meest, ülejäänud meeskonna moodustavad kuus venelast ja kolm prantslast. Minu ülesanne on tegelda groot- ehk suurpurjega."

Avamerepurjetamine tähendab Karpaki sõnul võrreldes olümpiaklassidega teist maailma. "See on vaheldus. Saan oma purjetamisoskusi ka teisel moel rakendada."

Fänniarmee Venemaalt Indiani

Kui loo alguses läks jutt Facebookile, siis Karpaki sissekanded on seal vägagi loetavad, neid on vaadanud juba üle 21 000 inimese. "Tean, et mul on fänne kogu maailmast. Eesti, Venemaa, endised NSV Liidu riigid, mujalt Euroopast. Aga loevad ka purjetamishuvilised Hiinast, Taivanilt, Indiast…

Milles peitub Karpaki populaarsuse põhjus? "Võib-olla seetõttu, et kirjutan endast. Oma elust, mõtetest. Populaarsete jalg- ja korvpallurite miljonite huvilistega minu Facebooki külge muidugi võrrelda ei anna. Aga teiste purjetajatega võrreldes on see tõesti päris populaarne."

Karpak disainib heameelega kodulehti. Teeb neid sõpradele ja enda omagi on tal kaunilt kujundatud. Samas on ta oma blogi kolinud üle juba mobiilirakendusse, kodulehe viimane sissekanne pärineb kevadest.

Ehkki praegune kodulehe kujundus on vähem kui kaks aastat vana, muheleb Karpak, et tahab juba uut. "Internet areneb kogu aeg. Ja mulle ju meeldib kodulehti teha!"

On näha, et Karpak püüab oma fännide jaoks olemas olla, sest paraku on purjetamine olnud ala, kus vahetult võistluse ajal huvilistega liiga otsest sidet ei teki. Purjetaja kiidab, et just äsja tehti Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis kõik selleks, et huvilised ka võistlust jälgida saaksid.

Start 50 meetri kaugusel kaldast

"Rada oli hästi ranna lähedal, start ehk 50 meetri kaugusel kaldast ja ka esimene märk lähedal. Kaldale olid pandud telekaamerad, samuti mõni kaatriga merele viidud ning edastati väga kvaliteetset otsepilti. Iga paadi peal oli ka GPS-seade, nii et netis sai näha paatide reaalset asukohta," tutvustab Karpak.

"Ka muudeti võistluse formaati. Tavapärase viie-kuue päeva asemel kestsid eelsõidud kolm päeva, neljandal päeval peeti medalisõit. Viie-kuuepäevane võistlus nõuab huvilistelt tervet nädalat kohapeal olemist. Ajaga kaasas käimine nõuab kompaktsust: osales vähem paate, võistlus toimus rannas, sõidud olid kiired, umbes 40-minutilised, pausid lühikesed. Kui ala tahab rohkem teenida, peame inimesed vaatama saama. See sobib ka televisioonile. Päris paljud tuttavad teatasid, et võistlus oli telerist hästi jälgitav. Emiraatides peeti üldse järjest erinevate alade tippvõistlusi, sealhulgas vormelietapp."

Karpak lisab, et üldiselt pole talle lühikesed sõidud sobinud, kuid seekord tulid need hästi välja. "Mida lühem võistlus, seda suurem on vea hind," märgib ta.

28aastane purjetaja läks Abu Dhabi MK-etapile seisus, kus polnud kaks kuud Finn-paati istunud ega hellitanud seetõttu esikümnesse pääsemiseks suuri lootusi. Seetõttu on tal neljanda koha üle väga hea meel.

Karpak märgib siiski, et purjetamisse peaks tekkima kiiremate ja traditsioonilisemate, pikemate sõitudega võistluste vahel tasakaal.

Asutas purjetamisõpet andva klubi

Juba 2007. aastal Laser klassi MM-pronksiga üllatanud Karpak on hiljemgi pääsenud suurvõistlustel mitmel korral esikümnesse, kuid medalit pole enam tulnud. Tänavune MM Hispaanias Santanderis lõppes paraku 24. koha ja olümpiapiletita jäämisega. Järgmine ja ühtlasi viimane võimalus see lunastada on tuleva aasta MMil, mis peetakse novembris Uus-Meremaal.

Ning Karpak nendib, et peab ettevalmistuses midagi muutma ning sammuma Rio poole teistmoodi kui seni. Teda on terve elu juhendanud isa Igor Trofymov, kuid purjetaja mõtiskleb, et vahel kuluks ära ka mõne kõrvaltvaataja terane pilk ja nõuanne. Häid spetsialiste leiab välismaalt, kuid nende taks on 500 eurot päev.

Hiljuti asutas Karpak koos ühe Saksamaal elava sõbraga klubi MySailing, mis pakub veesportlaste mekas, Itaalias Garda järvel purjetamisõpet, seda ka algajatele. Pärast jõule sõidabki Karpak sinna ja võtab Garda ääres vastu ka uue aasta. Uue hooaja plaanis on seitse-kaheksa võistlust, sealhulgas augustis Rio de Janeiros peetav eelolümpia.

Deniss Karpak

Sündinud: 18. juulil 1986

Võistlusklass: Finn

Pikkus: 200 cm

Kaal: 98 kg

Paremad saavutused: Laser-klassis MM-pronks 2007, EMi 4. 2007, Finn-klassis OMi 11. 2012, MMi 8. 2011, EMi 6. 2012, EMi 7. 2009.