Ott Järvela | Põhjalik ja ammendav õpetus võhikule saalihoki MMi jälgimiseks

Eesti kohad kolmel eelmisel MMil on 8. (2008), 7. (2010) ja 9. (2012) ning esikaheksat rünnatakse ka seekord. Numbrid on ilusad, aga spordiala nüansid Eesti laiemale (spordi)üldsusele siiski pigem tundmatud. Et hõlbustada soovijatel järgmise nädala lõpuni kestva MMi jälgimist, pani Õhtuleht kokku õpetuse.

Kas saalihoki on nagu ilma uiskudeta jäähoki?

Sarnasusi on – väljakul korraga viis mängijat ja väravavaht; mänguaeg 3x20 minutit, vahetused jooksvad (ja enamasti tehakse neid viisikute kaupa) ja sagedased (tipptasemel järjest üle minuti naljalt platsil ei olda), kaotusseisus meeskond asendab mängu lõpus sageli väravavahti väljakumängijaga, määrusterikkumiste eest antakse 2- ja 5-minutilise karistusi.

Erinevusi on kah. Lubatud jõumängu astme poolest sarnanetakse enim jalgpallile – vastast kinni hoida, lüüa või tõugata ei tohi, aga õlg-õlale kontakti minna tohib. Vastase keppi lüüa ei tohi, aga kui mängid enne palli, on see okei. Kohtunikud passivad peale, et asi käest ära ei läheks.

Millised on saalihoki põhilised keelud?

Vastast ega tema varustust ei tohi kinni hoida, lüüa ega tõugata. Õlg-õlale kontakt on lubatud. Palli ei tohi mängida käega või peaga (välja arvatud väravavaht).

Milline on MM-finaalturniiri formaat?

Kuni 2008. aastani jaotati koondised A-, B- ja C-divisjoniks. 2010. aastast peetakse finaalturniir 16 koondise osavõtul. 2010 ja 2012 näitasid aga, et maailma tippu ja teise kümne keskpaika lahutab võigas kuristik: 2010 lõppes näiteks Rootsi – Austraalia matš 39:1 ja 2012 nüpeldas Šveits Singapuri 35:0. See oli kole ja midagi tuli muuta.

Rahvusvaheline Saalihokiliit (IFF) nuputas välja uue formaadi – finaalturniirile jõudnud 16 koondist jaotatakse maailma edetabeli põhjal kaheks tugevamaks ja kaheks nõrgemaks alagrupiks. Kahest tugevamast (A ja B) pääsevad kaks paremat otse veerandfinaali kunas kaks nõrgemat mängivad 1/8-finaale nõrgemate alagruppide (C ja D) kahe edukamaga. Nõrgemate gruppide kaks tagumist jätkavad mängudega kohtadele 13.-16.

Mis on selle süsteemi plussid? 1) Rohkem võrdseid mänge, 2) Vähem piinlikke skoore, 3) Igal koondisel säilib võimalus maailmameistriks tulla.

Mis on selle süsteemi miinused? 1) Jätab punnitatud ja imeliku mulje, 2) Mõttetud mängud ja suured skoorid pole välistatud – näiteks Eesti koondis ei salga juba enne turniiri, et keskendutakse 1/8-finaalile, sest alagrupis, kus vastasteks Šveits, Tšehhi ja Norra (kõik endised MM-medalistid), on kahe parema sekka jõudmine ebareaalne. Seetõttu võetakse mänge Šveitsi ja Tšehhiga marurahulikult ja antakse noortele tipptasemel mänguaega. Norra-mängu minnakse püüdma, aga põhiaur läheb kolmapäevasele 1/8-finaalile, kus vastaseks ilmselt Slovakkia (aga võibolla ka USA).

Millised on Eesti võimalused alanud MM-finaalturniiril?

90% tõenäosusega jääb Eesti alagrupis neljandaks, mis tähenda b 1/8-finaali, kus 75% tõenäosusega kohtutakse Slovakkiaga. Tegemist on Eesti vana sõbraga – 2012 MMil mängiti nendega alagrupis 3:3 viiki ja jäädi väravate vahet võrdluses kolmandaks ning veerandfinaalist välja. Uuesti oldi vastamisi tänavuse aasta alguses peetud MM-valikturniiril, kus võideti 6:1. Toonasega võrreldes on Eesti meeskond aga Rootsi kõrgliigakogemusega Henrik Talme võrra vaesem. 1/8-finaal tuleb igal juhul võrdne mäng, aga Eesti võiks seal olla kerge soosik.

Kui too matš võidetakse, ootab veerandfinaal Soome või Rootsiga, kus võiduvõimalused absoluutne null. Maailma kaks tugevaimat saalihokiriiki on Eesti jaoks liiga kõvad pähklid ka siis, kui meil oivaline ja neil kohutav päev. Sel puhul kaotaksime äkki vähem kui 10 väravaga.

Järgneksid mängud kohtadele 5.-8. Väikses poolfinaalis võib vastu tulla nii Läti, Šveits, Tšehhi kui ka Norra. Väike võimalus, et ka Saksamaa. Kõigi nad oleksid mängus Eestiga favoriidid, aga erinevalt matšidest Soome ja/või Rootsiga oleks meil ikka mingi võimalus. Vastavalt tolle matši tulemusele järgneks 5. või 7. koha mäng.

Kui 1/8-finaal kaotatakse, järgnevad mängud kohtadele 9.-12., kus Eesti oleks kõigis matšides soosik. Allapoole 12. kohta Eestil langeda võimalik ei ole.

Kes on MMi soosik?

Muidugi tiitlikaitsja, seitsmekordne maailmameister ja turniiri võõrustaja Rootsi. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Rootsis 118 472 litsentseeritud saalihokimängijat (s o mängijat, kes osalevad Rootsi meistrivõistlustel; niisama oma lõbuks toksijad tulevad siia veel lisaks).

Saalihokimaailmas on Rootsi absoluutne etalon, kes kaotas küll 2008. ja 2010. aasta MM-finaalid Soomele (vastavalt lisaajal 6:7 ja 2:6), aga valas 2012 finaalis viha idanaabrite peale välja – seal purustati Soome 11:5, kusjuures 32. minutil juhtis Rootsi 9:0!

Soome on jätkuvalt tõenäoliseim Rootsi seljataja ning vastavaid võimalusi evivad ka Tšehhi ja Šveits, kes on kahe Põhjala riigi kõrval ainukesed MM-finaalis mänginud maad (Šveits jõudis finaali 1998, Tšehhi 2004; mõlemad kaotasid Rootsile).

MM-medali on lisaks neile neljale läbi aegade võitnud veel Norra (esimese, 1996. aasta MMi pronks) ning nelja parema sekka jõudnud veel Taani (4. koht 1998 ja 2000) ja Saksamaa (4. koht 2012).

Kust MMi mänge vaadata saab?

Kõikidest kohtumistest tehakse internetis korraliku kvaliteediga (ekraanigraafika, kordused, mitu kaamerat jms) ülekanne, mille vaatamise eest raha ei küsita. Pilti näitavad IFFi Youtube'i- kanalid number üks ja number kaks.

Alagruppide seisu, ajakava ja statistikat saab jälgida IFFi koduleheküljel.

Mitu auku on saalihokipallis?

26. Seda teab ju igaüks.